Lauluga om hää umma asja aia
Uma Leht kirotas seokõrd
katõst mehest, kiä lauluga umma kiilt ja kultuuri
edendäse. Leisi Meelis om üten Ummamuudu pundiga valmis
saanu vahtsõ lasõrtsõõri «Üts’ Ummamuudu liin», Kalla
Urmas laul jälki Tarton, Tal’nan, Londonin ja muial
Räpinä kihlkunna rahvalaulõ ni pand kullõja mõtlõma ummi
juuri ja esivanõmbidõ pääle.
Ku siiä mano panda viil
eesti rahva süämehe lännü «Tii», sis võit peris kimmäs
olla, et võrokeeline laul om õkva tuu, millega mi kiilt,
kultuuri ja rahvast saa kõgõ parõmbadõ võõrilõ näüdädä.
Võro abiliinapää luut, et
laul «Üts’ ummamuudu liin» saa popis. Nii nigu aastidõ
iist omma saanu «Kõnõtraat’», «Är ikku mu perrä,
Vahtsõliina!» ja kasvai «Võrumaa valss’».
Kas saa vai ei saa, tuud
saa-i täämbä muidoki viil üldä, a kimmähe tulõ Tali
Pillega nõun olla, et võrokeelidse popis saanu laulu
mõotasõ innekõnnõ nuuri ummi esivanõmbidõ kiilt ja
kultuuri inämb hindama.
Pääle eestäses-olõmisõ om
uhkõ olla viil võrokõnõ, põnnõv om peri olla ummamuudu
kandist. Ja tuu ummamuudu ei olõssi sis inämb tuun
tähendüsen, et ummamuudu om mulkõ täüs uulitsidõga liin,
kon es’ki ainumanõ kemmerg kinni pandas.
Hään mõttõn ummamuudu vai esimuudu omma
mi kiil’, kultuur’ ja ilmanägemine. Maailman, kon
inemise kõik’ aig inämb üttemuudu läävä, nakkasõ kodomaa
ja juuri-tunnõ väega tähtsäs saama.