Näütemängupäiv kasus egä aastaga
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Minevä kolmapäävä tull’ Puigalõ kokko 11 Võromaa kuuli,
et mõõtu võtta, kiä mõist kõgõ parõmbalõ võrokiilsiid
tiatritükke mängi.
Nelländäl umakiilsel näütemängupääväl oll’ häid tükke ja
mängjit pall’o, a kõgõ inämb jäi miilde Puiga põhikooli
tükk’ «Verrevmütsükene», midä hindaja kiti latsi hää
võro keele mõistmisõ peräst.
«Verrevmütsükese»
sutt Svirini Martinit kiteti hää võro keele peräst
ja Verrevmütsükene esi (Aia Minni) oll´ ka tubli. |
Veerest veereni läbi mõtõld mäng’mise iist saiva
hindajidõ käest avvuhinna Parksepä keskkooli noorõ
(tükk’ «Veli Henn ja Hennu veli»).
Publikupreemiä läts’ Võro Kreutzwaldi gümnaasiumilõ tükü
«Pärgel ja Raudkepp» mäng’mise iist.
Näütlemises paistus andi ollõv ka Ploomi Innaril Harglõ
koolist (Värdi osatäütjä tükün «Säält klassitarõst...»),
kiä mõistsõ kah häste võro kiilt kõnõlda. Ja Leevi kooli
näütetrupi kõgõ noorõmb liigõ, nelä-aastanõ Voogre Seidi
(timä osa olli saajalgsõ hannaots ja keväjäne
tsirgukõnõ) pandsõ uma mänguga naarma saalitävve pall’o
suurõmbit latsi.
Hää oll’ ka Orava folkloorirühm «Käopoja» üten lustligu
vidäjä Glaseri Maajaga. Nimä laulsõva tiatritükke
vaihõpääle võrokiilsiid laulõ ja kutsi rahvastki üten
laulma.
Et latsõ tahtva võrokiilsiid näütemängõ mängi, näüdäs’
tuugi, et Puiga koolisaal’ oll’ rahvast täüs. Egä
aastaga om esinejit iks mano tulnu.
Kahjus es tulõ seokõrd Puigalõ üttegi Setomaa kuuli,
ummõtõgi sai viimädsel Seto Muinasjuttõ pääväl nätä
mitund väega põnõvat ja mõnuga mängitüt setokiilset
tiatritükkü.
Ja pääle Põlva ütisgümnaasiumi ja Leevi algkooli võissi
vahtsõl aastal tõsõki Põlva maakunna kooli pruuv’ma
tulla, kuis latsil umakandi keelen mäng’mine vällä tulõ.
Maakoolin om hää
oppi
Linnamäe Lauri
lauri@umaleht.ee
Ammõt’nigu kitvä, et suurõmbist liinakoolõst saa
parõmba haridusõ ku väikuist maakoolõst. A kiäki olõ-i
huvvigi tundnu, kas suurõmbalõ kuuli pandminõ iks latsi
targõmbas tege ja kuimuudu sääl op’minõ tervüsele mõos.
3Vana-Koiola kooli
latsõ pidävä umast väikust koolist väega luku. |
«Olõ-i sääntsiid uur’miisi tettü,» ütel’ haridus- ja
tiidüsministeeriumi perräkaemisosakunna päälik Petersoni
Kadri. Parhilla om ainogõnõ, kiä op’mistulõmuisi hindas,
riiklik eksämi- ja kvalifikatsioonikommisjon’, kiä
kõrraldas riigieksämit põhikooli ja gümnaasiumi
lõpõtajilõ.
Eksämide hindõ omma kõgõ parõmba maakunnakeskuisi ja
suur’liinu koolõn. «Suurõl koolil om iks suurõmb
võimalus oppajit valli,» löüd Peterson.
Mi kandi koolijuhi ja oppaja olõ-i nõun, et maakuulõ
sakõstõ kehvembä eksämitulõmusõ omma viletside oppajidõ
süü. «A tuu om plärä,» ütel’ üts’ tunnõt Lõuna-Eesti
koolijuht’ arvamusõ pääle, et maakoolin olõ-i oppajit ja
noil, kiä omma, olõ-i haridust. «Väiku kuul’ om latsõ
arõngulõ pall’o parõmb ni tä saa-i koolist nii lihtsähe
läbi ku liinakoolin.»
