Selts’ avitas mõtsaumanikkõ
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Kats’ kuud tagasi kokko
tulnu Kagu-Eesti Mõtsaumanikkõ selts’ nakkas tegemä
tüüd, et mi kandi väiku mõtsaumanigu mõtsavirmadõ käest
pettä ei saassi, mõistassi umma mõtsa parõmbalõ alalõ
hoita ja saman mõtsast inämb kassu saia.
«Inemiisil om tiidmiisi
veidü, ütsikut inemist saa hõlpsalõ pettä ja üte väiku
mõtsalapi majandaminõ lätt väega kallis,» põhjõndas
ütidse mõtsa-asja ajamisõ kassu mõtsa-nõvvumiis’ Uugi
Lembit. Timä käest saa rahalda nõvvu ragomisõ,
mõtsapapridõ, mõtsa vahtsõndamisõ, toetuisi ja muu
kottalõ, miä mõtsa pututas.
Uugi Lembit seletäs, et
suuri massinidõ tel’mine üte väiku mõtsalapi pääle mass
mitu kõrda inämb ku kõrraga kümne väiku lapi pääle. Ku
mõtsaumanigu omma seldsin, saava nä üte massina kamba
pääle telli.
Ka säädüisi tundminõ olõ-i
mi mõtsaumanikõl viil küländ hää. Uugi Lembitü sõnno
perrä omma mitmõ uma mõtsa majandamisõ peräst trahvi
saanu.
«Inemise ei tiiä, kas tulõ
kirota mõtsatiatistõ harvendusraie, sanitaarraie,
aegjärkne raie vai lageraie,» ütles Uuk. «Nä kirotasõ
sinnä sanitari, a võtva elosit puid kah, miä omma külh
tõisi ala jäänü ja tulõssi muidoki võtta. A sis piäs
kirjä pandma, et tuu om harvendusraie.» A inemine
mõtlõs, et ma jo tiati, et ma rao, a saa iks trahvi.
Uuk löüd, et ütidselt «rongi
pääl» püsümine om pall’o lihtsämb. Sammamuudu avitas
selts’ inemiisi petmise iist hoita.
«Pall’o jõvva-i esi mõtsa
rako,» kõnõlõs Uuk. «Tel’vä mõtsamehe pääle, a nuu
tegevä, midä tahtva. Pakva egäsugutsiid lepingit.
Näütüses tahtsõ üts’ inemine umma mõtsa rako ja hoolda,
mõtsavirma miis’ tõi paprõ ja ütel’: «Kirota kipõlt
ala!»»
«Olõssi es mõtsast
pinipesmise malkagi löüdnü!»
Umanik taibas’ õnnõs üldä,
et taht inne paprit lukõ, tulku mõtsamiis’ tõnõ päiv
tagasi. «Lugi, lugi ja es saa midägi arvo,» seletäs Uuk.
«Kutsõ sis õdagu kellä kümne aigu minno. Ja midä võisõ
sis paprist vällä lukõ: tä and katõs aastas kõik’ uma
mõtsa toolõ virmalõ majandamisõs. Olõs ala kirotanu,
olõssi es säält katõ aasta peräst pinipesmisõ malka kah
löüdnü!»
Uuk ütles, et sääntsiist
hätist kuuld tä egä päiv, a mõtsaumanikkõ seldsin
tegeles sääntside asjoga mitu pets’älisti. Saa pruuki
juristi api, et säädüisiga as’a paika panda. Ja ku vaia,
sis kah’otassu nõuda.
«Muido tetäs leping külh, a
tuu om õnnõ ragoja kasus,» seletäs Uugi Lembit.
«Mõtsavirma ütles perän: esi tahtsõt, esi kirotit ala!
Ku virma mõtsan ülearvo pall’o ja võlssi rago, sis jääse
umanigulõ perän viil ka trahvi massa. Tuu vanamutikõnõ
vai kiä, mass sis nii, et silm sinine!»
Selts’ avitas toetuisi saia
Muial
ilman majandasõki mõtsaumanigu ummi mõtsu päämidselt
ütidselt sääntside seltse abiga. Ka mõtsa valvminõ jääs
seldsi hoolõs. «Soomõn volitasõ umanigu seldsi mõtsa
majandama ja andva tsillo protsendi seldsile,» seletäs
Uugi Lembit. «Ku ütidselt majanda, omma kulu vähämbä ja
tuu raha tulõ topõlt tagasi.»
Parhilla om Kagu-Eesti
Mõtsaumanikkõ seldsin 17 osalist, õkvalt tulõ viil
ütessä-kümme tükkü mano.
«Inemise nägevä, et näid
toetõdas,» kõnõlõs üts’ seldsi päämiihi Kuldnoka Kurmet,
kinkal hindäl om kuus’ hektärri mõtsa. «Olõmi kats’
kõrda kuun käünü, maainemise omma peris pall’o saanu

