PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
INNEMBI
KERGÜSI
KIRÄ


 


 


Kuis kasvataq latsi mi uma maa vaimun? *

Kynõlõminõ ei massaq midägi




Kauksi Ülle,
kiränaanõ

Vanast olliq Eestimaal inämbüisi suurõq perreq ja hulga latsi, parhillaq ommaq es'kiq sots'alismiaigsõq esä-imä ja kats' last jo harvaq. Latsi mittesündümise poolõst pidi Euruupa tipp meil Lätigaq käen olõma.

A kuis kasvataq noid vähätsitkiq eesti, tuusiän võro ja seto latsi, uma maa vaimun? Kuis kasvataq näid nii, et nä ei jääq ka täüskasunust pääst vyyras umilõ vanõmbilõ, umalõ keelele, umalõ maalõ, et näile saanuq töövikas käsi ja laadna miil'?

Sündünüst pääst om latsõl vaia piimä ja hoitmist. Et tedä tähele pandas, et lämmi olõnuq. Ku piso suurõmbas saa, om joba kynõlamist ja laulmist vaia.

Ololinõ om latsõ nimi. Määne valitas – kas vanavanõmbidõ uma, seebiseriaali tegeläse uma, vai moonutõdas esiq midägi. Ku eesti aoleheq trük'väq äräq latsi ands'akit nimmi, ommaq sääl muiõ moonutiisi kõrval ärq märgidüq ka miiq umakeelidseq imäimmi nimeq nigu Hebo, Hipp, Päävä ja muuq.

Kah'o, et Võromaal ei olõq üttegiq latsiaida, kos lats' saanuq umakeelidsen rühmän mängiq, ynnõ mynõq latsiaiarühmäq laulvaq pisokõsõ uma kandi laulõ. Ummaq ynnõ mynõq võro- ja setokeelidseq latsiraamaduq.

Lugõmaop'misõs om syskiq aabits ja tuu ynnistu valmis tetäq õkva nii, et uma puja sai ma tuu perrä lugõma opadaq. Ka ommaq olõman viil mynõq Võro Instituudin valmis tettüq tüüraamaduq ja -vihuq. Mynõnkümnen aoluulidsõ Võromaa koolin om mynõl klassil nädälin kõrra võro keele oppus.

A tunniplaanin om iks emakeel ja sääl tunnin opatas eesti kiilt. Imäkeele pääväl koolin kynõldas eesti keelest.

Kõrrast vähämbäs jääs maal üldse ka kuulõ, vähäs jääs latsi, vähäs jääs immil aigu latsi jaos. A liinan ei asõndaq miäkiq kohisavat mõtsa, tsolisavat jõkõ, häitsvit nurmi, kodo- ja mõtsaeläjit. Ei opiq inemine liinan lilli egaq leibä kasvatama, eiq huul'ma eläjäst, eiq inemisest.

Liinan tulõ last kasvataq nigu rüüvlide siän: kyik'aig seledäq, et ku ostat hamburgõri, annat raha ja tervüse; ostat kartolikrõpsuq, annat raha ja satut vähjäohtu; ostat üte krooni iist telehvonni, annat kuradi kätte kukru ja massat viil 12 kuud ja sys viil kynõlat päiv otsa umma rahha mahaq...

Ainogõnõ viis' ello jäiäq esiq ja latsõq ka päähämäär'misest läbi nägemä opadaq, om näile kygõ naid asjo seletäq ja pääväst päivä näid vaimsidõ väärtüisi manoq meelütäq.

A misjaos meil sis taa Eesti Vabariik' om, ku tedä usaldaq ei saaq? Ku lats' ei massaq midägiq võrrõldõn pensionäärigaq ja ku imä ni imä ommaq eri kastõst niguq vanan Indian?

Iks mi sis elämiq niisama edesi ynnõ, kynõlamiq edesi, teemiq muus'kat ja tiatrit uma keeli, piamiq pereht uma keeli ja kynõlamiq iks kõrrast rohkõmp, selle et kynõlaminõ ei massaq jo midägi. A seo kiil' uma kõla ja jutun tegüvä filosoofiagaq um väega vana ni tark ja um meid hoitnuq uma huumori ja hellüsegaq elon. Hää olõssiq, et tä hoitnuq ka miiq latsi ja noidõ latsi ja viil noidõgiq latsi latsi.

* kirotaja tahtmisõ perrä vahtsõn kiräviisin

 

Karu Taavi: saatõjuht'minõ om ullimuudu hää kogõmus!

Karu Taavi (26) om nuur' Vahtsõliinast peri miis', kiä sai 2003. aasta algusõn uutmalda pakmisõ: vitä ETV võrokiilset telesaatõsarja «Mõtõlus». Saatit naatas näütämä õkvalt nädäli peräst, Taavi kõnõlõs katõtõiskümne tunnõdu Võro- vai Setomaa juuriga inemisega.

Olõt majandusinemine, kuis trehvsit võrokiilset saadõt juht'ma?

Tuu oll' juhus. Ma peris täpselt ei tiiäki, kuis saatõ toimõndaja Rebäse Tiina mu mano jõudsõ. Tä otsõ noorõmbapuulsõt miis'hellü ja läbi mitmõ inemise sai mu kõnõtraadi numbrõ.

