|
Mi kant’ pakk huvvi
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Et võrokiilside laulõ
laulminõ om moodun, märge Võromaa turismitegijä iinotsan
Veeroja Edaga turismimessil kaia, kuis tulõ vällä
võrokiilne karaoke.
Minevädsel nädälivahjõl
võeti Tal’nahe turimimessile Tourest 2004 ütenlaulmisõs
säändse teedä-tunnõdu laulu nigu «Tii», «Kõnõtraat’»,
«Är ikku mu perrä, Vahtsõliina!» ja mitmõ Pulga Jaani
laulu. Pillimehes oll’ lõõdsamiis’ Pihu Alo.
Turismitegijä (kuralt): Mustingu
Margrita, Mõttusõ Meelis, Randala Kadri, Soosaarõ
Tiit ja Veeroja Eda messil. |
Veeroja Eda kõnõl’, et
karaoke tull’ häste vällä näil, kiä võro kiilt
inämb-vähämb mõistsõ. «Karaoke-lindi teemi parõmbas,
mõnõ laulu aigladsõmbas,» saa timä meelest võrokiilsest
karaokest asi, midä või tulõvikun viil tetä.
Veeroja Eda ütel’, et Võro-
ja Setomaa nukk tõmmas’ messil inemiisi nigu magneediga.
Sääl laulti ja mängiti pilli, valõti hans’at, sai süvvä
sõira, ümaküdsetüt rosindõga leibä ja sannan suidsutõt
lihha.
«Inemiisil olõ-i inämb
meelen, et säänest suidsulihha süvväs,» imeht’ Veeroja
Eda. «Kõik’ aig küsti, et kost naid asju osta saassi. A
mi ütlimi, et tuus piät iks Võromaalõ sõitma, pääliina
supõr’marketist säänest kraami saa-i.»
Obinitsa Seto Seldsimaja
pernaanõ Hõrna Rieka ütel’, et mi kandi rahva messitarõ
olli ainogõsõ, miä olli elävä. «Tõsõ olli sändse
akadeemilidse,» löüd Rieka. «Meil oll’ ka küsümine, kost
tull’ vällä, et mi kandi vasta om huvi suur’, põnõvamba
as’a omma kiil’, laul ja ummamuudu rahvas.»
«Võrumaalõ tahetas tulla
võru kiilt kullõma ja mi maad avastama,» kinnüt’ suurt
huvvi mi kandi vasta ka Mõtsavelle talu perremiis’
Mõttusõ Meelis. «Ma näi messil pall’u sääntsiid, kiä
omma joba mu man käünü. Ku punkrit näivä, tull’ naaratus
näkku.»
Võro- ja Setomaa
turismitegijä tulli messilt tagasi tühje kottõga: sõir,
hans’a, liha ja leib saiva kõik’ otsa. Ja ku näide juttu
usku, sis om suvõl mi kanti uuta pall’o pääliina
rahvast, kelle jaos om mi «ummamuudu» kant’ põnnõv.
Nurmi kirjäpandminõ lätt
rassõlt
Linnamäe Lauri
lauri@umaleht.ee
Põllumaiõ
kirjäpandminõ om Põllumajandusõ Registride ja
Informatsiooni Ammõti (PRIA) Võro ja Põlva büroolõ tennü
säändse järekõrra, et tüütäjide tüüpäävä omma illadsõ
üüni vällä.
«Ületunnõ teemi kõvva,»
kõnõl’ Parmani Ivar, PRIA Võro büroo vanõmbinspektor’,
«ma esiki olõ kümneni õdagu tüül olnu.» PRIA Põlva büroo
vanõmbinspektor’ Protsini Piitre jutu perrä olõ-i sääl
illatsidõ üütunnõni paprit kõrraldat, a ületunnõ tetäs
külh.
Hädäliisi avitõn
omma Võro PRIA vanõmbpets´älisti Kipperi Ennu
tüüpäävä hulga kibõhõmba ku muido. |
Järjekõrra tekkü tuust, et
põllumaiõ kirjäpandmisõs antu aig jäie väega lühküs.
Minevänädäli lõpun pikendedi täht’aigu 12. aprilini. Et
maiõlõ timahava ja ka tulõvikun Õuruupa Liidu tukõ saia,
piät maa PRIAn kirjä pandma.
Segähüst tegevä vahtsõ
põllumassiivõ numbrõ, midä inämbüs inemiisi ei tiiä ja
seoniaoni ka kostki muialt teedä es saa, ku PRIA
büroost. PRIA paksõ võimalust eelektron’postiga uma
tarviligu numbri teedä saia, a tuud kasutõdi nii pall’o,
et PRIA es jovva inämb kõigilõ vastada. Tuuperäst luudi
PRIA kodolehele pääle pikkä uutmist (26. radokuul)
võimalus uma talo katastritunnussõ perrä esi tarvilik
nummõr’ üles otsi. A säält saa otsi õnnõ põllunumbrit,
luudusligu hainamaa nummõrd saa iks teedä õnnõ PRIAst.
