PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
PERÄMÄNE KÜLG
KIRÄ
 


 

 

Ummamuudu liin sai laulu

Harju Ülle
ylle@umaleht.ee 


Õkvalt tulõ vällä Võrolt peri laulupundi Ummamuudu vahtsõnõ plaat’ «Üts’ Ummamuudu liin», kon pääl ka samanimeline Võro liina tunnuslausõ-laul. Plaadi ja laulu tekk’ Ummamuudu punt’ uma 15. ja «üte ummamuudu liina» Võro 220. juubõlis.


 
Leisi Meelis nakkas lauluga «Üts´ ummamuudu liin» Võrolõ hüvvä kuulsust tuuma

«Ma paksõ Võro liinalõ kuuntüüd  – päält liina tunnuslausõ valimist oll’ jo õkvalt ja kimmält tunda häid kokkoputmisõ punktõ,» kõnõlõs Ummamuudu andsambli päälik Leisi Meelis (29). «Liinavalitsusõl oll’ õkvalt as’a vasta huvi. Ma paki vällä vahtsõ liina-laulu luumist ja meediakampaaniat, et Võro liina inämb tutvas tetä.»

Võro abiliinapää Tali Pille ütles, et liinavalitsusõl om hää miil’, et Ummamuudu säändse ettepanõki tekk’. «Tunnuslausõ tävvendäs plaati ja plaat’ tunnuslausõt. Mõlõmba tunnustasõ mi kiilt ja umaperrä, mille iist pidevält võitlõmi. Loodami, et laul saa võro rahva ja ka nuuri siän popis,» ütles tä.

Sõnnol ummamuudu liin om Ummamuudu-pundi jaos viil üts’ tähendüs. «Ummamuudu liin om esimuudu stiili, suuna ja as’aajamisõ tähendüsen,» seletäs Leisi Meelis. «Ummamuudu om ajanu umma liini 15 aastat – 1989. aasta aprillist – ja pruuv’nu esihindäs jäiä.»

Rahmani Jani tekstiga «Üts’ ummamuudu liin» om samanimelidse plaadi edimäne lugu. Plaadi pääl om viil tõnõgi Rahmani Jani sõnnoga võrokiilne lugu: «A mille». Kokko om plaadi pääl 11 laulu.

Leisi Meelis ütles, et juubõli-plaadis oll’ kogonu hää hulga laulõ, kost hulgast valli: viimädse Ummamuudu plaadi välläandmisõst saa joba katõssa aastakka. Plaaditegemist mõot’ tuugi, et seokõrdnõ Eesti õurolaul om pandnu inemise võrokeelidse muusiga vasta elävät huvvi tundma.

Ummamuudu olõ-i viil juubõlikontserte ette planiir’nü, õnnõ tuu om teedä, et 21. põimukuu pääväl (21.08), Võro liina juubõlipido seen, tulõ kontsõrt’ Tamula veeren.

Ummamuudu astsõ edimäst kõrda lava pääle 1989. aastal Kandlõ kultuurimaja saalin. Sis mänge pundin kontrabassi Aaviksoo Ain, mandoliini Leisi Toomas, viiolit Vendti Timo ja kitrat Leisi Meelis. Puul’ aastakka ildampa tull’ mano Perli Antti.

Täämbä mäng’ bassi Leisi Toomas, Perli Antti klahvpille ja mandoliini, Leisi Meelis mäng kitrat, lõõtsa  ja laul. Nelländät aastat mäng’ pundin trummi Sirila Marko, kiä parhilla lõpõtas Eesti riigi sõaväen tiin’mist.

Ummamuudul omma innembi vällä tulnu plaadi:«Ummamuudu» (1993), «Jälg» (1994), «Meie elu», «Jõul» (1995) ja «Kõne Võrust» (1996).

 

Urvastõ latsiaia hääs müvväs raamatit

Urvastõ kirämiis’ Contra kõrraldas üten naasõ Airiga 2. lehekuu pääväl (02.05.) päält kontsõrti ja jumalateenistüst Urvastõ kerikun häätegevüsligu raamatidõ müügi, et kor’ada rahha Urvastõlõ latsiaia tegemises.

Häätegevüsmüügil saa osta Contra kõgõ vahtsõmbat latsiraamatut «Presidendi suur saladus» ja tõisi timä raamatit, kerik pakk piiblit ni müvväs ka Võro Seldsi VKKF vahtsõt pilt’sõnastut ja latsiraamatut «Kahrukõsõ kuldavahr».

«Kümme last tulõssi kimmäle kokku,» pidä Airi Urvastõlõ latsiaia tegemist tähtsäs. «Olõs kahju, ku latsõ piässi nakkama latsiaian käümä kotust kavvõn Kuldrin vai Antslan.»

