Alustama piässi tiinimmi vällämärk'mist*
Hädäristjädseq tulõkil
Saarõ Evar,
kotussõnimmi as'atundja
Riigiammõtniguq ommaq
plaani võtnuq, et mynõ aasta peräst piät egäl Eesti
tiil uma nimi olõma.
Kuimuudu täpsäle noid
nimmi pandma naatas, olõ-i viil teedäq, a tahetas,
et olõs nigu vällämaal: egäl talul ja elämisel om
aadrõss' uulidsa vai tii nime perrä ja nummõr', miä
näütäs, pall'o om maad seo nimegaq tii algusõst talu
sissesõidutii haruniq.
Plaanist loodõtas
säänest kassu, et ku näütüses tulõtõrjõt vai punast
risti om vaia kutsuq, sys inemine ütles ynnõ valla
nime, tii nime ja maja numbrõ. Muiduki, ku inemisel
om uma vahtsõnõ aadrõss' pähäq op'maldaq ja
paprõlipak lavva taadõ sadanuq, vai ku käelaud om
tiiotsast ärq kaonuq, sys või vahtsõst süsteemist
edimält viil rohkõmb vass'umist tullaq. A tulõ
tunnistaq, et kohegiq peräle jõudmisõs om parõmb
kaiaq sildi päält tiinimme, ku sõitaq bussipiätüse,
murdunu paiu ja taskulambigaq vehk'mise perrä.
Minnu pand murõhtama
hoobis tuu, määndsit nimmi riiù ja vallavalitsusõq
vana Võromaa teiele rist'mä nakkasõq. Seoniqaoniq om
silte ja käelaudu pääle kirutõt ynnõ külänimmi.
Noidõ man om külh kah mitmit häti – talliinna kiilde
ümbre pantu, õigõst paigast kõrvalõ nihutõt, a nä
ommaq kyik' iks miiq umaq, paigapäälseq nimeq.
Teiel om rahvasuun
kimmit nimmi harva, tiid kuts egäüts' tuu perrä,
kohe täl om rohkõmb käümist. Tuu tähendäs, et lühkü
ao joosul tulõ hobõsõkuurmidõ kaupa vahtsit
kotussõnimmi vällä märkiq ja üts'tõsõgaq klap'ma
pandaq.
Ku kaiaq asundustallõ
nimetämist 1920. aastil ja jagatu talukruntõ
nimetämist seo ilma aigu, sys om selgele nätäq, et
vana Võrumaa kotussõnimesüsteemigaq kokku sobivit
nimmi meil pandaq ei mõistõtaq. Asundustallõ nimeq
tundusõq vannu nimmigaq kõrvuisi säädin ütetaolidsõ
ja ilutsõvaq. Nätäq om tuu, et õigit juuri
nimeristjil inämb all ei olõq. Vahtsit nimmi tetäs
egäst, a väega harva paigapäälsest matõrjaalist.
Tiinimmi valikut nakkasõ
piirama egäsugudsõq as'aq. Vargatii, olkugiq,
et rahvalik nimi, ei sobiq aadrõssinimes. Ku tii
kygõ kimmämb tundõmärù om, et tä lõpõs
Tsiapersesuun, ei saaq ka tuust vastavõetavat
aadressinimme. Säälsaman ei võiq tiinimmi
vällämärkjä ka ülearvu rahva hellü kullõma naadaq.
Kõvõmba helügaq omma
egäl puul iks vanaqtütriguq, kiäq es saaq mehele
tuuperäst, et es julguq asju õigõ nimegaq nimetäq.
Nimäq tiissiq egäle poolõ ynnõ Linnulaulu,
Pääsusilma, Palgepuna ja tõisi ands'akidõ
nimmigaq teid.
Suumlasõq ommaq uur'nuq,
et ku tii nimel om iks vana paigapäälne kotussõnimi
all, ei nakkaq kiäkiq tuuperäst põdõma, et kos nüüd
panniq piinligu nime.