Mille ma tuu as'a vasta võti? Säänest asja kats' kõrd ei pakuta, tuuperäst om patt är üldä. Ma tiidse, et tuu saa ullimuudu rassõ olõma, a hindä jaos om ka ullimuudu hää kogõmus. Ütelt puult kaamõrakogõmus ja tõsõlt puult jutuajamisõs väega targa ja väega tuusa inemise. Mille ma ei või näidega tutvas saia?

Ma luutsõ algusõst pääle, et uma naanõ, kiä om aokiränik, avitas ka tetä. Ja tä avit'ki küsümüsi vällä märki ja saatit toimõnda.

Kinkaga oll' kõgõ põnõvamb juttu aia?

Egäüts' näist om ummamuudu. Kiä midä tähtsäs pidä ja minkast huul'. Kõgõpäält kõnõldas uma erialaas'ost, a kõik' saatõ lõpu omma inämbüisi nii, et jutun mindäs är ilmaasjo pääle. Om hää kullõlda, kuis targa inemise kõnõlõsõ.

Saa-i minnä intervjuud tegemä nii, et ei tiiä tuust inemisest midägi. Sis või ma esi väega ulli juttu aia. Kõlistigi mõnõlõ inemisele, kink kottalõ tiidse, et tuu tiid tuud inemist. Põhilinõ kotus, kost ma infot sai, oll' Internet'.

Mille piässi Võromaa inemine «Mõtõlusõ»-sarja kaema?

Võromaa inimesel om hää võimalus saia tutvas katõtõiskümne inemisega, kiä omma kuigipiten siist peri. Nä saava teedä, midä nu inemise mõtlõsõ ja tähtsäs pidävä. Saatõ mõtõ om kõnõlda võro keelen ilma as'ost. Võro kiil' om sääne kiil', millen saa üts'kõik' millest kõnõlda.

Kas tahassit elon viil sääntsit saatit tetä?

Ku tulõ määnegi põnnõv asi, mine sa tiiä, määndse võimalusõ valla läävä. A mul om hindäl hää tüü ja uma eriala. Mul olõ-i viil Wõro Kommerdsi turundusjuhis ollõn ikäv nakanu.

Olõt nuur' perreinemine ja olõki-i viil är suurtõ liina pagõnu?

Et siiä jäiä, piät tüükotus olõma. Nuur' pere, mõlõmba ülikooli lõpõtanu, saa-i niisama hääd tüükotust. Võromaal käävä hää tüükotussõ läbi tutvuisi. Ku üts' viil saa, sis tõsõl om perädü rassõ. Mi perrel om parhilla häste lännü.

Hää om tuu, et ma olõ ummi vanõmbidõ lähükesen ja saa ka volikogun kävvü. Ma olõ tõist satsi Vahtsõliina volikogo liigõ. Minno om säält nii pall'o toetõt, piät näide jaos ka midägi tegemä.

Kuis saa nuur' inemine veeremaa valda avita?

Ma käü sääl kõrra-kats' kuun, kae asja kõrvalt, sis tu-lõ-i säänest kunnalumbi tunnõt. Saat tõisilõ üldä, et seo, midä parhilla arotami, olõ-i tegeligult määnegi murõ, tulõ hoobis tõisi asjoga tegeldä.

Joba maavalitsusõ aigu sai sääl projekte alostõdus, miä olõ-i seeniaoni är lõppõnu. Vahtsõliina tüüstüsala tüütäs häste ja tulõ joba sääne murõ, et olõ-i tüüjoudu võtta.

Liina puult kaiõn paistus, et mi kant' om midägi alaväärtuslikku, et sääl om kõik' halv. Medäli tõist puult näüdädä om maru rassõ. Sis piät liinainemine siin jupp' aigu är elämä.

Kas sa olõt uhkõ, et olõt võrokõnõ?

Ma olõ siin sündünü ja naidõ sidemide, naidõ juuriga. Olõ-i tan midägi häbendä, et ma olõ võrokõnõ. Olõ ni olõ.

Kas 20 aasta peräst elät ka siin?

Ei tiiä ja tahaki-i teedä. Ma olõ siin nika ku mul om siin hää olla ja ma saa perrele pakku tuud, midä ma taha, ja saa hindä püüdlüisi täütä.

Küsse Harju Ülle

Karu Taavi om sündünü 10.04. 1977 Vahtsõliinan. Opsõ Vahtsõliina koolin, keskkooli lõpõt' Võrol Kreutzwaldi gümnaasiumin. Tartu ülikooli lõpõt' 2000. aastal majandusõ eriala pääl.

Viimädsel kursusõl tüüt'  Võro Maavalitsusõ majandusosakunnan. Ku kuul'  läbi sai, läts'  Wõro Kommertsi tüüle ja tüütäs sääl seoniaoni, om turundusjuhis.

 

Võrokiilse saatõsarja «Mõtõlus» edimädse saatõkülälise omma:

12.01.04          Kaplinski Jaan
19.01.04          Kasagu Enn

26.01.04          Kalda Indrek,
                       Tamra Kait
02.02.04          Kukõ Eeri

09.02.04          Salmistu Silja
16.02.04          Jagomäe Jüri

Viit saadõt viil tetäs. Saatõ omma ETV kanali pääl iispäävä sarja «Eesti lood» asõmal kell 20.05.

Läte: ETV