PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ
 


 



«Tii» võit härgütäs umma kiilt pruuk’ma

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee 

Võromaa kultuurijuhtõl om võrokiilse õurolaulu «Tii» mäekorgusõst võidust umbõlõ hää miil'. Et rahvalõ «uma» nii miildüs, tahtva nä naada suurõmbit kultuuriüritüisi inämb võrokeelitsis muutma.



Neiokõisi võit om Võromaa kultuurijuhi märgotama pandnu, kuis üritüisi inämb võrokeelitsimbäs muuta. Josingu Ülo pilt



«Ei mõista taad tunnõt kir'eldägi, maru hää oll'!» oll' umakeelidse laulu võidu üle armõdu rõõmsa Põlva Rahvaharidusõ seldsi päämiis' Villa Rein. Timä oll' kultuurijuhtõst ainogõnõ, kiä sai ka esi «Tii» puult helü anda.

Võro kultuurijuht' Laursoni Piitre ütel', et timä tunnõ olõ-i kah halv. «Ku rahvas taa laulu valisi, sis om iks õigõ asi,» arvas' Laurson.

Tä tunnist', et märk' joba, kuis inämb ummin tegemiisin võro kiilt pruuki. «Võro folkloorifestivaali teemä om seo kõrd «Põlvõst põlvõ» ja võro kiil' passis taa teemäga häste kokko,» ütel' Laurson.

«Kas taa võit tähendäs ka kultuuripoliitilist pööret? Annas jummal'!» rõõmust' ka Põlva maavalitsusõ kultuuritalitusõ päälik Aasa Piitre. Tä löüd', et ku rahvas hindas nii tugõvalt kultuuri, miä tulõ-i suurist keskuisist, om tuu väega kõva sõna.

Aasa Piitre selet', et timä tegemiisin om ummi juuri tähtsäspidämine kõgõ üts' tähtsämbit asjo. Aasa Piitre meelest om hindäst mõista, et Võromaal võro keelen asjo aias.

Siskina löüd tä, et inemiisi tohe-i kunstligult võro kiilt kõnõlõma panda: «Uma kiil' piät süämest tulõma!»

Villa Rein ütel', et uma kiil' passis häste rahvakultuuri- ja folklooriüritüisile, a nuu, kiä kiilt mõista-i, piässi-i tuud murdma nakkama. «Kuulõn võissi külh inämb võrokeelitsit asjo tetä,» löüd' Vill.

Võro kultuurimaja «Kannel» päämiis' Kelbä Heiki kaivas', et timä oll' üts' noist, kiä saa õs «Tii» puult hääletämises telehvonniga löögile.

«A latsilõ olõssi vaia kimmäle inämb võro kiilt opada,» löüdse tä. «Piässi tegemä sändse projekti, et inne viil, ku latsilõ võro aabits kätte andas, võtva vanaesä-vanaimä latsõ suvõs maalõ ja oppasõ keele selges. Kõnõlõsõ latsõlatsõga õnnõ võro keelen!»

Kelp ütel', et põlv'kundõvaihõlinõ side om eestlüse üts' põhilinõ sümbol' ja tuud tulõ niipall'o hoita, ku vähägi saa.

 
 

Naha küläst löüti jäledü salahanõ tapamaja

Linnamäe Lauri
lauri@umaleht.ee
 

Põlva politsei ja eläjätohtrõ löüdsevä Räpinä vallast Naha küläst salahadsõ eläjide tapmisõ kotussõ, miä hiidüt' otsani är esiki pall'onännü Põlva maakunna Veterinaarkeskusõ pääligu Suija Seido.

«Sääl oll' tego nii räpägu ja jälle majapidämisega, et tapamajas saa-ai tuud kuigi kutsu,» kõnõl' Suija. «Nukah saisõ unik eläjide jalgu segi närtsõ ja putlidõga, eläjide mao olliva ümbre maja lajah, paiguldõ olliva traktoriga uniguhe tougadu, varõssõ ja ronga lindliva ümbretsõõri.»

Politseinigu as'ast kõnõlda es taha, selle et uur'minõ om viil poolõlõ. Tiidä om, et eläjide tapmisõ päämehes pidä politsei ütte Maardu miist, kiä kõrrald' eläjide kokkoostmisõ ja Nahalõ vidämise ja peräst liha uma kaubaautuga Harjomaalõ vidämise. Kinka söögilavva pääle liha joudsõ, olõ-i viil tiidä.

Maardu miis' esi oll' kõnõlnu, et täl om suur' suguvõsa ja kõik' liha läts' uma perre tarbõs. «Tuud om innegi kõnõld, et uma tarbõs vai pinne var'opaigalõ, a ma piä tuud jamas,» ütel' Suija.

Politsei ja Veterinaarkeskusõ pääligu tullõn saisõva hoovi pääl autokastin kolm pulli, peremiis' magasi närdsu-unigu pääl püksimulk vallalõ, esi täüs ku tarakan'.