A ku naatas peris
vahtsõt nimme vällä märk'mä, sys ei jõvvaq inämb
kellegiq tahtmist ärq kullõldaq. Kygõ hullõmbaq
ommaq Soomõn kinnisvaraarõndajaq, kinkal tõnõkõrd
uulidsa vai liinaosa nimest olõnõs ruutmiitre hind.
Ku Tartumaalõ Luunja valda tettäsi Hiinalinna tii,
sys kliente huvi sääl veeren krunti osta satas
kõrrapäält. Ei tahaq nuuq velleq kuuldaq, et kohegiq
Mudajärve viirde tettäsiq Mudajärve tii. Parõmb iks
Järvekalda.
Vallaammõtniguq piät
süäme kõvas tegemä, ku motelliumanik ving, et tiile
pantasiq timä motelli nimi, minkal olõ-i midägiq
putmist tuusama kotussõ vana talunimegaq.
Tiinimmi vällämärk'mist
võinuq alustaq õkvalt, ku tuugaq viil suur' kipõ
käen ei olõq. Vallavalitsusõq võissi otsi kuuntüüd
kotussõnimmi uurjidõgaq Võro Instituudin ja Eesti
Keele Instituudin, kynõldaq piirinaabrigaq, määndsit
nimmi katõ valla piiri pääl pruukiq ja säädiq tettüq
plaaniq varakult rahvalõ arvustamisõs vällä.
Kiä nimmi peräst
murõhtas, või ka esiq uma kodukolga tiinimmi plaani
valmis tsehkendäq ja vallavalitsustõ viiäq.
Hää olõssiq, ku vahtsõnõ
tiinimmi süsteem' saisassiq kuun säändsist nimmist,
minka kottalõ egä põlinõ elänik tiid, kon valla
nulgan sääne kotus om.
* kirotaja tahtmisõ
perrä vahtsõn kiräviisin
Massupoliitikast ja
prügüst mõtsa veeren*
Kaplinski Jaan,
kirämiis´, sotsiaaldemokraat
Egä kõrd, ku ma jala
suur'tiile bussi pääle lää, jääseq silmä prügüuniguq
mõtsa veeren. Midä lähkembän suur'tiile, sedä enämb
prükü ja rissu om. Myni on pilnuq autost
kilekotitävve, tõnõ om kallanuq veomassina kastist.
Miil' lätt kurvas: rassõ om leppüq seoga, et mynõ
jaoss om Eesti maa ja mõts prügükast'.
A inemiseq ommaq nigu
ommaq, näid nii hõlpsadõ ümbre ei tiiq. Ku tahami
tiiviiri ja mõtsu prügüst prii hoitaq, piät löüdmä
määndsegi muu viisi.
Kas pandaq tiiviiri ja
mõtsaviiri piten kõnd'ma politseiniguq vai sandarmiq
ja egäütele, kiä rämpsü maaha pilmisõlt tabatas,
kõvaq trahviq kaala pandaq? Eesti riigin olõ-i joht
nii pall'o politseid. Tõnõ viis' olõssi saataq egäle
puulõ prügükorjajit. Olõssi tüüldätüülisil tüüd...
Kolmas ja muq meelest
kõgõ õigõp viis' olõssi inemisile prügü iist rahha
massa. Putlidõ ja purkõ iist mastas, noid om
tiiviiri piten ka pall'o veedemb nätäq ku
plast'prahti. Olõs mastas rohkõp, olõssi prahti ka
vähämb.
Mille ma tuust prahist
nii pall'o kirota? Tuuperäst, et tuu om hää näütüs
seost, miä tähendäs, ku riigil om veedü rahha. A
riigil om veedü rahha, ku inemiseq riigile veedü
massõ massavaq. Eesti riigin ommaq massuq madalaq ja
vaesõq nigu rikkaqgiq masva ütteviisi 26% tulumassu.
Prõllaq om võimu man
valitsus, kiä taht massõ viil vähämbäs võtta.
Seletäseq, et niimuudu saavaq inemise rikkambas,
rohkõp rahha jääs kätte, inemiseq ostvaq rohkõp ja
majandus lätt kipõmbidõ edesi.
