![]() |
![]() |
![]() |
![]() ![]() |
|
|
![]() ![]() |
|||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kiä arvas, määndsit nimmi panti Soomõn sündünüile latsilõ kõgõ inämb 2002. aastagal? Kõgõ sagõhõdsõmb tütär’latsõ nimi oll’ Viivi ja kõgõ sagõhõdsõmb pois’kõsõ nimi Eedu (soomõ kiräviisin kirotõdult Eetu). Nimemoodu käävä ku lainõ ja om kõnõld, et lainõvahjõ pikkus om umbõs 90 aastakka. Et ku perämäidsist tuu nime kandjist om jäänü hää mälehtüs, sõs om paras aig panda. Paistus külh, et seokõrd lätt soomõ nimemuud kokko eesti latsi nimmiga nii umbõs 70 aastakka tagasi. Eesti nimemuud käügi Soomõ umal takan viie- kooni kümneaastadsõ vahjõga. Soomõn oll’ Laura kõgõ pantumb tütär’latsõ nimi 1990. aastil ja meil om tä tuud olnu vahtsõ aastagasaa algusõn. Või üldä, et saa aasta vannudsõ nime nigu Kristjan, Kaarli (Karl), Maarja ja Pärta (Berta) omma joba jälleki moodust är lännü. Muud om parla rahvusvaihõlinõ, nii et Laura, Sandra, Martin ja Kevin löüdvä kuuli minnen umast klassist kimmäle mõnõ nimiku iist. Ku parla pantasi latsõlõ umakeeline nimi, nigu näütüses Ilmar vai Kalju, Aino vai Laine, sõs tuu lats’ saa kimmäle ütessä klassi uhkõn ütsindüsen är lõpõta, inne ku tä nimikit algkoolijakku manu nakkas tsilkuma. Saarõ Evar
Kagahii pedäjät!
«Hindä ehitet maja om, kuur’ kah. Es olõ ruumi, kuuri pidi tegemä, nii ehitimigi tuu ümbre puu, pandsõmi pedäjä kuuri sisse!» seletäs kuuri umanik, Jutu talo pernaanõ Zirgu Koidula (75). Koidula om uman kodomajan elänü terve elo, a ku vana petäi om, mõista-i tä üldä. «Puu oll’ siin viil inne meid. Egä aasta käüdäs seod kaeman, taa om vas’t luuduskaitsõ all,» kõnõlõs tä. «Olõmi lõiganu pedäjä ossõ, ku nuu omma kuurikatussõ pääle alla vaonu,» tunnistas Koidula. «Ja tõnõ vana petäi om näet sinnä Põlva pääle minnä. Tuu om külh korõmb!» Harju
Ülle |
||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |
![]() |