PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ

 
       


 

Aholämmi:

Piltega sõnno-oppus

Võro Seldsil VKKF sai valmis latsilõ mõtõld vahtsõnõ värviliidsi piltega sõnastu. Tuu om hää raamat mi ümbre olõvidõ asjo tundmaop’misõs.

Lats’ saa sõnastust perrä kaia, kuis näütüses koolin eesti keeli selges opituid tsirkõ uman kodokandi keelen kutsutas. Ku nimi om eri nukkõn esimuudu, sis om kirjä pant mitu nimme. Näütüses üteldäs üte ja tuusama väiku tsirgukõsõ kotsalõ mõnõl puul tsibihärbläne, a mõnõl puul häniläne, hälläne vai hoobis lambatsirk.

Sakõstõ om eläjäkesel võro keelen pall’o põnõvimbit nimmi ku eesti keelen: et ikäv kiil om kas juudahopõn’ vai järvejaak, tuu piässi külh latsilõ häste miilde jäämä. Aho takan tsiristäväst mutukast (saviritsik, viruskikas, kurukikas) kõnõlõmalda.

Pilt’sõnastust saa viil teedä, kuimuudu kutsutas võro keeli egäsugutsiid tüüriistu, rõivit, haino, siini ja muud, midä egä päiv võit nätä.

Sakõstõ tiiä-i latsõ, et kodomoro pääl kasussõ pääle haina viil’ upinhaina, ämmälehe, verihaina, kraavin kunnakapsta ni mõtsa veeren varõsjala, massalilli ja pupõrlilli. Inemise, kiä viil haino häste tundva, võissi ilosa ja ummamuudu nime ka latsilõ-latsõlatsilõ selges opada.

Pilt’sõnastu pand’ kokko Fastrõ Mariko ja pildi joonist’ Loigu Anu. Raamat tetti valmis programmi Lõunaeesti keel ja kultuur ja Kultuur’kapitaali rahhoga.

Harju Ülle

 

Kagahii munna!

Seo om päältnätä nigu iks harilik muna. Ja kuur’ omgi peris kanamuna uma, a sisu olõ-i. Sisu om taalõ valõt puha sokulaadist.

Sääntsiid munnõ tetäs Fazeri Karli makjuisi-vabrikun joba 1896. aastast pääle. Nigu innembi, nii nüüdki tetäs muna valmis käsitsi. Mandli-pähk’näsokulaati, miä munal seen, om umal aol tett munapühhi makussöögis ka Vinne tsaariperrele.

Kel tahtu-i säänest munna raha iist osta, või pruuvi, kas äkki hindäl õnnistus tühäspuhut munakuur’ sokulaati täüs valla. Sokulaadimuna man om kimmäs, et tuu niipiä haisama ei lähä.

Fastrõ Mariko