PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ


 


 


Alustama piässi tiinimmi vällämärk'mist*

Hädäristjädseq tulõkil



Saarõ Evar,
kotussõnimmi as'atundja

Riigiammõtniguq ommaq plaani võtnuq, et mynõ aasta peräst piät egäl Eesti tiil uma nimi olõma.

Kuimuudu täpsäle noid nimmi pandma naatas, olõ-i viil teedäq, a tahetas, et olõs nigu vällämaal: egäl talul ja elämisel om aadrõss' uulidsa vai tii nime perrä ja nummõr', miä näütäs, pall'o om maad seo nimegaq tii algusõst talu sissesõidutii haruniq.

Plaanist loodõtas säänest kassu, et ku näütüses tulõtõrjõt vai punast risti om vaia kutsuq, sys inemine ütles ynnõ valla nime, tii nime ja maja numbrõ. Muiduki, ku inemisel om uma vahtsõnõ aadrõss' pähäq op'maldaq ja paprõlipak lavva taadõ sadanuq, vai ku käelaud om tiiotsast ärq kaonuq, sys või vahtsõst süsteemist edimält viil rohkõmb vass'umist tullaq. A tulõ tunnistaq, et kohegiq peräle jõudmisõs om parõmb kaiaq sildi päält tiinimme, ku sõitaq bussipiätüse, murdunu paiu ja taskulambigaq vehk'mise perrä.

Minnu pand murõhtama hoobis tuu, määndsit nimmi riiù ja vallavalitsusõq vana Võromaa teiele rist'mä nakkasõq. Seoniqaoniq om silte ja käelaudu pääle kirutõt ynnõ külänimmi. Noidõ man om külh kah mitmit häti – talliinna kiilde ümbre pantu, õigõst paigast kõrvalõ nihutõt, a nä ommaq kyik' iks miiq umaq, paigapäälseq nimeq.

Teiel om rahvasuun kimmit nimmi harva, tiid kuts egäüts' tuu perrä, kohe täl om rohkõmb käümist. Tuu tähendäs, et lühkü ao joosul tulõ hobõsõkuurmidõ kaupa vahtsit kotussõnimmi vällä märkiq ja üts'tõsõgaq klap'ma pandaq.

Ku kaiaq asundustallõ nimetämist 1920. aastil ja jagatu talukruntõ nimetämist seo ilma aigu, sys om selgele nätäq, et vana Võrumaa kotussõnimesüsteemigaq kokku sobivit nimmi meil pandaq ei mõistõtaq. Asundustallõ nimeq tundusõq vannu nimmigaq kõrvuisi säädin ütetaolidsõ ja ilutsõvaq. Nätäq om tuu, et õigit juuri nimeristjil inämb all ei olõq. Vahtsit nimmi tetäs egäst, a väega harva paigapäälsest matõrjaalist.

Tiinimmi valikut nakkasõ piirama egäsugudsõq as'aq. Vargatii, olkugiq, et rahvalik nimi, ei sobiq aadrõssinimes. Ku tii kygõ kimmämb tundõmärù om, et tä lõpõs Tsiapersesuun, ei saaq ka tuust vastavõetavat aadressinimme. Säälsaman ei võiq tiinimmi vällämärkjä ka ülearvu rahva hellü kullõma naadaq.

Kõvõmba helügaq omma egäl puul iks vanaqtütriguq, kiäq es saaq mehele tuuperäst, et es julguq asju õigõ nimegaq nimetäq. Nimäq tiissiq egäle poolõ ynnõ Linnulaulu, Pääsusilma, Palgepuna ja tõisi ands'akidõ nimmigaq teid.

Suumlasõq ommaq uur'nuq, et ku tii nimel om iks vana paigapäälne kotussõnimi all, ei nakkaq kiäkiq tuuperäst põdõma, et kos nüüd panniq piinligu nime.

