Kas ütele sõamehele om vaia laskmisõ har’utamisõs kõrraga sata hektärri maad?

Sõaväeläisi mõtsaärist

Vumba Aare, külämiis’

Umbõs aasta tagasi nakas’ Sännän pääle kõva ragistaminõ. Mõtsalõikamismassina hürrässivä Sännä sõaväe mõtsan üüd ku päivä. Külä pääl iks kõnõldi, et taha tulõ Nato.

Inne õigõt selgüst es saaki, ku keväjäpoolõ kutsõva sõaväeläse Sännä raamadukokko nuu maaumanigu, kiä olõssi näile edespiten jalgu jäänü. Pääliina poisi sõs seleti, et taha mõtsa tulõ kaubabaas’, miä  paigapäälsiile määnestki hirmu ei tii, ja üteliisi määrsevä maamiihile mett õigõ paksult moka pääle.

Minnu «pidulõ» es kutsuta ja ma ei saa täpsäle üteldä, midä nä lubasiva, a üts’ külämiis’ mäletäs, et tii lubati kah jaanipääväs kõrda tetä. Lehekuu algusõn oll’ tuu mõtsalõikaminõ nii huun, et ütel puul’pääväl läts’ säält mõtsast vällä päält 60 massina ja egälütel’ iks uma 30 tihhu pääl.

Tuu om nüüd joba selge, et kasuva mõtsa müügü päält tetti vahelt 9 miljonni, a pall’u lõigati ja kuis müüdi, tuud vas’t viil hääl juhul uuritas. Maha võeti 80 hektärri vanna putmalda mõtsa ja plats’ jäeti niisama segi, nigu taa jääs pääle mõtsavargidõ lõikamist, ja om sääne täämbädse pääväni.

Vahtsõ aasta algusõn saiõ iks teedä külh, midä sääl baasin hoiõtas. Postimehen kirutõdi, et Võrumaa autufirma mehe olli kah palgatu Kunda sadamast Sännä baasi lattu pommõ vidämä. Arvada, et määnegi targõmb riik’ sai Eestile uma vana lõhkõlaskõmoona är sokuta. Tuusama kraami piät mi riik’ suuri kullõga är häötämä sõs, ku Õuruupa tulõ siiä ja avastas vana ohtligu asu-unigu.

A ümbre noidõ ladudõ om 80 hektärri kuiva ossaprahti, miä või minnä palama suvõl päävä käen esiki pudõlipõh’ast. Miä sõs juhtus ladudõga? Nuu huunõ ei olõ kergehitüse, maavalli ümbre huunõ omma puudus ja niiskust-lämmind ei saa timmi.

A misjaos oll’ vaia nii pall’u mõtsa maaha võtta? Ma saanu viil aru, et ku laohuunõ omma keset lagõndikku ja säält korgõst tornist omma varga ümbre ladudõ nätä, a nuu lao omma tuu lagõndigu üten veeren, kon takan om õkva mõts.

Sõamiihil läts’ puuäri häste ja puul’ aastat ildamba naksiva nä joba kõnõlama pall’u suurõmbast maatüküst. Näile om vaia 4000 hektärri mõtsa ja nimelt Võru-Valga tii viirde Nurssi. Ineskine laskõväli Käädson om liinalõ väega ligi ja liinan om hädäldäjid pall’o rohkõmb ku Nursi ümbre. Ja noid «maalt ja hobõsõga» om jo hää är ullita. Põhjusõs tuudi, et kõrraga tahtva laskmist har’uta 30–40 sõtur’poissi. Ei saa aru, et kas sõs om vaia ütele sõamehele har’utamisõs kõrraga 100 hektärri maad?

Küläinemise aimassi halva ja valla-ammõt’nikõl nakas’ vastussidõ andmisõga rassõs minemä. Kutsutigi Nursi koolimajja sõaväeläse pääliinast küläinemiisile päästoppust andma, a tuu asi tull’ vas’t vällä tõistpiten. Algul rahvas iks kullõl’ ilustõ är, miä noil pääliina lats’valitsõjil üteldä oll’. Normaalnõ inemine saa aru külh, et sõaväeläsel om vaia laskmist har’ota, a mille tuu jaos nii pall’o maad vaia om? Ku joba Sännä baasin organiseeriti mitu kõrda jär’est mõtsavargust, sõs noid pääliina kaitsõministeeriummi ammõt’miihi ei saa kuigi usku. Kõgõpäält küsti näide käest, et kiä nakkas tuu tahetava maa umanikus. Noorõkõnõ asõkantslõr’ es mõista midägi üteldä. A ma arva, et õnnõ maaumanik saa midägi lupa, a sõs kah mass säädüs, et miis’ and sõna ja võtt sõna.

Kõgõ suurõmbas hädäs om tuu mürrin, midä nuu püssä nakkasõ tegemä piä egä päiv. Pistulist pääle ja lõpõtõn miinega. Tuud kärä-hätä kaivassi kõik’, kiä kohal olli. A kõik’ es saaki kaivada, selle et pääliina herrile oll’ hää kohalõ tulla keskpäävä, ku tüüinemise olli tüül.

