|
Võro saatõ läävä edesi
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Riidist (19.03) om Marta raadion kõrd nädälin
võrokiilne tunn’, telesaatõsari «Mõtõlus» jakkus 12
saatõga sügüsest vai talvõst ja tulõman omma
mulgi-tartokiilse saatõ Eesti Raadion.
Riiklik
programm’ «Lõunaeesti keel ja kultuur» otsust’ anda seo
aasta rahha ütele tele- ja katõlõ raadioprojektilõ.
ETV Tarto stuudio päälik Rebäse Tiina
ütles, et «Mõtõlusõ» vahtsilõ saatilõ om plaanin kutsu
põnõvit inemiisi eri eloaladõlt.
Kas ETV näütäs «Mõtõlust» sügüse
kehvembäl aol vai 2005. aasta jaanuarist samal aol,
olõ-i viil otsustõt.
«Seeni om «Mõtõlusõst» pall’o hääd
kõnõld,» ütles Rebäse Tiina. « Inemiisi meelest om
väärtüs tuu, et saatõjuht’ ei nõsta hinnäst esinejäst
korõmbas, et võro kiil’ tulõtas latsõpõlvõ miilde ja et
võrokiilne saadõ rikastas ka kiräkeelen kõnõlõjidõ
keelekasutust.»
Rebäse Tiina ütles, et kõgõ inämb kaejit
om olnu Veesaarõ Annega saatõl – üle 128 000.
«Mõtõlusõ» saadõt Veesaarõ Annega
kai päält 128 000 inemise. Rahvalõ miildünü
saatõsari jakkus tulõva sügüse vai vahtsõl talvõl. |
«Inemise tulõva saatõlõ hää meelega,»
seletäs Rebäse Tiina. «Õnnõ üts’ väega edukas ärimiis’
om är ütelnü. Mõni Võromaalt peri inemine om ka
kah’otundõga ütelnü, et saa-i saatõlõ tulla, selle et
om võro keele är unõhtanu.»
Marta Raadio päälik Käo Meelis ütles, et
võrokiilne tunn’ nakkas Martan olõma egä riidi kell
11–12, kõrratas saadõt pühäpäävä kell 17–18.
«Küläelo-saatõ omma üle üte, egä katõ
nädäli takast tulõ tõistmuudu saadõ, kon kõnõldas mi
kandi murrist, om publitsistikat ja kultuurilugusit,»
lupa Käo Meelis. Saatin mängitäs võrokiilset muusikat.
Eesti Raadion tulõ sügüse kuvvõosalinõ
sari «Om maid maailman tuhandit». Saatõjuht’ Tarandi
Mari taht tetä kolm tarto- ja kolm mulgikiilset saadõt.
«Tahassi jõuda imä kodokeeleni Halliste
murrakuni ja ja esä imäkeeleni – Otepää ja Sangaste
murrakuni,» selgitäs Tarandi Mari. «Mi perren om ka üle
90-aastanõ vanatädi, kelle kodonõ kiil’ om mulgi kiil’.»
Tarandi Mari lupa valli juttõ-laulõ
Eesti Keele Instituudi murdõarhiivist, a juttu tulõ ka
inemiisiga paiga pääl, kiä viil kiilt mõistva. Egän
saatõn kõnõldas ka mõnõst laembast teemäst ni saa
kullõlda kirändüse pärle (Rennit, Adamson, Traat).
Tarandi Mari pallõs, et ku kiäki om esi
vai tiid häid tarto ja mulgi keele kõnõlõjit, andku
Eesti Raadiolõ teedä.
Obinitsa kääpit ähvärdäs pall’asragominõ
Silmä Sandri
uudissidõagõntuur’ Rohiline Värde
Minevä
nädäli tull’ vällä, et mõtsavirma taht pall’as rako
Obinitsa ker’ko ja kalmuaia tagodsõ mõtsa, kon omma
Eesti üte haruldadsõmba kääpä ja kon saisõ aastasatu
kivist Peko rist’.