Kolm pulli, kiä autokastin tapmist uutsõva, olli Tartomaal Võnnun elävä Lepikovi Aili uma. Eläjävidäjä numbri löüdse tä aolehest ja mõista-s arvada, et tego om pättega.

«Mul oll' väega hää miil', ku hummogu tulti ja panti eläjä massina pääle. Mi mehega olõ mõlõmba invaliidi ja es jovva näid inämb tallita,» ütel' Aili. Tälle tundu kahtlanõ külh, et miis', kiä pullõ perrä tull', es käü näid varõmb esiki üle mõõtman, päälegi taha-s tä pernaasõ käest ei pullõ tokusmente, ei tõpratohtri tõendit, et eläjä ommava taudivaba.

«Ütel', et nä läävä mu käest õkva edesi,» sellet' Aili. «Olõs tiidnü, et nä kohegi võso vaihhõlõ veevä, ei olõssi ma ummi pullikõisi näile andnu.»

Et majapidämisen elänü kats' velle esi «virmat» kuigi kõrralda es saa, kinnütivä velli tundva inemise. «Ku nä midägi säänest teivä, sis olli nä õnnõ kellegi mustatüümehe,» ütel' tõsõn külä otsan elläv Peebu Anneli.

Velli teedäs külä pääl ku elo hambidõ vaihhõlõ jäänüid inemiisi, kiä siski küläinemiisi egäpäävätöie man viksilt avitasõ, olkõ tuu sis puiõ lahkminõ vai tsiatapminõ. «Noid töid teivä nä muidogi iks putli iist,» tunnist' Peebu Anneli.

Sügüse sai politsei Ahjal kinni säändsesama kaubabussi, kon olliva seen tapõtuidõ eläjide liha, tapariista, põllõ ja jäledü kasti seen videli rupski.

 
 

Võro keele oppus suurilõ läts' vallalõ

Minevä riidi, 13. veebruaaril naas' pääle katõkuulinõ võro keele kursus täüskasunuilõ. Kursus peedäs Võro Instituudin egä riidi kell 17–19.

«Seo om patriotismi küsümüs, olõ põlinõ võrokõnõ ja lövvä, et piä iks võro kiilt mõistma,» selet' kursustõ tulõmist Kubija hotelli vanõmbkelner' Lepä Anti. Üten timäga tulli võro keele kursuisilõ viil kolm tütrikku hotellist ja üts' Haani Suusakeskusõst.

Lepä Anti sõnno perrä lätt võro kiilt ka tüü man vaia. «Hotellin om meil võrokeeline menüü ja ütte-tõist om pallõld kõnõlda-seletä,» ütel' Anti. «A Haanimehe talon tüüd teten lätt võro kiilt kõik' aig vaia.»

Kursusõlõ tull' op'ma kokko ütessä inemist, päämädselt nuu, kiä omma esi Võro Instituudist säändse kursusõ perrä küsünü.

Kedä huvitas võro keele op'minõ, või julgõhe Võro Instituuti kõlista vai esi paiga pääle küsümä tulla.

UL

 

«Mino Võromaa» uut latsi põnõvit juttõ

Nika ku 8. märdsini saava kõik' vana Võromaa ja Setomaa latsõ saata Võro Instituuti uman keelen juttõ-luulõtuisi: joba 17. kõrda lätt käümä «Mino Võromaa» võistlus.

Ossa võiva võtta nii põhi- ku keskkoolilatsõ. Julgõhe võiva kirota ka nuu, kiä koolin võro kiilt opi-i vai kedä taht juhenda imä-vanaimä. Võistlusõlõ oodõtas juttõ kodost ja koolielost ni vanaimä-vanaesä käest kuultuid ja üles kirotõduid juhtumiisi vai nall'alugusid. A ka tõisi lugusid oodõtas suurõ huviga, esieränis näütemänge.

«Häid juttõ om kõgõ pall'o olnu,» kitt kirotajit üts' võistlusõ kõrraldajist, Reimanni Nele Võro Instituudist. «Läbi võrokiilside latsi juttõ omma nätä muutusõ mi elon. Näütüses rahapuudus: latsõlats' om saanu vanaimä käest õiõnda, et mille raiskas rahha, olõ-i joht leibägi lavva pääle panda. Niisamatõ ilmasündmüse: ku Osama bin Ladenist pall'o kõnõldi, sis mõtli latsõ juttõ sisse Bin Ladeni nimelidse kur'a tegeläse.»

Võro Instituut' uut, et ka juhendaja mõnõ ria hindäst paprõ pääle panõssi: mälestüse ja arvamisõ ni tähelepanõki võro keelest.

Tüü tulõ saata Võro Instituuti, Tarto uulits 48, 65609 Võro. Pääle kirotagõ autori nimi, klass', kuul' ni juhendaja nimi. Tiidüst saa tel 78 21 960 vai wi@wi.werro.ee.

Harju Ülle