A ku naatas peris vahtsõt nimme vällä märk'mä, sys ei jõvvaq inämb kellegiq tahtmist ärq kullõldaq. Kygõ hullõmbaq ommaq Soomõn kinnisvaraarõndajaq, kinkal tõnõkõrd uulidsa vai liinaosa nimest olõnõs ruutmiitre hind. Ku Tartumaalõ Luunja valda tettäsi Hiinalinna tii, sys kliente huvi sääl veeren krunti osta satas kõrrapäält. Ei tahaq nuuq velleq kuuldaq, et kohegiq Mudajärve viirde tettäsiq Mudajärve tii. Parõmb iks Järvekalda.

Vallaammõtniguq piät süäme kõvas tegemä, ku motelliumanik ving, et tiile pantasiq timä motelli nimi, minkal olõ-i midägiq putmist tuusama kotussõ vana talunimegaq.

Tiinimmi vällämärk'mist võinuq alustaq õkvalt, ku tuugaq viil suur' kipõ käen ei olõq. Vallavalitsusõq võissi otsi kuuntüüd kotussõnimmi uurjidõgaq Võro Instituudin ja Eesti Keele Instituudin, kynõldaq piirinaabrigaq, määndsit nimmi katõ valla piiri pääl pruukiq ja säädiq tettüq plaaniq varakult rahvalõ arvustamisõs vällä.

Kiä nimmi peräst murõhtas, või ka esiq uma kodukolga tiinimmi plaani valmis tsehkendäq ja vallavalitsustõ viiäq.

Hää olõssiq, ku vahtsõnõ tiinimmi süsteem' saisassiq kuun säändsist nimmist, minka kottalõ egä põlinõ elänik tiid, kon valla nulgan sääne kotus om.

* kirotaja tahtmisõ perrä vahtsõn kiräviisin

 

Massupoliitikast ja prügüst mõtsa veeren*



Kaplinski Jaan,
kirämiis´, sotsiaaldemokraat

Egä kõrd, ku ma jala suur'tiile bussi pääle lää, jääseq silmä prügüuniguq mõtsa veeren. Midä lähkembän suur'tiile, sedä enämb prükü ja rissu om. Myni on pilnuq autost kilekotitävve, tõnõ om kallanuq veomassina kastist. Miil' lätt kurvas: rassõ om leppüq seoga, et mynõ jaoss om Eesti maa ja mõts prügükast'.

A inemiseq ommaq nigu ommaq, näid nii hõlpsadõ ümbre ei tiiq. Ku tahami tiiviiri ja mõtsu prügüst prii hoitaq, piät löüdmä määndsegi muu viisi.

Kas pandaq tiiviiri ja mõtsaviiri piten kõnd'ma politseiniguq vai sandarmiq ja egäütele, kiä rämpsü maaha pilmisõlt tabatas, kõvaq trahviq kaala pandaq? Eesti riigin olõ-i joht nii pall'o politseid. Tõnõ viis' olõssi saataq egäle puulõ prügükorjajit. Olõssi tüüldätüülisil tüüd...

Kolmas ja muq meelest kõgõ õigõp viis' olõssi inemisile prügü iist rahha massa. Putlidõ ja purkõ iist mastas, noid om tiiviiri piten ka pall'o veedemb nätäq ku plast'prahti. Olõs mastas rohkõp, olõssi prahti ka vähämb.

Mille ma tuust prahist nii pall'o kirota? Tuuperäst, et tuu om hää näütüs seost, miä tähendäs, ku riigil om veedü rahha. A riigil om veedü rahha, ku inemiseq riigile veedü massõ massavaq. Eesti riigin ommaq massuq madalaq ja vaesõq nigu rikkaqgiq masva ütteviisi 26% tulumassu.

Prõllaq om võimu man valitsus, kiä taht massõ viil vähämbäs võtta. Seletäseq, et niimuudu saavaq inemise rikkambas, rohkõp rahha jääs kätte, inemiseq ostvaq rohkõp ja majandus lätt kipõmbidõ edesi.

