Võitlus kotkaga

Aoleht’ Petseri Uudised kirot’ 1934. aastagal tuust, kuis Schuldsi-nimelidsel mõtsavahil oll’ 3. veebruaaril umaperäne kokkosaaminõ ja võitlus Vinnemaalt tulnu «mäkivallutajaga» Eesti-Vinne piiri pääl.

Mõtsavaht’ oll’ tuul pääväl olnu umal harilikul mõtsankäügil. Umbõs üts’ kilomeetrit piirist näkk’ tä kodast, kiä linnas’ väega madalalt.

Schults pand’ suurõlõ tsirgulõ kats’ pauku, kodas sai haavada ja saa õs inämb linnada. A ku mõtsavaht’ mano läts’, karas’ tsirk tälle küüdsiga kallalõ. Pääle veerändtunnilist võitlust jäi pääle mõtsavaht’, selle et sai kätte haarda tugõva kaika.

Mõtsavaht’ vei perädü suurõ tsirgu Petseri mõtsavalitsustõ. Hahkjat ja pruuni värvi kotka tsiibu läbimõõt ollõv olnu 2,4 miitret. Saistõn oll’ tsirk üle meetri korgõ. Küüdse olli olnu keskmädse n’apu jämmüdse, a tsipa pikembä. Ts’aun oll’ suur’ ja kõvvõr’, mingas saabõv läbi rako egä mõtseläjä ribi. Tsirk võinu vabalt kitsõ vai lamba õhku nõsta.

Aoleht’ kirot’, et kodas topitas täüs ja jäedäs Petseri mõtsavalitsustõ ku mi maa haruldus.

Aolehte Petseri Uudised 10.02.1934 lugi Linnamäe Lauri

Kagahii kindit-sukkõ!

Tuu, et pinikarval omma raviumahusõ, olõ-i joht nali! Pedäjä Reet Süvähavvalt kuda pinikarvast sukkõ-kindit, randmõ- ja põlvõlämmistäjit, miä omma häste lämmä ja reumahaigilõ suurõs kerendüses. «30 protsenti pinikarva om seen!» kitt Reet. «Neo siin omma kaukaaslasõ karvast tettü, a bernhardiinist ja puudlist tulõ häste pehme lang.»

Kõgõ parõmb om kammit karv, näütüses Kaukaasia lambapini ja tšau-tšau nakkasõ keväjä esi «villa» andma. A kõlbas ka pöet karv. Reedal om üte pinikasvatajaga kokko lepüt, et tuu korjas tälle pinikarva. «Leevi mehe naari, et meil Leevi vaihõl omma kõik’ pini är kaonu: tiidäki, kon omma – joba massinast läbi lastu!» naard Reet. Pinikarva vii Reet Viira villavabrikudõ, pand lambavilla mano ja lask massinist läbi. Ka massina omma vabrikun maru põnõva: tüütäse 1890. aastast.

Harju Ülle