Tuu om illos jutt külh,
a ku riik' saa veedemb massurahha, jääs riik'
vaesõmbas ja saa inemisile vähämb teenüssid pakkuq –
vähämb politseid, vähämb koolisüüki, vähämb
prügükorjajit, vähämb liinibussõ...
Mille sis valitsus nii
väega taht massõ vähämbäs võtta? Iks tuuperäst, et
rikkaq taha-iq pall'o riigile massa ja seo valitsus
om rikkidõ valitsus: tege, miä rikkaq timäst uutvaq.
A rikkilõ olõ-iq riiki nii pall'o vaia ku vaesilõ:
rikkil omma eräkooliq, eräkliiniguq, erä-turvameheq,
näile paistus sis, et riik' rüüv' näilt pall'o rahha
ega annaq suurõmbat vasta.
Ja prükü tiiveerin
rikkaq kah nii häste ei näeq – nimäq kihutasõq
tsiipega asvalti piten. Ja nii omgiq, et ku rikkaq
uma tahtmisõ saavaq, jääs riik' vaesõmbas ja
mustõmbas, jõvva-iq esiki ummi maid, mõtsu ja
tiiviiri ärq kassiq.
* kirotaja tahtmisõ
perrä vahtsõn kiräviisin
Häbemäldä koonõrdaminõ
Tuu vällä häbemäldä
koonõrdamisõ, miä om timahavvast masma nakat
vanõmbahüvitise säädüse sisse kirotõdu.
Säädüse tullõn sai
lehest lukõ: «Kui järgmine laps sünnib hiljemalt
2,5 aasta jooksul, makstakse hüvitist enne esimest
last saadud sissetuleku järgi».
Kahtladsõlt illos, et
usku, arvsiva mitma 2003. aastagal latsõga kotun
olõva imä. Milles mitte märgota tõõsõ vai kolmanda
latsõ pääle...
A tulõ vällä, et 2,5
aasta lugu käü noidõ kotsilõ, kiä joba vahtsõ kõrra
perrä omma vanõmbarahha saanu.
Parhilla väiku latsõga
kotun olõva imä, kiä saa es vanõmbarahha, saa-i
palga perrä tuud ka järgmädse latsõ iist, ku
vaihõpääl tüüle ei lää.
Ku Eesti riik' huul'nu
tõõlidsõlt latsist, sõs tä säänest ulli koonõrdamist
säädüste sisse es kirotanu. Üts'jago latsõvanõmbit
jääs õigladsõst rahast ilma nigu pini pehmest
leeväst.
Üts' aokirändüsprovvi
arvas', et vanõmbahüvitis väärtüstäs palgalist tüüd.
Taad om hallus kullõlda noil, kiä 2004. aastagal
latsõ sünnütäse, ollõn saman eelmidse latsõga kotun,
a inne tüül käünü. Võiolla aastid tüütänü ja riigile
ausahe massõ masnu.
Allasõ Tiia,
imä
Selgitäs Tappo
Sigrid sots'aalministeeriumist
«Miä tetä, egä
säädüse masmapandmisõga om niimuudu, et kohegi
tulõ vitä aolinõ piir'. Mi saami arvo, et
inemise, kiä seost aolidsõst piirist niiüldä
vällä jääse, tundva hinnäst petetült.
Seo säädüs ei mõo
tuu pääle, miä oll' inne timä masmapandmist. Tuu
tähendäs, et palga perrä mastava vanõmbahüvitise
suurus jääs samas noil mitmõ latsõ (kooni
2,5-aastadsõ vahjõga) vanõmbil, kinkalõ om joba
kõrra vanõmbahüvitis määrät.
Alampalga perrä
mastas vanõmbalõ hüvitist sis, ku tä olõ-i tuud
inne saanu, ku järg'mäne lats' sünnüs vähämb ku
2,5-aastadsõ vahjõga eelmidsest latsõst, vanõmb
es tüütä katõ latsõ sündümise vaihõpääl, a tüüt'
inne edimädse latsõ sündümist.
Alampalga suurus om
2480 kruuni kuun.» |
|