PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ
 


 



Näütemängupäiv kasus egä aastaga

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

Minevä kolmapäävä tull’ Puigalõ kokko 11 Võromaa kuuli, et mõõtu võtta, kiä mõist kõgõ parõmbalõ võrokiilsiid tiatritükke mängi.

Nelländäl umakiilsel näütemängupääväl oll’ häid tükke ja mängjit pall’o, a kõgõ inämb jäi miilde Puiga põhikooli tükk’ «Verrevmütsükene», midä hindaja kiti latsi hää võro keele mõistmisõ peräst.
 

«Verrevmütsükese» sutt Svirini Martinit kiteti hää võro keele peräst ja Verrevmütsükene esi (Aia Minni) oll´ ka tubli.

Veerest veereni läbi mõtõld mäng’mise iist saiva hindajidõ käest avvuhinna Parksepä keskkooli noorõ (tükk’ «Veli Henn ja Hennu veli»).

Publikupreemiä läts’ Võro Kreutzwaldi gümnaasiumilõ tükü «Pärgel ja Raudkepp» mäng’mise iist.

Näütlemises paistus andi ollõv ka Ploomi Innaril Harglõ koolist (Värdi osatäütjä tükün «Säält klassitarõst...»), kiä mõistsõ kah häste võro kiilt kõnõlda. Ja Leevi kooli näütetrupi kõgõ noorõmb liigõ, nelä-aastanõ Voogre Seidi (timä osa olli saajalgsõ hannaots ja keväjäne tsirgukõnõ) pandsõ uma mänguga naarma saalitävve pall’o suurõmbit latsi.

Hää oll’ ka Orava folkloorirühm «Käopoja» üten lustligu vidäjä Glaseri Maajaga. Nimä laulsõva tiatritükke vaihõpääle võrokiilsiid laulõ ja kutsi rahvastki üten laulma.

Et latsõ tahtva võrokiilsiid näütemängõ mängi, näüdäs’ tuugi, et Puiga koolisaal’ oll’ rahvast täüs. Egä aastaga om esinejit iks mano tulnu.

Kahjus es tulõ seokõrd Puigalõ üttegi Setomaa kuuli, ummõtõgi sai viimädsel Seto Muinasjuttõ pääväl nätä mitund väega põnõvat ja mõnuga mängitüt setokiilset tiatritükkü.

Ja pääle Põlva ütisgümnaasiumi ja Leevi algkooli võissi vahtsõl aastal tõsõki Põlva maakunna kooli pruuv’ma tulla, kuis latsil umakandi keelen mäng’mine vällä tulõ.

 

Maakoolin om hää oppi

Linnamäe Lauri

lauri@umaleht.ee


Ammõt’nigu kitvä, et suurõmbist liinakoolõst saa parõmba haridusõ ku väikuist maakoolõst. A kiäki olõ-i huvvigi tundnu, kas suurõmbalõ kuuli pandminõ iks latsi targõmbas tege ja kuimuudu sääl op’minõ tervüsele mõos.

3Vana-Koiola kooli latsõ pidävä umast väikust koolist väega luku.

«Olõ-i sääntsiid uur’miisi tettü,» ütel’ haridus- ja tiidüsministeeriumi perräkaemisosakunna päälik Petersoni Kadri. Parhilla om ainogõnõ, kiä op’mistulõmuisi hindas, riiklik eksämi- ja kvalifikatsioonikommisjon’, kiä kõrraldas riigieksämit põhikooli ja gümnaasiumi lõpõtajilõ.

Eksämide hindõ omma kõgõ parõmba maakunnakeskuisi ja suur’liinu koolõn. «Suurõl koolil om iks suurõmb võimalus oppajit valli,» löüd Peterson.

Mi kandi koolijuhi ja oppaja olõ-i nõun, et maakuulõ sakõstõ kehvembä eksämitulõmusõ omma viletside oppajidõ süü. «A tuu om plärä,» ütel’ üts’ tunnõt Lõuna-Eesti koolijuht’ arvamusõ pääle, et maakoolin olõ-i oppajit ja noil, kiä omma, olõ-i haridust. «Väiku kuul’ om latsõ arõngulõ pall’o parõmb ni tä saa-i koolist nii lihtsähe läbi ku liinakoolin.»

