PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
 


 


 

Hani olku hani, mitte pini!

Ku ma 1924.–1930. aastani Võrol algkoolin käve, elli sääl üts’ väikest kasvu miis’, kedä Vaan’as kutsuti. Tä oll’ väega kõva helüga. Ku timäle kiäki ütel’, miä talle es miildü,  saiva kõva sõimu vasta.

Oll’ perrit, kos Vaan’a käve puid lõikaman ja lahkman. Talvõl elli Vaan’a Võro eelektrijaama ravvast korstna kõrval put’kan, mille üts’ sain oll’ vasta korstnat ja lämmi.

Sis, ku raudtii veeren es olõ viil Taara sõaväe kasarmit, olliva sõduri liinan, Aleksandri uulits 6, miä nüüd om Koidula uulits. Sõamiihile tetti lõunasuppi välikatlan hoovi pääl. Vaan’a saisõ väreti takan kilumannõrg käen ja timäle anti ka sõamehe lõunasuppi.

Tuul aol peeti liina veeren kodotsirkõ ja lehmi. Kõrd oll’ hani Vaan’alõ külge tulnu. Vaan’a nakas’ hinnäst kaitsma, kaitsõ nii kõvastõ, et hani kuuli är. Hani peremiis’ kutsõ politsei, Vaan’a vastas’ kõva helüga: «Hani olku hani, a mitte pini!» Tuu Vaan’a ütelüs läts’ Võro liinast edesi ka maalõ. Ku taheti midägi kimmäst üteldä, sis kõrrati tuud.

Simsoni Andrus, kunaginõ koolits’ura

 

Hallõ PAZ-bussõst

Õkva hallõ, et naa PAZ-bussikõsõ nüüd käügist är võedas. Üts’jago ello om naidõ pääl maaha sõidõt, Võromaad ja inemiisi nätt. Kooliaigu olliva bussijuhi sakõst pur’on, a kraavi sõida es kunagi. Iks pidivä kinni vai võtiva pääle õkva tuu nuka vai kundi pääl, kon tahtsõt. Kae, näidega oll’ klient’ kuning! Vaivalt nüüd inämb naidõ vahtsidõ bussilaivuga, miä mi mäki ja orgõ jaos joht ei olõ.

PAZ-bussikõisi juhi aiva alasi juttu, ku ette sinnä mootori mano istma küksit. Iks kõgõ uman keelen. Egäüts’ tundsõ näid. No võtami kasvai taa Mõnistõ-kandi Elmari. Timä nime perrä kutsuti liini, mitte õnnõ tedä hinnäst.

Mõnikõrd oll’ tunnõ, et naa bussikõsõ umma kummist – ku perädült pall’o inemiisi taaha pääle mahtu! Kukki jah, sakõst sai saisõt üte varba pääl vai kinkalgi üsän. Naidõ bussõ pääl tavalidsõlt raadio es röögi, a mõnõ kõvõmba helüga inemise jutt oll’ kõgõ üle massina kuulda. Põnnõv iks oll’ – sait õkva teedä, miä külä pääl uudist.

Nii taa Õuroliit tulõ. Üts’ häömine ütesttüküst. Piimäpuki iin, bussikõsõ perrä, muust kõgõst kõnõlõmalda.

Aita Võrolt