Kirjäpandmist tege
segätsembäs tuugi, et olõ-i teedä, kupall’o inemiisi või
maid är deklariiri tahta. Radokuu lõpust oll’ maa kirjä
pandnu pääle poolõtõsõ tuhandõ inemise. Parmani sõnno
perrä lätt üte inemise avitamisõs 20 minodist nika ku
tunni aoni.
Bussi omma tühä
Bussivirmadõ pääligu omma
murrõn, et sakõstõ sõit bussin üts’-kats’, mõnikõrd
mitte üttegi inemist. «Mõnõ lõigu omma egäst pikembäst
liinist kimmäle säändse,» tunnistas OÜ Põlva
Reisijateveod päämiis’ Olli Endel. Tä ütles, et kõgõ
veidemb sõitjit om Põlva-Orava vaihõl.
«Kiä tuu rummal’ om, kiä
sõit Mõnistõ-Varstu kandist Võrolõ bussiga, miä tege
läbi Tsooru 8–9-kilomeetridse tsõõri ja tuuga puul’
tunni kaotas?» küsüs Võro Autobaasi päälik Kikka Jüri.
«Inemine kaes, kuis muudmuudu liina saa.» Kikkas
tunnistas, et algusõn omma tühä kõik’ liini, miä
veeremaiõ päält Võro liina poolõ sõitma nakkasõ.
«Mi ja Põlva maavalitsus
lövvämi siski, et ka vanõmba inemise tahtva sõita ja
taha-i üte-katõ sõitjaga liinijuppõ kinni panda,» ütles
Olli Endel. Tä löüd, et riigi dotats’oon’ võinu iks
suurõmb olla. Minevä aasta oll’ seo 4 kruuni ja 37 senti
üte kilomeetri päält, aastan kokko 5,5 miljonit kruuni.
Seo aasta om toetus 4,63 kruuni kilomeetri päält, a
maist nõsõs ka nahvta-aktsiis’ ja sais jääs samas.
Põlva maavalitsusõ
majanduspets’älist’ Mehilase Mikk om tuud miilt, et ku
valla ummi koolibussõga appi tulõva, sis olõ-i vaia
liine kinnipandmist pellädä. «Näütüses Kõllõstõ,
Mik’tämäe ja Räpinä vallan tüütäs seo süsteem’ häste,»
löüd tä.
Ka Kikka Jüri luut, et saa
vallabussõst api. «Vallabussõ graafik om häste vällä
märgit, buss’ sõit küläst küllä,» ütles tä. «Tuu olõs
hää kokkolepe, ku vallabuss’ tuu inemise vallakeskustõ
ja säält sõit mi suur’ buss’ edesi liina.»
A hädä om tuungi, et
tegeligult olõki-i bussi nii tühä, ku müüdü piledi
näütäse. Mehilase Mikk seletäs, et inemise saag’va esi
ossa, mink pääl istussõ. «Et piletit võeda-i ja pandas
raha bussijuhi karmanni, tuu mass sõitjilõ kätte,»
hoiatas tä.
Mehilase sõnno perrä kuts
rahvas bussõ joba «rikkide» ja «vaesidõ» bussõs.
«Rikkide» buss’ om FIE-st väiku vidäjä uma, kiä and
ausahe kõigilõ piledi, selle et hinnäst olõ-i mõtõt
pükä. «Saman ütles suurõ virma bussijuht’, et pilet’ om
18, a anna kümnekas, ma vii su är!» om Mehilane murõlik.
Perän kaes bussivirma umanik, et kiäki sõida-i taad
liini ja buss’ võedas käügist.
Harju Ülle
Kanepi
koolil tulõ 200. juubõl’
Kanepi kuul’ pidä seo kuu
27. pääväl tsõõrikut juubõlit – 200 aastakka tagasi
alost’ pastoriherr Philip von Roth Kanepin latsi
oppamist. Oppus käve sis muidoki puhtan maakeelen.
Kanepist peri aoluulanõ
Hirvlaanõ Milvi kitt’, et Kanepi kuul’ oll’ edimäne
kihlkunnakuul’, kon oll’ tõistmuudu opikava: pääle
lugõmisõ-kirotamisõ ja usotiidüse opati maatiidüst,
aoluku, põllumajandusõ algtiidmiisi, käsitüüd,
võimlõmist ja laulmist.
Muudsa oppamisõ viis’ oll’
tuugi, et vanõmba latsõ panti noorõmbit oppama.
Hirvlaanõ Milvi saa kooli
juubõlis valmis raamadu «Kanepi kool läbi kahe sajandi»,
kost saa lukõ ka kõigist tõisist Kanepi kihlkunnan
kunagi tüütänüist koolõst. Inämbüs noist omma parhilla
alalõ õnnõ vanainemiisi mälestüisin.
Kanõpi kuul’ kuts kõiki ummi
«latsi» kooli juubõlipidolõ. Juubõlit alostõdas 27.
paastukuu pääväl kell 14 Ala ja Mäe surnuaia pääl vanno
oppajidõ mälestämisega, kell 16 tulõ raamadu näütämine
ja pido nakkas kell 17.
Pidopääväl saa kullõlda ka
kooli vahtsõt hümni, mink sõna om kirotanu Tageli Tähte.
Harju Ülle
|
