Ummamuudu liin sai laulu
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Õkvalt tulõ vällä Võrolt peri laulupundi Ummamuudu
vahtsõnõ plaat’ «Üts’ Ummamuudu liin», kon pääl ka
samanimeline Võro liina tunnuslausõ-laul. Plaadi ja
laulu tekk’ Ummamuudu punt’ uma 15. ja «üte ummamuudu
liina» Võro 220. juubõlis.
Leisi Meelis nakkas lauluga «Üts´ ummamuudu
liin» Võrolõ hüvvä kuulsust tuuma
|
«Ma paksõ Võro liinalõ kuuntüüd – päält
liina tunnuslausõ valimist oll’ jo õkvalt ja kimmält
tunda häid kokkoputmisõ punktõ,» kõnõlõs Ummamuudu
andsambli päälik Leisi Meelis (29). «Liinavalitsusõl
oll’ õkvalt as’a vasta huvi. Ma paki vällä vahtsõ
liina-laulu luumist ja meediakampaaniat, et Võro liina
inämb tutvas tetä.»
Võro abiliinapää Tali Pille ütles, et
liinavalitsusõl om hää miil’, et Ummamuudu säändse
ettepanõki tekk’. «Tunnuslausõ tävvendäs plaati ja
plaat’ tunnuslausõt. Mõlõmba tunnustasõ mi kiilt ja
umaperrä, mille iist pidevält võitlõmi. Loodami, et laul
saa võro rahva ja ka nuuri siän popis,» ütles tä.
Sõnnol ummamuudu liin om Ummamuudu-pundi
jaos viil üts’ tähendüs. «Ummamuudu liin om esimuudu
stiili, suuna ja as’aajamisõ tähendüsen,» seletäs Leisi
Meelis. «Ummamuudu om ajanu umma liini 15 aastat – 1989.
aasta aprillist – ja pruuv’nu esihindäs jäiä.»
Rahmani Jani tekstiga «Üts’ ummamuudu
liin» om samanimelidse plaadi edimäne lugu. Plaadi pääl
om viil tõnõgi Rahmani Jani sõnnoga võrokiilne lugu: «A
mille». Kokko om plaadi pääl 11 laulu.
Leisi Meelis ütles, et juubõli-plaadis
oll’ kogonu hää hulga laulõ, kost hulgast valli:
viimädse Ummamuudu plaadi välläandmisõst saa joba
katõssa aastakka. Plaaditegemist mõot’ tuugi, et
seokõrdnõ Eesti õurolaul om pandnu inemise võrokeelidse
muusiga vasta elävät huvvi tundma.
Ummamuudu olõ-i viil juubõlikontserte
ette planiir’nü, õnnõ tuu om teedä, et 21. põimukuu
pääväl (21.08), Võro liina juubõlipido seen, tulõ
kontsõrt’ Tamula veeren.
Ummamuudu astsõ edimäst kõrda lava pääle
1989. aastal Kandlõ kultuurimaja saalin. Sis mänge
pundin kontrabassi Aaviksoo Ain, mandoliini Leisi
Toomas, viiolit Vendti Timo ja kitrat Leisi Meelis.
Puul’ aastakka ildampa tull’ mano Perli Antti.
Täämbä mäng’ bassi Leisi Toomas, Perli
Antti klahvpille ja mandoliini, Leisi Meelis mäng
kitrat, lõõtsa ja laul. Nelländät aastat mäng’ pundin
trummi Sirila Marko, kiä parhilla lõpõtas Eesti riigi
sõaväen tiin’mist.
Ummamuudul omma innembi vällä tulnu
plaadi:«Ummamuudu» (1993), «Jälg» (1994), «Meie elu»,
«Jõul» (1995) ja «Kõne Võrust» (1996).
Urvastõ latsiaia hääs müvväs raamatit
Urvastõ kirämiis’ Contra kõrraldas üten
naasõ Airiga 2. lehekuu pääväl (02.05.) päält kontsõrti
ja jumalateenistüst Urvastõ kerikun häätegevüsligu
raamatidõ müügi, et kor’ada rahha Urvastõlõ latsiaia
tegemises.
Häätegevüsmüügil saa osta Contra kõgõ
vahtsõmbat latsiraamatut «Presidendi suur saladus» ja
tõisi timä raamatit, kerik pakk piiblit ni müvväs ka
Võro Seldsi VKKF vahtsõt pilt’sõnastut ja latsiraamatut
«Kahrukõsõ kuldavahr».
«Kümme last tulõssi kimmäle kokku,» pidä
Airi Urvastõlõ latsiaia tegemist tähtsäs. «Olõs kahju,
ku latsõ piässi nakkama latsiaian käümä kotust kavvõn
Kuldrin vai Antslan.»
