Kuis kasvataq
latsi mi uma maa vaimun? *
Kynõlõminõ ei
massaq midägi
Kauksi Ülle,
kiränaanõ
Vanast
olliq Eestimaal inämbüisi suurõq perreq ja hulga
latsi, parhillaq ommaq es'kiq sots'alismiaigsõq
esä-imä ja kats' last jo harvaq. Latsi
mittesündümise poolõst pidi Euruupa tipp meil
Lätigaq käen olõma.
A kuis kasvataq noid vähätsitkiq eesti, tuusiän
võro ja seto latsi, uma maa vaimun? Kuis kasvataq
näid nii, et nä ei jääq ka täüskasunust pääst vyyras
umilõ vanõmbilõ, umalõ keelele, umalõ maalõ, et
näile saanuq töövikas käsi ja laadna miil'?
Sündünüst pääst om latsõl vaia piimä ja hoitmist. Et
tedä tähele pandas, et lämmi olõnuq. Ku piso
suurõmbas saa, om joba kynõlamist ja laulmist vaia.
Ololinõ om latsõ nimi. Määne valitas – kas
vanavanõmbidõ uma, seebiseriaali tegeläse uma, vai
moonutõdas esiq midägi. Ku eesti aoleheq trük'väq
äräq latsi ands'akit nimmi, ommaq sääl muiõ
moonutiisi kõrval ärq märgidüq ka miiq umakeelidseq
imäimmi nimeq nigu Hebo, Hipp, Päävä ja muuq.
Kah'o, et Võromaal ei olõq üttegiq latsiaida, kos
lats' saanuq umakeelidsen rühmän mängiq, ynnõ
mynõq latsiaiarühmäq laulvaq pisokõsõ uma kandi
laulõ. Ummaq ynnõ mynõq võro- ja setokeelidseq
latsiraamaduq.
Lugõmaop'misõs om syskiq aabits ja tuu ynnistu
valmis tetäq õkva nii, et uma puja sai ma tuu
perrä lugõma opadaq. Ka ommaq olõman viil mynõq
Võro Instituudin valmis tettüq tüüraamaduq ja
-vihuq. Mynõnkümnen aoluulidsõ Võromaa koolin
om mynõl klassil nädälin kõrra võro keele oppus.
A tunniplaanin om iks emakeel ja sääl tunnin
opatas eesti kiilt. Imäkeele pääväl koolin kynõldas
eesti keelest.
Kõrrast vähämbäs jääs maal üldse ka kuulõ, vähäs
jääs latsi, vähäs jääs immil aigu latsi jaos. A
liinan ei asõndaq miäkiq kohisavat mõtsa,
tsolisavat jõkõ, häitsvit nurmi, kodo- ja
mõtsaeläjit.
Ei opiq inemine liinan lilli egaq leibä kasvatama,
eiq huul'ma eläjäst, eiq inemisest.
Liinan tulõ last kasvataq nigu rüüvlide siän:
kyik'aig seledäq, et ku ostat hamburgõri, annat
raha ja tervüse; ostat kartolikrõpsuq, annat raha
ja satut vähjäohtu; ostat üte krooni iist
telehvonni, annat kuradi kätte kukru ja massat
viil 12 kuud ja sys viil kynõlat päiv otsa umma
rahha mahaq...
Ainogõnõ viis' ello jäiäq esiq ja latsõq ka
päähämäär'misest läbi nägemä opadaq, om näile kygõ
naid asjo seletäq ja pääväst päivä näid vaimsidõ
väärtüisi manoq meelütäq.
A misjaos meil sis taa Eesti Vabariik' om, ku tedä
usaldaq ei saaq? Ku lats' ei massaq midägiq
võrrõldõn pensionäärigaq ja ku imä ni imä ommaq
eri kastõst niguq vanan Indian?
Iks mi sis elämiq niisama edesi ynnõ, kynõlamiq
edesi, teemiq muus'kat ja tiatrit uma keeli, piamiq
pereht uma keeli ja kynõlamiq iks kõrrast rohkõmp,
selle et kynõlaminõ ei massaq jo midägi. A seo kiil'
uma kõla ja jutun tegüvä filosoofiagaq um väega
vana ni tark ja um meid hoitnuq uma huumori ja
hellüsegaq elon. Hää olõssiq, et tä hoitnuq ka miiq
latsi ja noidõ latsi ja viil noidõgiq latsi latsi.
* kirotaja
tahtmisõ perrä vahtsõn kiräviisin
Karu Taavi: saatõjuht'minõ om ullimuudu hää
kogõmus!
Karu Taavi (26) om nuur' Vahtsõliinast peri miis',
kiä sai 2003. aasta algusõn uutmalda pakmisõ: vitä
ETV võrokiilset telesaatõsarja «Mõtõlus». Saatit
naatas näütämä õkvalt nädäli peräst, Taavi kõnõlõs
katõtõiskümne tunnõdu Võro- vai Setomaa juuriga
inemisega.
Olõt majandusinemine, kuis trehvsit võrokiilset
saadõt juht'ma?
Tuu oll' juhus. Ma peris täpselt ei tiiäki, kuis
saatõ toimõndaja Rebäse Tiina mu mano jõudsõ. Tä
otsõ noorõmbapuulsõt miis'hellü ja läbi mitmõ
inemise sai mu kõnõtraadi numbrõ.
