|
Tsiga
sai kooldõn kuulsas
Harju
Ülle
ylle@polvakoit.ee
 Ku
Haanimaalt Tsiamäelt peri tsiatsuskaja Aasa Agu
puul'päävä hummoguspoolõ tuudsi vällä võtt' ja rammusal
orikal Hollo Agu ja Hansu abiga vere vällä lassõ,
joosõ-õs naasõ tagatarrõ tsia peräst ikma.
Tsia tapmisõst, midä täämbädsel pääväl
nii veidü koton tetäs, sai hoobis kõva meediäsündmüs:
tsiatapu semminäär' Võro vallan Võlsil Tamula Tall'en.
Tuudaigu, ku tsiatapja vett lämmisti ja
kangõmbat kraami võti (et süä tsia pääle iks täüs
lähässi ja hallõ naanu-s), kõnõl' Võro maavanõmb
Klaasseni Mait, et timä om umal aol tõpratohtrõ ammõtin
väega pall'o tsiko tapnu ja egä kõrd tsia hingekese
käest andis pallõlnu.
Sõnna võti ka Padari Ivari ja Leete Art,
a ku jutt peris hallõs lätú, sis hõigas' üts' paiklik
miis': «Teooriat om küländ kaetu!» ja tsiga tuudi vällä.
Hollo Agu Hartsmäe talost peri orik, uma
120 killo, nigu mehe hinnassi, sai küländ kipõlt elost
vallalõ. Tsuskaja tundsõ umma tüüd. Mehe nõsti tsia
kuuma vii sisse ja kraabõ harjassõ maaha. «Ma olõ
intelligent' – tuu tunnõ õkvalt kamara maitsõst är, ku
karv om leek'lambiga võet!» kitse Pulga Jaan ja karas'
miihile appi.
Jõuluvanal olõ-i tsiko
Aasa Agu (ummilõ «Jõuluvana») kõnõl' et
timäl hindäl olõ-i koton üttegi tsika, mis sis, et tä
Tsiamäel eläs. A et tsuskajit om väega veitüs jäänü,
tulõ täl üten Hollo Aguga egä nätäl' tsuskaman kävvü. Ja
ühistü tsia omma kah näide kaalan.
Hollo Agu pidä 30 tsika, kiä omma harinu
vällän elämä. Täl omma «ökotsia», kiä söövä õnnõ puhast
kardokat, villä ja hainajahhu. «Ma olõ-i nii rikas, et
ummi eläjit tappa noidõ mürkega!» löüd Hartsmäe talo
peremiis', kiä om ka üts' kuulsambit mahetalomiihi
Võromaal.
Ku tsika joba jupõs ragoma naati, kõnõl'
tsiakonsulent' Järveotsa Kaie, kuis saia stressivapa
tsialihha: 10 minutit inne tapmist tulõ tsialõ
tiiluitsatäüs viina kõrva tsilguta. Sis om tsiga «lõtv»
ja kerge tappa. Tuu ollõv joba vanarahva tarkus.
Järveotsa Kaie kõnõl' muiatõn, kuis
Klaaseni Maidu esä tälle zootehnikus op'misõ aol tsiko
perrä inemiisi tohtõrdamist opas': «Tä ütel', et ku
miis' haigõs jääs, ravi tedä nigu kulti, a ku esi jäät,
sis mõtlõ, et olõt immis!»
Kuis tsia põrna perrä talvõ ennusta, tuud
sellet' Rõugõ kandi miis' Allasõ Jaan, kiä võtt' seo
sügüse kätte joba kuvvõnda põrna. Jaani teedä om
tsiapõrna perrä ilma ennustõt joba aastasatu, tuud omma
tennü inämbüste tsuskaja.
Põrn näüdäs', et joulus tulõ lumi maaha,
a tuu olõ-i sükäv. Sis nakkaski talv' pääle ja tulõ
peris kõrralik talv'. Märdsi lõpun tulõ nätäl' aigu
pall'ast maad, a sis tulõ jäl lummõ. Kevväi tulõ seo
kõrd ilda, a sis maru kipõlt.
Seo talv' tulõ-i väega lumõ- ja
külmärikas: põrn oll' lühükene ja ahtagõnõ. «Vot minevä
aasta olli pikä ja laja põrna nigu herräsmiihi lipsu!»
kitt' Allasõ Jaan.
 «Täämbä
om kurb päiv: üts' mi siäst om elo andnu, et mi edesi
ellä saassi,» pidäsi Pulga Jaan miihile lavvakõnnõ, ku
joba lavvan istuti, verikuuki, praadit tsiamassa ja
rupskisuppi maidsõti. Tsika piät iks kitmä, ku tä joba
lavva pääl om.
Pulga Jaan kõnõl' peräst süüki ka tuust,
määdsit jälehit asju mõnikõrd tsiatapmisõ man tetäs.
Ütel timä rikkal naabril oll' näütüses sääne mõtõ, et
midä inämb tsial rüüki lasõt, tuud parõmbalõ tulõ veri
vällä. Terve külä peläs', ku nu naabri tsika tapma
naksi.