Samma miilt om ka Leevi algkooli oppaja Liiva Aasa: «Ku
om vähä latsi nigu meil, kümme, sis mi saami näid iks
opada. Suurõn koolin tulõ latsõlõ hinnõ tõnõkõrd
lihtsämbähe kätte, a siin ei saa jättä koolitükke
op’malda. Ja meil ommagi piä kõik’ nelä-viielidse opja.»
Latsõ tahtva väikulõ kuuli
18 opilasõga Vana-Koiola kuul’ om näüde, et hää väiku
kuul’ või opilaisi suurõmbistki koolõst är meelütä.
Sügüsest, ku klassi kolmõkaupa liitklassõs kokko panti,
tull’ tüüle vahtsõnõ direktri Lillemäe Siret, kiä mõist
kuuli vii pääl hoita.
Laheda vallan om kõrdi suurõmb 180 opilasõga Tilsi
kuul’, Põlva kooli jääse kümne kilomeetri kavvõdustõ ja
ummõhtõ ähvärdä-i Vana-Koiola kuuli latsist
tühäsjuuskminõ.
«Sügüse tulõ edimäste klassi kümme last, ei olõki meelen
nii suurt klassi,» om Lillemäe Siret rõõmsa. Tulõjit om
es’ki naabrivallast ja kuuldus ka Põlva vanõmbidõ huvvi
lats’ liinast maalõ kuuli panda, üts’ lats’ om sügüsest
kimmäs tulõja.
Lillemäe Sireti meelest või latsilõ kuul’ miildü
tuuperäst, et kõik’ latsõ omma päält lõpõtamist häste
edesi saanu ja koolin saa pääle op’mist kävvü 17 ringin.
Koolist nakkas saama Vana-Koiola külä keskkotus.
Koolivaihõaol ehitivä opilasõ üten oppajidõga püstkua.
Plaan’ om tetä üten herksämbide küläinemiisiga kooli
mano maakivvest keldrihe külämuusõum’. Joba om valmis
tett spordiplats’, koolitarõn kõrraldõdi savipäiv.
Haridusministeeriumi ammõtnik’ Petersoni Kadri om nõun,
et väikun koolin om opilasil ku oppajil stressi pall’o
vähämb, ni olõ-i ka op’misõn vaiht liinakoolin vai
maakooli liitklassin op’nu latsi vaihõl. «Vahjõ omma
õnnõ sääntsiide kuulõ man, kohe latsi valitas,» seletäs
tä. «Ku tavalinõ lats’ säändsehe kuuli pandas, või
ildamba sääl op’minõ rassõs minnä, lats’ või naada
koolist puuduma ja tuust võiva tulla õgasugudsõ muu
hädä.»
«Veere pääl» lätt edesi
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Eelä näüdäs’ ETV Setomaa-saatõsarja «Veere pääl»
vahtsõt, 11. ossa. Nellä saadõt näüdätäs viil iispäivi
õdagist.
«Jakkami sääl, kon lugu puul’tõist aastakka tagasi
poolõlõ jäi – Petseri rajooni Truba külän,» kõnõlõs
saatõ päätegijä Laiapea Vahur.
Truba külä
perämädse elänigu Ilvese Olga (kural) ja Silla
Anne omma kõva kaardimängjä. |
Eelädsen saatõn kävve külä perämädse elänigu Ilvese Olga
ja Silla Anne Petseri kloostrin maar’apääväl ja mängse
koton kaartõ.
Vahtsin saatin tulõ juttu Petseri Eesti koolist, Kandlõ
Koll’a majaehitämisest Kaatsova külän, Euroreferendumist
Verskan ja pall’ost muust.
«Oll’ esimuudu ja hää tunnõ seod sarja tetä,» kõnõlõs
Laiapea Vahur. «Vaihõpääl tundsõ, nigu olõssi esi
tsipakõnõ seto. Mu imä om peri piäaigu Setomaa külle alt
– Pindi küläst.»
Laiapea Vahur ütles, et näkk’ Setomaal nii hallu ku
illo. Seto võti vilmitegijä kipõlt umas – saatõ
toimõndaja Karro Silvi om näile jo uma inemine.
«Nii siin Eesti poolõ, a esieränis Vinne poolõ pääl om
pall’o tublisit inemiisi, kinkal om rahha veidü, a kiä
hädäldä-i,» kitt Laiapea Vahur.
Timä teedä om «Veere pääl» saatidõ kaejit üle Eesti.
Vahur kuuld’ minevätalvõ, et Muhumaal ollõv terve külä
saatõ aos tarrõ teleka ette lännü.
|