Mille ma tuu as'a vasta võti? Säänest asja kats'
kõrd ei pakuta, tuuperäst om patt är üldä. Ma
tiidse, et tuu saa ullimuudu rassõ olõma, a hindä
jaos om ka ullimuudu hää kogõmus. Ütelt puult
kaamõrakogõmus ja tõsõlt puult jutuajamisõs väega
targa ja väega tuusa inemise. Mille ma ei või
näidega tutvas saia?
Ma luutsõ algusõst pääle, et uma naanõ, kiä om
aokiränik, avitas ka tetä. Ja tä avit'ki küsümüsi
vällä märki ja saatit toimõnda.
Kinkaga oll' kõgõ põnõvamb juttu aia?
Egäüts' näist om ummamuudu. Kiä midä tähtsäs pidä
ja minkast huul'. Kõgõpäält kõnõldas uma
erialaas'ost, a kõik' saatõ lõpu omma inämbüisi nii,
et jutun mindäs är ilmaasjo pääle. Om hää kullõlda,
kuis targa inemise kõnõlõsõ.
Saa-i minnä intervjuud tegemä nii, et ei tiiä tuust
inemisest midägi. Sis või ma esi väega ulli juttu
aia. Kõlistigi mõnõlõ inemisele, kink kottalõ
tiidse, et tuu tiid tuud inemist. Põhilinõ kotus,
kost ma infot sai, oll' Internet'.
Mille piässi Võromaa inemine «Mõtõlusõ»-sarja
kaema?
Võromaa inimesel om hää võimalus saia tutvas
katõtõiskümne inemisega, kiä omma kuigipiten siist
peri. Nä saava teedä, midä nu inemise mõtlõsõ ja
tähtsäs pidävä.
Saatõ mõtõ om kõnõlda võro keelen ilma as'ost. Võro
kiil' om sääne kiil', millen saa üts'kõik' millest
kõnõlda.
Kas tahassit elon viil sääntsit saatit tetä?
Ku tulõ määnegi põnnõv asi, mine sa tiiä, määndse
võimalusõ valla läävä.
A mul om hindäl hää tüü ja uma eriala. Mul olõ-i
viil Wõro Kommerdsi turundusjuhis ollõn ikäv
nakanu.
Olõt nuur' perreinemine ja olõki-i viil är suurtõ
liina pagõnu?
Et siiä jäiä, piät tüükotus olõma. Nuur' pere,
mõlõmba ülikooli lõpõtanu, saa-i niisama hääd
tüükotust. Võromaal käävä hää tüükotussõ läbi
tutvuisi. Ku üts' viil saa, sis tõsõl om perädü
rassõ. Mi perrel om parhilla häste lännü.
Hää om tuu, et ma olõ ummi vanõmbidõ lähükesen ja
saa ka volikogun kävvü. Ma olõ tõist satsi
Vahtsõliina volikogo liigõ. Minno om säält nii
pall'o toetõt, piät näide jaos ka midägi tegemä.
Kuis saa nuur' inemine veeremaa valda avita?
Ma käü sääl kõrra-kats' kuun, kae asja kõrvalt, sis
tu-lõ-i säänest kunnalumbi tunnõt. Saat tõisilõ
üldä, et seo, midä parhilla arotami, olõ-i
tegeligult määnegi murõ, tulõ hoobis tõisi asjoga
tegeldä.
Joba maavalitsusõ aigu sai sääl projekte alostõdus,
miä olõ-i seeniaoni är lõppõnu. Vahtsõliina
tüüstüsala tüütäs häste ja tulõ joba sääne murõ, et
olõ-i tüüjoudu võtta.
Liina puult kaiõn paistus, et mi kant' om midägi
alaväärtuslikku, et sääl om kõik' halv. Medäli
tõist puult näüdädä om maru rassõ. Sis piät
liinainemine siin jupp' aigu är elämä.
Kas sa olõt uhkõ, et olõt võrokõnõ?
Ma olõ siin sündünü ja naidõ sidemide, naidõ
juuriga. Olõ-i tan midägi häbendä, et ma olõ
võrokõnõ. Olõ ni olõ.
Kas 20 aasta peräst elät ka siin?
Ei tiiä ja tahaki-i teedä. Ma olõ siin nika ku mul
om siin hää olla ja ma saa perrele pakku tuud, midä
ma taha, ja saa hindä püüdlüisi täütä.
Küsse
Harju Ülle
Karu
Taavi om sündünü 10.04. 1977 Vahtsõliinan. Opsõ
Vahtsõliina koolin, keskkooli lõpõt' Võrol
Kreutzwaldi gümnaasiumin. Tartu ülikooli
lõpõt' 2000. aastal majandusõ eriala pääl.
Viimädsel
kursusõl tüüt' Võro Maavalitsusõ
majandusosakunnan. Ku kuul' läbi sai, läts'
Wõro Kommertsi tüüle ja tüütäs sääl seoniaoni,
om turundusjuhis. |
Võrokiilse saatõsarja «Mõtõlus» edimädse
saatõkülälise omma:
12.01.04 Kaplinski Jaan
19.01.04 Kasagu Enn
26.01.04 Kalda Indrek,
Tamra Kait
02.02.04 Kukõ Eeri
09.02.04 Salmistu Silja
16.02.04 Jagomäe Jüri
Viit saadõt viil tetäs. Saatõ omma ETV kanali
pääl iispäävä sarja «Eesti lood» asõmal
kell 20.05.
Läte:
ETV
|
|