«Tsika tulõ iks nii tappa, kuis mi esiesä
omma tuud tennü, traditsiuun' – tuu om fikseerünü terve
mõistus,» arvas' Jaan, kiä om esi tsia aastal sündünü ja
pidäsi poiúkõsõst pääst vereanoma hoitja ammõtit.
«Tsiaga tulõ kammanda rahuligult ja mõistusõga.»
A mille
tsiatapmisõst sääne peenükene üritüs tetti? Üts'
kõrraldajit Piho Aigar kõnõl', et ütelt puult om hädäste
vaia pääliina rahvalõ tõõsta, et koton tsiatapmist
tohe-i keeldä. Tõsõlt puult – mille tohe-i nii kõva mehe
nigu tsiatsuskaja meediätähis saia?
Võromaa
talvõ reklaamitas võro keele ja karaskiga
Haani miis', Lõunõ-Eesti üts' kõvõmbit
ettevõtjit Pindmaa Aigar reklaam' meediän Võromaa
turismitalvõ ütelüsega «Mii mäeq – umaq ja hääq!».
Võromaa turismiliidu juhatusõ liigõ ja
«Võrumaa talvõ» tüürühmä üts' vedäjist Veeroja Eda ütel'
et mõtõ võro kiilt ja umma kultuuri talvõturismi
võimaluisi tutvustamisõs tarvita olõ-i eelä sündünü. «Ku
sa tõistmuudu ei tii, sõs tuu ei kosta vällä. Veimi
Haani suusakeskusõ avamisõ kutsõ Tal'nan käsipostiga
kätte ja egä kutsõ manu käve jõupaprõst kotikõsõ seen
kesväkarask. Sääne asi joba tähele pandmalda ei jää!»
kitt Veeroja Eda.
Vahtsõnõ, valgustõt suusaratuga
suusakeskus tetäs Haanin täämbä vallalõ ja tuuga
alostadaski turismitalvõ «Võrumaa talv».
Saarõ Evar
Marutõbi võtsõ hobõsõ
9. novvembri üüse jäi Lahe Sulev Verska
lähkült Popovitsa küläst ilma umast hobõsõst – elläi
kuuli marutõppõ. Vinne piiri veeren mülläs tõbi prõlla
väega kõvastõ.
«Hopõn' oll' inne kablah nurmõ pääl, sis
pandsõmi lauta ja paari nädäli peräst kuuligi är,»
seletäs Sulev, kinkal om hääst abilisõst perädü kah'o.
Mõnõ päävä peräst tull' Sulevil ka pini
maaha laskõ. Marutõbi võtt' pinne viil mitmõlt naabrilt.
Põlva maakunna veterinaarkeskusõ
pääpetsialist' Mälbergi Peep ütläs, et nimä omma kimmäs
tennü, et marutõppõ kuuli säält Tupki nukast pääle
hobõsõ viil üts' pini Väiku-Rõsnast, tõnõ Saarõpäält ja
kähripini Kremessüvält.
A tuugi om selge, et ekä pinni naada-i
laborihe viimä. Põhjus om tuun, et eläjätohtre käü
Oravalt ja timä välläkutsminõ mass.
Veterinaarkeskusõ paprin om kirän, et seo
aasta om Põlva maakunnan marutõppõ koolnu 16 rebäst,
kümme kähripinni, neli pinni, kats' kassi, lammas
Moostõst ja Sulõvi hopõn'.
Sulev tiiä-i, kelle käest hopõn' purrõ
sai ja marutõppõ jäi. «Ei tiiä, kas rebäside käest vai?»
mõista-i tä midägi arvada. «Meil omma kündmäldä põllu,
suur' hain, tast na marutõbidsõ eläjä tulõva.»
Mälbergi Peep kinnütäs, et rebäse ja
kähri omma pääsüüdläse külh. Osa noist tulõ Vinnemaalt,
kon visada-i linnugi päält marutõvõ vaktsiini. Mälbergi
Peep soovitas säälkandin kimmähe kõik' pini-kassi är
vaktsiniiri.
Seto saiva vahtsõ lipu
Puuïpäävädsel eräkõrralidsõl Seto
Kongressil valiti nellä varjandsi siäst setokõisi lipp –
verevä mustritriibuga ristilipp.
«Nakkami õkvalt lippu kudama!» kinnüt
Obinitsa Seto seldsimaja pernaanõ Hõrna Rieka, kiä om
lipuga peris rahul.
Tä ütel' et lipu eelhääletüsel miildü
pall'odõlõ kolmas varjants': valgõ lipp verevä
mustritriibuga. A mõni löüd', et tuu triip tähendäs
okastraati katõ Setomaa osa vaihõl. Ristilipu kasus
käänd' rahva ka ristilipu-puuldaja Piho Mare illos kõnõ.
Seto võtva vahtsõ lipu vällä suurõmbide
pühhi ja kokkosaamisi aigu. «Päämine om, et lipuga piät
höste ümbre kjauma,» ütel' Hõrna Rieka.
Harju Ülle
|