Samma miilt om ka Leevi algkooli oppaja Liiva Aasa: «Ku om vähä latsi nigu meil, kümme, sis mi saami näid iks opada. Suurõn koolin tulõ latsõlõ hinnõ tõnõkõrd lihtsämbähe kätte, a siin ei saa jättä koolitükke op’malda. Ja meil ommagi piä kõik’ nelä-viielidse opja.»

Latsõ tahtva väikulõ kuuli

18 opilasõga Vana-Koiola kuul’ om näüde, et hää väiku kuul’ või opilaisi suurõmbistki koolõst är meelütä.

Sügüsest, ku klassi kolmõkaupa liitklassõs kokko panti, tull’ tüüle vahtsõnõ direktri Lillemäe Siret, kiä mõist kuuli vii pääl hoita.

Laheda vallan om kõrdi suurõmb 180 opilasõga Tilsi kuul’, Põlva kooli jääse kümne kilomeetri kavvõdustõ ja ummõhtõ ähvärdä-i Vana-Koiola kuuli latsist tühäsjuuskminõ.

«Sügüse tulõ edimäste klassi kümme last, ei olõki meelen nii suurt klassi,» om Lillemäe Siret rõõmsa. Tulõjit om es’ki naabrivallast ja kuuldus ka Põlva vanõmbidõ huvvi lats’ liinast maalõ kuuli panda, üts’ lats’ om sügüsest kimmäs tulõja.

Lillemäe Sireti meelest või latsilõ kuul’ miildü tuuperäst, et kõik’ latsõ omma päält lõpõtamist häste edesi saanu ja koolin saa pääle op’mist kävvü 17 ringin.

Koolist nakkas saama Vana-Koiola külä keskkotus. Koolivaihõaol ehitivä opilasõ üten oppajidõga püstkua. Plaan’ om tetä üten herksämbide küläinemiisiga kooli mano maakivvest keldrihe külämuusõum’. Joba om valmis tett spordiplats’, koolitarõn kõrraldõdi savipäiv.

Haridusministeeriumi ammõtnik’ Petersoni Kadri om nõun, et väikun koolin om  opilasil ku oppajil stressi pall’o vähämb, ni olõ-i ka op’misõn vaiht liinakoolin vai maakooli liitklassin op’nu latsi vaihõl. «Vahjõ omma õnnõ sääntsiide kuulõ man, kohe latsi valitas,» seletäs tä. «Ku tavalinõ lats’ säändsehe kuuli pandas, või  ildamba sääl op’minõ rassõs minnä, lats’ või naada koolist puuduma ja tuust võiva tulla õgasugudsõ muu hädä.»

 

«Veere pääl» lätt edesi

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
 

Eelä näüdäs’ ETV Setomaa-saatõsarja «Veere pääl» vahtsõt, 11. ossa. Nellä saadõt näüdätäs viil  iispäivi õdagist.

«Jakkami sääl, kon  lugu puul’tõist aastakka tagasi poolõlõ jäi – Petseri rajooni Truba külän,» kõnõlõs saatõ päätegijä Laiapea Vahur.

Truba külä perämädse elänigu Ilvese Olga (kural) ja Silla Anne omma kõva kaardimängjä.


Eelädsen saatõn kävve külä perämädse elänigu Ilvese Olga ja Silla Anne Petseri kloostrin maar’apääväl ja mängse koton kaartõ.

Vahtsin saatin tulõ juttu Petseri Eesti koolist, Kandlõ Koll’a majaehitämisest Kaatsova külän, Euroreferendumist Verskan ja pall’ost muust.

«Oll’ esimuudu ja hää tunnõ seod sarja tetä,» kõnõlõs Laiapea Vahur. «Vaihõpääl tundsõ, nigu olõssi esi  tsipakõnõ seto. Mu imä om peri piäaigu Setomaa külle alt – Pindi küläst.»

Laiapea Vahur ütles, et näkk’ Setomaal nii hallu ku illo. Seto võti vilmitegijä kipõlt umas – saatõ toimõndaja Karro Silvi om näile jo uma inemine.

«Nii siin Eesti poolõ, a esieränis Vinne poolõ pääl om pall’o tublisit inemiisi, kinkal om rahha veidü, a kiä hädäldä-i,» kitt Laiapea Vahur.

Timä teedä om «Veere pääl» saatidõ kaejit üle Eesti. Vahur kuuld’ minevätalvõ, et Muhumaal ollõv terve külä saatõ aos tarrõ teleka ette lännü.