Tuu om illos jutt külh, a ku riik' saa veedemb massurahha, jääs riik' vaesõmbas ja saa inemisile vähämb teenüssid pakkuq – vähämb politseid, vähämb koolisüüki, vähämb prügükorjajit, vähämb liinibussõ...

Mille sis valitsus nii väega taht massõ vähämbäs võtta? Iks tuuperäst, et rikkaq taha-iq pall'o riigile massa ja seo valitsus om rikkidõ valitsus: tege, miä rikkaq timäst uutvaq. A rikkilõ olõ-iq riiki nii pall'o vaia ku vaesilõ: rikkil omma eräkooliq, eräkliiniguq, erä-turvameheq, näile paistus sis, et riik' rüüv' näilt pall'o rahha ega annaq suurõmbat vasta.

Ja prükü tiiveerin rikkaq kah nii häste ei näeq – nimäq kihutasõq tsiipega asvalti piten. Ja nii omgiq, et ku rikkaq uma tahtmisõ saavaq, jääs riik' vaesõmbas ja mustõmbas, jõvva-iq esiki ummi maid, mõtsu ja tiiviiri ärq kassiq.

* kirotaja tahtmisõ perrä vahtsõn kiräviisin

 

Häbemäldä koonõrdaminõ

Tuu vällä häbemäldä koonõrdamisõ, miä om timahavvast masma nakat vanõmbahüvitise säädüse sisse kirotõdu.

Säädüse tullõn sai lehest lukõ: «Kui järgmine laps sünnib hiljemalt 2,5 aasta jooksul, makstakse hüvitist enne esimest last saadud sissetuleku järgi».

Kahtladsõlt illos, et usku, arvsiva mitma 2003. aastagal latsõga kotun olõva imä. Milles mitte märgota tõõsõ vai kolmanda latsõ pääle...

A tulõ vällä, et 2,5 aasta lugu käü noidõ kotsilõ, kiä joba vahtsõ kõrra perrä omma vanõmbarahha saanu.

Parhilla väiku latsõga kotun olõva imä, kiä saa es vanõmbarahha, saa-i palga perrä tuud ka järgmädse latsõ iist, ku vaihõpääl tüüle ei lää.

Ku Eesti riik' huul'nu tõõlidsõlt latsist, sõs tä säänest ulli koonõrdamist säädüste sisse es kirotanu. Üts'jago latsõvanõmbit jääs õigladsõst rahast ilma nigu pini pehmest leeväst.

Üts' aokirändüsprovvi arvas', et vanõmbahüvitis väärtüstäs palgalist tüüd. Taad om hallus kullõlda noil, kiä 2004. aastagal latsõ sünnütäse, ollõn saman eelmidse latsõga kotun, a inne tüül käünü. Võiolla aastid tüütänü ja riigile ausahe massõ masnu.

Allasõ Tiia, imä
 

Selgitäs Tappo Sigrid sots'aalministeeriumist

«Miä tetä, egä säädüse masmapandmisõga om niimuudu, et kohegi tulõ vitä aolinõ piir'. Mi saami arvo, et inemise, kiä seost aolidsõst piirist niiüldä vällä jääse, tundva hinnäst petetült.

Seo säädüs ei mõo tuu pääle, miä oll' inne timä masmapandmist. Tuu tähendäs, et palga perrä mastava vanõmbahüvitise suurus jääs samas noil mitmõ latsõ (kooni 2,5-aastadsõ vahjõga) vanõmbil, kinkalõ om joba kõrra vanõmbahüvitis määrät.

Alampalga perrä mastas vanõmbalõ hüvitist sis, ku tä olõ-i tuud inne saanu, ku järg'mäne lats' sünnüs vähämb ku 2,5-aastadsõ vahjõga eelmidsest latsõst, vanõmb es tüütä katõ latsõ sündümise vaihõpääl, a tüüt' inne edimädse latsõ sündümist.

Alampalga suurus om 2480 kruuni kuun.»