 Et latsiaia tegemist alosta, lätt kõgõpäält vaia 50 000 kruuni, et Urvastõ vanan koolimajan kats’ tarrõ kõrda tetä.

Airi ütles, et üts’ umakandi ehitüsvirma om tennü latsiaia hääs väega odava pakmisõ. «Loodami osa rahha häätegevüsmüügist saia,» seletäs tä. Päält tuu pruuv’va Contra ja Airi tarri remondis rahha manu küssü hasart’mängumassu fondist ja latsiaiakraami ostmisõs Hansapanga häätegevüsfondist «Paneme tähed särama».

Urvastõ vallavanõmb Müürsepä Kurmet taha-i vahtsõlõ latsiaialõ kõrraga suurt tukõ lupa. «Hääd vastust täämbä ei olõ, a ku asi selgembäs saa, sis tege ka vald otsussõ, kas toetas latsiaida,» ütles tä. Täämbä taha-i tä viil kimmält 1,5 kasvatajakotussõ jaos rahha lupa.

A Urvastõ vana koolitarõ, kohe latsiaida plaanitas, om Müürsepä Kurmeti sõnnu perrä plaanin kimmäle kõrda tetä.

«Seo aasta teemi sääl inämb ku 200 000 krooni iist remonti, 140 000 saimi Sapardist ja 60 000 and vald,» seletäs tä. Tuu raha iist tetäs majja kõrraligu kemmergu ja duširuumi.

Harju Ülle

 

Tulõ telesari piiri veerest

Seo suvi nakkas OÜ Ikoon tegemä viieosalist lühküt telesarja Eesti-Läti piiriveere inemiisist.

Saatõ toimõndaja om Püttsepä Juhani, kiä alostas piiri müüdä käümist Parmu nukast, kon Eesti, Vinne ja Läti piir’ kokko saava. Edesi liigussõ saatõtegijä nika ku Koiva jõõni vällä. Võttõ omma suvõl, telekan näüdätäs saatit talvõl.

Tegijä pallõsõ, et Uma Lehe lugõja annassi teedä põnõvist inemiisist, juhtumiisist ja lukõst piiri veeren nii Eesti ku Läti poolõ päält. Kuis Ikooni OÜ-ga ühendüst saia, saa küssü Uma Lehe toimõndusõst.

UL

 

Paidra küläh oll’ haoragomisõ talus

Pühäpäävä,18. aprillil läts’ Lasva vallah 28 «suidsuga» Paidra küläh kõvas tüüs valla: vällä oll’ kuulutõt külä haoragomisõ talus.

Lüütsepä talo peremiis’ Kaasiku Ülo tull’ talguliisi käest uur’ma, kas om iks luba küsüt, et asopalotamisõs lõkõt vai tuld tetä. Talgulidsõ võti õkva timä kuuldõh kõnnõ päästeammõtilõ ja asi oll’gi kõrrah.



Paidra külä inemise puhastiva jõõviirt paadisadama jaos

Viie tunniga sai sada meetrit Võhandu jõõ kallast Paidra silla lähküh kõrda tettüs. Järjest palli säidse lõkõt ja tuu egävene räbästik sai kõik’ är palotadus.

Silla päält om tuud jõõviirt nüüd perädü illos kaia. Paidra küläselts’ taht sinnä tetä väikut paadisadamat, et suvõl saassi latsi paadiga Pindi sillast Paidra sillani sõiduta.

Talussõlõ oll’ kokko tulnu ütsä majapidämise rahvas (23 inemist) kõiki latsi ja pinnega. Kahjo, et osa tüümiihi pinne pidi olõma tõõsõl puul jõkõ ja haukma ni juuskma, kaalani muadsõ tõsõ.

Talgulidsõ peivä ka kohvipausi, kohvi kiitse külävanõmba naanõ Vaike. Aeti nall’a ja tetti tüüd väega hää tujoga. Ilm oll’ ka illos ja päiv paistu – tuu andsõ tüüindu nii latsilõ ku vanõmbilõ.

Külävanõmb Maaski Ove ütel’, et auto päält omma ka «üllätüsmuna» jaka, tuu tähend’, et humanitaarabi Roodsist. Lõkkõ jäivä palama, ku talgulidsõ lätsi kastõ kallalõ arotama ja rõivit kaema.

Oll’ kül, midä võtta: egä inemine sai uma nõstami sälgä ja oll’ väega rahul. Külävanõmb Ove tennäs’ kõiki, kiä olli platsi tulnu ja rahvas küsse, kuna jäl midägi kuun tetä saa.

Riitsaarõ Laine