Et latsiaia tegemist alosta, lätt
kõgõpäält vaia 50 000 kruuni, et Urvastõ vanan
koolimajan kats’ tarrõ kõrda tetä.
Airi ütles, et üts’ umakandi ehitüsvirma
om tennü latsiaia hääs väega odava pakmisõ. «Loodami osa
rahha häätegevüsmüügist saia,» seletäs tä. Päält tuu
pruuv’va Contra ja Airi tarri remondis rahha manu küssü
hasart’mängumassu fondist ja latsiaiakraami ostmisõs
Hansapanga häätegevüsfondist «Paneme tähed särama».
Urvastõ vallavanõmb Müürsepä Kurmet
taha-i vahtsõlõ latsiaialõ kõrraga suurt tukõ lupa.
«Hääd vastust täämbä ei olõ, a ku asi selgembäs saa, sis
tege ka vald otsussõ, kas toetas latsiaida,» ütles tä.
Täämbä taha-i tä viil kimmält 1,5 kasvatajakotussõ jaos
rahha lupa.
A Urvastõ vana koolitarõ, kohe latsiaida
plaanitas, om Müürsepä Kurmeti sõnnu perrä plaanin
kimmäle kõrda tetä.
«Seo aasta teemi sääl inämb ku 200 000
krooni iist remonti, 140 000 saimi Sapardist ja 60 000
and vald,» seletäs tä. Tuu raha iist tetäs majja
kõrraligu kemmergu ja duširuumi.
Harju Ülle
Tulõ telesari piiri veerest
Seo suvi nakkas OÜ Ikoon tegemä
viieosalist lühküt telesarja Eesti-Läti piiriveere
inemiisist.
Saatõ toimõndaja om Püttsepä Juhani, kiä
alostas piiri müüdä käümist Parmu nukast, kon Eesti,
Vinne ja Läti piir’ kokko saava. Edesi liigussõ
saatõtegijä nika ku Koiva jõõni vällä. Võttõ omma suvõl,
telekan näüdätäs saatit talvõl.
Tegijä pallõsõ, et Uma Lehe lugõja
annassi teedä põnõvist inemiisist, juhtumiisist ja
lukõst piiri veeren nii Eesti ku Läti poolõ päält. Kuis
Ikooni OÜ-ga ühendüst saia, saa küssü Uma Lehe
toimõndusõst.
UL
Paidra küläh oll’ haoragomisõ talus
Pühäpäävä,18. aprillil läts’ Lasva
vallah 28 «suidsuga» Paidra küläh kõvas tüüs valla:
vällä oll’ kuulutõt külä haoragomisõ talus.
Lüütsepä talo peremiis’ Kaasiku Ülo
tull’ talguliisi käest uur’ma, kas om iks luba küsüt, et
asopalotamisõs lõkõt vai tuld tetä. Talgulidsõ võti õkva
timä kuuldõh kõnnõ päästeammõtilõ ja asi oll’gi kõrrah.
Paidra külä inemise puhastiva jõõviirt paadisadama
jaos |
Viie tunniga sai sada meetrit Võhandu
jõõ kallast Paidra silla lähküh kõrda tettüs. Järjest
palli säidse lõkõt ja tuu egävene räbästik sai kõik’ är
palotadus.
Silla päält om tuud jõõviirt nüüd perädü
illos kaia. Paidra küläselts’ taht sinnä tetä väikut
paadisadamat, et suvõl saassi latsi paadiga Pindi
sillast Paidra sillani sõiduta.
Talussõlõ oll’ kokko tulnu ütsä
majapidämise rahvas (23 inemist) kõiki latsi ja pinnega.
Kahjo, et osa tüümiihi pinne pidi olõma tõõsõl puul jõkõ
ja haukma ni juuskma, kaalani muadsõ tõsõ.
Talgulidsõ peivä ka kohvipausi, kohvi
kiitse külävanõmba naanõ Vaike. Aeti nall’a ja tetti
tüüd väega hää tujoga. Ilm oll’ ka illos ja päiv paistu
– tuu andsõ tüüindu nii latsilõ ku vanõmbilõ.
Külävanõmb Maaski Ove ütel’, et auto
päält omma ka «üllätüsmuna» jaka, tuu tähend’, et
humanitaarabi Roodsist. Lõkkõ jäivä palama, ku
talgulidsõ lätsi kastõ kallalõ arotama ja rõivit kaema.
Oll’ kül, midä võtta: egä inemine sai
uma nõstami sälgä ja oll’ väega rahul. Külävanõmb Ove
tennäs’ kõiki, kiä olli platsi tulnu ja rahvas küsse,
kuna jäl midägi kuun tetä saa.
Riitsaarõ Laine
|