«Tii» võit härgütäs umma kiilt pruuk’ma
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Võromaa kultuurijuhtõl om võrokiilse
õurolaulu «Tii» mäekorgusõst võidust umbõlõ hää miil'.
Et rahvalõ «uma» nii miildüs, tahtva nä naada suurõmbit
kultuuriüritüisi inämb võrokeelitsis muutma.
Neiokõisi
võit om Võromaa kultuurijuhi märgotama pandnu, kuis
üritüisi inämb võrokeelitsimbäs muuta. Josingu Ülo
pilt |
«Ei mõista taad tunnõt kir'eldägi, maru
hää oll'!» oll' umakeelidse laulu võidu üle armõdu
rõõmsa Põlva Rahvaharidusõ seldsi päämiis' Villa Rein.
Timä oll' kultuurijuhtõst ainogõnõ, kiä sai ka esi «Tii»
puult helü anda.
Võro kultuurijuht' Laursoni Piitre
ütel', et timä tunnõ olõ-i kah halv. «Ku rahvas taa
laulu valisi, sis om iks õigõ asi,» arvas' Laurson.
Tä tunnist', et märk' joba, kuis inämb
ummin tegemiisin võro kiilt pruuki. «Võro
folkloorifestivaali teemä om seo kõrd «Põlvõst põlvõ» ja
võro kiil' passis taa teemäga häste kokko,» ütel'
Laurson.
«Kas taa võit tähendäs ka
kultuuripoliitilist pööret? Annas jummal'!» rõõmust' ka
Põlva maavalitsusõ kultuuritalitusõ päälik Aasa Piitre.
Tä löüd', et ku rahvas hindas nii tugõvalt kultuuri, miä
tulõ-i suurist keskuisist, om tuu väega kõva sõna.
Aasa Piitre selet', et timä tegemiisin
om ummi juuri tähtsäspidämine kõgõ üts' tähtsämbit asjo.
Aasa Piitre meelest om hindäst mõista, et Võromaal võro
keelen asjo aias.
Siskina löüd tä, et inemiisi tohe-i
kunstligult võro kiilt kõnõlõma panda: «Uma kiil' piät
süämest tulõma!»
Villa Rein ütel', et uma kiil' passis
häste rahvakultuuri- ja folklooriüritüisile, a nuu, kiä
kiilt mõista-i, piässi-i tuud murdma nakkama. «Kuulõn
võissi külh inämb võrokeelitsit asjo tetä,» löüd' Vill.
Võro kultuurimaja «Kannel» päämiis'
Kelbä Heiki kaivas', et timä oll' üts' noist, kiä saa õs
«Tii» puult hääletämises telehvonniga löögile.
«A latsilõ olõssi vaia kimmäle inämb
võro kiilt opada,» löüdse tä. «Piässi tegemä sändse
projekti, et inne viil, ku latsilõ võro aabits kätte
andas, võtva vanaesä-vanaimä latsõ suvõs maalõ ja oppasõ
keele selges. Kõnõlõsõ latsõlatsõga õnnõ võro keelen!»
Kelp ütel', et põlv'kundõvaihõlinõ side
om eestlüse üts' põhilinõ sümbol' ja tuud tulõ niipall'o
hoita, ku vähägi saa.
Naha küläst löüti jäledü salahanõ
tapamaja
Linnamäe Lauri
lauri@umaleht.ee
Põlva politsei ja eläjätohtrõ löüdsevä
Räpinä vallast Naha küläst salahadsõ eläjide tapmisõ
kotussõ, miä hiidüt' otsani är esiki pall'onännü Põlva
maakunna Veterinaarkeskusõ pääligu Suija Seido.
«Sääl oll' tego nii räpägu ja jälle
majapidämisega, et tapamajas saa-ai tuud kuigi kutsu,»
kõnõl' Suija. «Nukah saisõ unik eläjide jalgu segi
närtsõ ja putlidõga, eläjide mao olliva ümbre maja
lajah, paiguldõ olliva traktoriga uniguhe tougadu,
varõssõ ja ronga lindliva ümbretsõõri.»
Politseinigu as'ast kõnõlda es taha,
selle et uur'minõ om viil poolõlõ. Tiidä om, et eläjide
tapmisõ päämehes pidä politsei ütte Maardu miist, kiä
kõrrald' eläjide kokkoostmisõ ja Nahalõ vidämise ja
peräst liha uma kaubaautuga Harjomaalõ vidämise. Kinka
söögilavva pääle liha joudsõ, olõ-i viil tiidä.
Maardu miis' esi oll' kõnõlnu, et täl om
suur' suguvõsa ja kõik' liha läts' uma perre tarbõs.
«Tuud om innegi kõnõld, et uma tarbõs vai pinne
var'opaigalõ, a ma piä tuud jamas,» ütel' Suija.
Politsei ja Veterinaarkeskusõ pääligu
tullõn saisõva hoovi pääl autokastin kolm pulli,
peremiis' magasi närdsu-unigu pääl püksimulk vallalõ,
esi täüs ku tarakan'.