Jäledü plaan’ tull’ vällä
puul’juhusligult, ku Meremäe valla maaumanik Borga
Triinu kuulsõ vallamajan, et piä lätt kääpide pääl
lakõsragominõ valla. Samma kinnüt’ ka Võromaa
Keskkunnateenistüs.
Hilana külä miis´ Raudoja Ahto
ütles, et umal aol es tetä kääpit kül mõtsa, a
parhilla lahk lakõsragominõ pühäpaiga är.
|
Maatükü inneskine umanik oll’ möönü
ker’kotagodsõ maa mõtsavirmalõ Tava Mets. Tuuperäst, et
sääl olli kääpä, and’ mõtsavirma as’ast
muinsuskaitsõammõtilõ teedä. Muinsuskaitsõammõdi Võromaa
vanõmbinspektor’ Undi Arnold ütel’ virmalõ saadõtun
kirän, et olõ-i takistuisi mõtsamajandamisõs
kaitsõalodsõl maal.
Kiä om kõrragi naid kääpit nännü, tiid,
et 34 kääbäst omma nii tihedähe, et mõtsatüü om naist
üle sõitmalda ilmvõimalda.
Borga Triinu sõnno perrä omma 9.–10.
aastasaast peri kääpä üte Eesti haruldadsõmba ja Eesti
kirändüsmuusõum’ om täüs perimüst Obinitsa kääpide
kottalõ.
A kõgõ tähtsämb om viil tuu, et vanal
aol oll’ kääpide man kivist rist’, midä inemise kutsva
Peko ristis ja miä oll’ pühä. Kääpit hindit om
katõsugutsit – tsõõrigu ja pikä kääpä. Perimüse
kõnõlõsõ, et tsõõrikidõ ala omma matõdu hobõsõ ja
piklikkõ ala inemise.
Vana ao välläkaibja Valgu Heiki löüd, et
kääpide pääl tohe-i lakõsragomisõst kõnõldagi.
Muinsuskaitsõammõdi saisukotust pidä tä ahta nägemise
tulõmusõs: «Nä nägevä õnnõ kääbäst, a tegeligult omma
kalmuaid, kerik, kääpä ja mõts üts’ pühä tervik.»
Prõlla olõ-i õnnõs viil kõik’ häönü.
Mõtsavirma tull’ setodõlõ vasta, nakka õs viil ragoma ja
om nõun nelä hektärri suurudsõ mõtsa riigile müümä.
Vallavanõmb Nurga Aivar lupa saata
kultuuri- ja keskkonnaministeeriumilõ kirä palvõga, et
nä mõtlõsi mõtsajupi ärostmisõ pääle. Mõtlõmist om:
hektär’ mõtsa mass 100 000 kruuni.
Kauksi Ülle sai Suidsu-avvuhinna
Eelä pääle lõunat anti võro kiränikulõ
Kauksi Üllele Eesti Kirändüsmuusõumin Tarton kätte 20
000-krooninõ Gustav Suidsu nimeline stipendium’
võrokiilse luulõkogo «Käänüpäiv» iist.
Preemiäsaaja Kauksi Ülle.
|
«Seo kogo om mul süämest kirotõt,»
kõnõlõs Kauksi Ülle. «Õkva seo mu raamat om pall’odõlõ
miildünü, vana sõbra omma kõlistanu ja kitnü.»
Kauksi Ülle imehtäs ummi sõnno perrä
tuud, et «Käänüpäivä» kitvä kõgõ inämb mehe. Mille nii,
mõista-i kiränaanõ seletä.
«Tuu om säändse kimmä suurõ tundõ pääle
luudu, et säändse as’a tunnõt õkvalt är,» kitt koko
kirä-, laulu- ja kunstimiis’ Ilvese Aapo.
«Või-olla tuuperäst miildüs kogo naisilõ
veidemb, et nä omma kadõda: olõ-i hindäl säänest suurt
tunnõt seen!» märk’ Ilvese Aapo.
Suidsu-stipendium’ om Kultuur’kapitali
Tartomaa ekspert’grupi ja Tarto liina vahtsõnõ avvuhind,
midä andas vällä seost aastast filosoofilidsõ sisuga ja
kunstilidsõlt õnnistunu luulõkogo iist.
Harju Ülle
|