Midä mi piät nüüt tegemä? Kas ümbrekavvõdadsõ külä tühäs jätmä ja är pagõma? Miä mass mi kinnisvara, ku põrgumassin mürises kõrval? Kiä mass kinni inemesele tuu vaiva ja kulu, miä tä om pandnu uma (turismi)talu tegemiste? Mille om vaia iks nii suurt maa-alla, ku om võimalik ehitä laskõtiiru nii, et kuuli ei saa taiva poolõ uitama minnä? Määnest kassu saa vald tuust, et osa rahvast piät kannatama? Ja oll’ viil pall’o tõisi küsümiisi, mink pääle es mõistaki saksa vastada.

Põlva naisil saa 15 aastakka kuun hääd tettüs



Järgi Urve, Põlva naisi liidu üts’ asutajist

15 aastakka tagasi naisipäävä paiku sai Põlva pääl kokko kolm härksämbät naist ja naksi kõnõlõma Eestimaa elost, miä joba aastak aigu oll’ «podisnu». Märgiti ka tuud, et kas naasõ ei saassi kuigi vasta naada vereväle Vinne riigile.

Noh ja nii oll’gi: 1989. aasta märdsikuu 11. pääväl kutsõ Reimeri Meelike hindä poolõ säändse mõttõviisiga naisi ja saigi edimäne naisliidu kuunolõk’ är peetüs. Avitimi üten Vinne riigi lagonõmisõlõ: Rahvarindõ kuunolõki, miitingu, üülaulupido, Balti kett’. Egäl puul sai käütüs, vesi silmist tsilkman, hing’ värisemän ja süä vallalõ kõgõlõ vahtsõlõ, miä tuukõrd oll’.

Vabariigi algusõaastidõ olokõrd oll’ kõigilõ väega rassõ, tuuperäst naksimi tegemä häätegevüst – teimi pakkõ pall’olatsõliisilõ perrile, tõbitsilõ ja ütsikile vannolõ inemiisile. Rahha tuu jaos tiinsemi häätegevüsmüükega (võiulillimesi, käsitüü, piiragu, savist anoma, küdset kraam’ jne). Kävemi esiki Soomõmaal esinemän ja käsitüümüüki kõrraldaman. Väega pall’o annõtiva Põlva asutusõ, nigu piimä- ja leeväkombinaat’, ja muidogi ka ütsigu inemise. Rõivaabi tull’ vällämaalt.

Nüüd om olokõrd pall’o muutunu. Häätegevüst teemi õnnõ üts’ kõrd aastan jõulõ-aigu. Sis tege egä naisliidu naanõ vähämbält kats’ pakki noidõ perride latsilõ, kon om minkastki puudust. Olõmi ka Erästvere Erihooldõkoto meelen pidänü.

Põrõhõlla kuulus mi liitu 23 naist: mõnõ omma är lännü tõistõ liina elämä, mõnõ omma mano tulnu.

Kats’ väega hingega as’a man olnut naist Porila Maie ja Landsbergi Silva omma lännü igävigu teie pääle.

Meil omma väega härksä ja eduka naasõ: Mõtsa Kaire, Rikka Margit, Jää Eela, Siimõtsa Tiina, Kallavusõ Raili, Zirnaski Lainõ, Semmi Sirje, Lellepi Ene, Pehki Diana, Anijala Anar, Rulli Ülle, Untera Krista, Hindrikusõ Helle, Läti Viive, Tammõ Kai, Kaasiku Anneli, Annuki Tiina, Haani Ülle – kõiki ei jõvva ettegi lukõ!

Meil om egä kuu üts’ kokkosaaminõ, kohe kutsumi küläliisi, mõnikõrd läämi esi küllä, viil kõrraldami konvõrentse, aastapääväpidosit ja Põlva päivi aigu naisijuuskmist.

Ma soovi Põlva naisi liidulõ pall’o tervüst ja jõudu edesitegotsõmisõs ja kõigilõ naisilõ õnnõ!
 

Küsümüs: Mille Sa verd annat?

Vastas presitenti käest kõva vereandmisõ iist Punadsõ Risti medäli saanu Kanepi POÜ karjak Kruusa Tõnu (51):

«Joba esä ja imä anni verd, ma esi olõ verd andnu 1971. aastast. Nüüt om imä pends’onäär’ ja inämb verd anda ei saa, esä om joba mulla all. Sõsar’ ja veli omma mitu kõrda verd andman käünü ja naasõ Hilja võta ma kah kõik’ aig üten.

Käümi Tarton. Ku aig – kats’ kuud – täüs saa, sis jäl läämi. Tarto Verekeskusõn tundva meid kõik’, ütlese kavvõlt: «Tere-tere!» Kaardi pääle piät sääl kirotama, määndsit haiguisi olõ elon põdõnu, tuu jutt om mul kõik’ ammu pään.

Verd annami hääst süämest, olõmi harinu käümä. Kunagi Vinne-aol anti rahha kah. Ma olõ kokko 108 kõrda verd andnu, noist 18 kõrda taso iist. Naanõ om 65 kõrda verd andnu. Vereandmisõ iist saa nüüt iks määndsegi paki kah: sokulaat’, makarooni... Naanõ võtt kõik’ aig toiduõlli! A ku kunagi rahha anti, käve pall’o joobõrusõ raha peräst verd andman.

Kokko olõ andnu üle 40 liitri verd, üle nellä pangi. Veregrupp’ om mul 0+, kõgõ parõmb veri. Naanõ ütles, et ku verd and, võtt tuu päiv veidükese nõrgas. A mul olõ-i määntsiidki tervüsehäti. Tõisi kaet – kõik’ aig haigõ. Või-olla omgi vereandminõ tervüsele kasulik.»

Küsse Harju Ülle