Kolm pulli, kiä autokastin tapmist
uutsõva, olli Tartomaal Võnnun elävä Lepikovi Aili uma.
Eläjävidäjä numbri löüdse tä aolehest ja mõista-s
arvada, et tego om pättega.
«Mul oll' väega hää miil', ku hummogu
tulti ja panti eläjä massina pääle. Mi mehega olõ
mõlõmba invaliidi ja es jovva näid inämb tallita,» ütel'
Aili. Tälle tundu kahtlanõ külh, et miis', kiä pullõ
perrä tull', es käü näid varõmb esiki üle mõõtman,
päälegi taha-s tä pernaasõ käest ei pullõ tokusmente, ei
tõpratohtri tõendit, et eläjä ommava taudivaba.
«Ütel', et nä läävä mu käest õkva
edesi,» sellet' Aili. «Olõs tiidnü, et nä kohegi võso
vaihhõlõ veevä, ei olõssi ma ummi pullikõisi näile
andnu.»
Et majapidämisen elänü kats' velle esi
«virmat» kuigi kõrralda es saa, kinnütivä velli tundva
inemise. «Ku nä midägi säänest teivä, sis olli nä õnnõ
kellegi mustatüümehe,» ütel' tõsõn külä otsan elläv
Peebu Anneli.
Velli teedäs külä pääl ku elo hambidõ
vaihhõlõ jäänüid inemiisi, kiä siski küläinemiisi
egäpäävätöie man viksilt avitasõ, olkõ tuu sis puiõ
lahkminõ vai tsiatapminõ. «Noid töid teivä nä muidogi
iks putli iist,» tunnist' Peebu Anneli.
Sügüse sai politsei Ahjal kinni
säändsesama kaubabussi, kon olliva seen tapõtuidõ
eläjide liha, tapariista, põllõ ja jäledü kasti seen
videli rupski.
Võro keele oppus suurilõ läts' vallalõ
Minevä riidi, 13. veebruaaril naas'
pääle katõkuulinõ võro keele kursus täüskasunuilõ.
Kursus peedäs Võro Instituudin egä riidi kell 17–19.
«Seo om patriotismi küsümüs, olõ põlinõ
võrokõnõ ja lövvä, et piä iks võro kiilt mõistma,»
selet' kursustõ tulõmist Kubija hotelli vanõmbkelner'
Lepä Anti. Üten timäga tulli võro keele kursuisilõ viil
kolm tütrikku hotellist ja üts' Haani Suusakeskusõst.
Lepä Anti sõnno perrä lätt võro kiilt ka
tüü man vaia. «Hotellin om meil võrokeeline menüü ja
ütte-tõist om pallõld kõnõlda-seletä,» ütel' Anti. «A
Haanimehe talon tüüd teten lätt võro kiilt kõik' aig
vaia.»
Kursusõlõ tull' op'ma kokko ütessä
inemist, päämädselt nuu, kiä omma esi Võro Instituudist
säändse kursusõ perrä küsünü.
Kedä huvitas võro keele op'minõ, või
julgõhe Võro Instituuti kõlista vai esi paiga pääle
küsümä tulla.
UL
«Mino Võromaa» uut latsi põnõvit juttõ
Nika ku 8. märdsini saava kõik' vana
Võromaa ja Setomaa latsõ saata Võro Instituuti uman
keelen juttõ-luulõtuisi: joba 17. kõrda lätt käümä «Mino
Võromaa» võistlus.
Ossa võiva võtta nii põhi- ku
keskkoolilatsõ. Julgõhe võiva kirota ka nuu, kiä koolin
võro kiilt opi-i vai kedä taht juhenda imä-vanaimä.
Võistlusõlõ oodõtas juttõ kodost ja koolielost ni
vanaimä-vanaesä käest kuultuid ja üles kirotõduid
juhtumiisi vai nall'alugusid. A ka tõisi lugusid oodõtas
suurõ huviga, esieränis näütemänge.
«Häid juttõ om kõgõ pall'o olnu,» kitt
kirotajit üts' võistlusõ kõrraldajist, Reimanni Nele
Võro Instituudist. «Läbi võrokiilside latsi juttõ omma
nätä muutusõ mi elon. Näütüses rahapuudus: latsõlats' om
saanu vanaimä käest õiõnda, et mille raiskas rahha,
olõ-i joht leibägi lavva pääle panda. Niisamatõ
ilmasündmüse: ku Osama bin Ladenist pall'o kõnõldi, sis
mõtli latsõ juttõ sisse Bin Ladeni nimelidse kur'a
tegeläse.»
Võro Instituut' uut, et ka juhendaja
mõnõ ria hindäst paprõ pääle panõssi: mälestüse ja
arvamisõ ni tähelepanõki võro keelest.
Tüü tulõ saata Võro Instituuti, Tarto
uulits 48, 65609 Võro. Pääle kirotagõ autori nimi,
klass', kuul' ni juhendaja nimi. Tiidüst saa tel 78 21
960 vai wi@wi.werro.ee.
Harju Ülle
|