Uugi Lembitü käest saa rahalda nõvvu küssü
ragomisõ, papridõ, mõtsa vahtsõndamisõ, toetuisi
ja muu kottalõ, miä mõtsa pututas. |
teedüst toetuisi ja
võimaluisi kottalõ.»
Tä ütles, et väiku
mõtsaumanigu omma nakanu joba suurõ huuga toetuisi
saamisõs avalduisi kirotama.
«Riikligu toetusõ tulõva
kõik’ ütidse tegevüse kaudu,» ütles Uugi Lembit. Tuu
tähendäs, et ütidselt saa küssü toetust maa
ettevalmistamisõst ja noorõ mõtsa huuldamisõst nika ku
mõtsateie ja kraavõ kõrdategemiseni vällä.
«Ku mi seltsi astus küländ
pall’o rahvast, sis om meil ka naabrivalvõ pall’o
lihtsämb,» löüd tä.
Selts’ tiid, kos kiä midä
rago ja ku midägi kahtlast nätäs, sis «linnatas» paiga
pääle ja kaias, mis asi om. Ku inemine esi midägi mõtsan
tegema nakkas, and tä tuust jälki seldsile teedä.
Seldsist saa egäüts’ nõvvu
küssü, midä tasus uman mõtsan tetä. Saman otsustas
inemine kõik’ as’a esi ja olõ-i vaia pelädä, et selts’
tedä pügä.
Lehekuu lõpun kõrraldas
Kagu-Eesti Mõtsaumanikkõ selts’ oppõpäävä Vahtsõliinan,
kohe omma mõtsaumanigu oodõtu kullõma pikäaolidsõ ja
säästvä mõtsandusõ põhimõttit.
Ruusmäe poisi
luudusõpilt’sai avvuhinna
Harju
Ülle
ylle@umaleht.ee
Ruusmäe
poiss’ Otsa Karl (11) sai ilda aigu peris suurõ
tunnustusõ: tä võitsõ latsi siäst tõsõ kotussõ suurõl
2004. aasta luudusõfoto konkursil. Konkursil valiti
vällä 300 pildistäjä 1500 foto siäst kõgõ parõmba pildi.
«Mullõ hindäle miildü külh
üts’ tõnõ pilt’ inämb, suurõ kannuga,» kõnõlõs Otsa
Karl. A avvuhinna sai talvinõ pilt’ kopra jüret puuga.
Tuu pildi tekk’ Karl peris
juhusligult: sõitsõ vanõmbidõga Ruusmäelt Võrolõ ja
trehväs’ Puiga lähkül tii veeren kopra jüretüt puud
nägemä. Karl võtsõ fotoka, hüpäs’ massinast vällä ja
tekk’ klõpsu är.

Otsa Karlilõ miildüs üles võtta ka
ummi jänessit. |
Karlilõ miildüs kõgõ inämb
luudust üles võtta. Timä pilte pääl omma kodokandi järve
ja nurmõ, kass’, pini. Ilda aigu sai tä hindäle ka kats’
jänest – esädse ja imädse – ni om näide üle väega
õnnõlik. Jänessist om Karlil joba unik pilte tettü.
Sõpru pildistäs tä kah, a ütles, et luudusõpildi tulõva
iks parõmbalõ vällä. Karlilõ miildüs pildistä ka umma
vanaimmä, Ruusmäe kooli ütte võro keele oppajat Otsa
Helvet. «Pois’kõsõ pildi näütäse minno säändsenä, nigu
ma olõ: näütüses seletä ma, kõtt iin, midägi väega
tähtsä näoga,» muheles Helve, kinkalõ olõ-i nuu pildi
väega meele perrä.
Kõigist
Karli piltest om oppajil plaanin tetä koolimajan näütüs.
Parhilla oodõtas tagasi võistlusõlõ saadõtut kümmend
pilti, a ku noid kätte ei saia, sis tetäs näütüs tõisist
piltest.
Pilditegemine miildüs
Karlilõ niipall’o, et tä tuud maaha jätä-i ja taht
kimmäle ka vahtsõl aastal luudusõfoto konkursilõ pilte
saata.

Seo pilt’ sai luudusõfoto konkursil
tõsõ kotussõ |
Viil miildüs Karlilõ sporti
tetä ja matkata. Karl om kirotanu võrokeelitsiid juttõ
ka «Mino Võromaa» konkusilõ. Tä eläs üten imä Kadri ja
kasuesäga Puspuri talon.
Vanaimä Helve sõnno perrä om
Karl päälenakkaja lats’, a nigu kõiki pois’kõisiga om,
tulõ täl väega silmä pääl hoita, et tä iks kõik’ uma
ettevõtmisõ lõpuni viissi. Ja pois’kõsõtempe tege Karl
kah täpsäle sammamuudu nigu kõik’ tõsõ pois’kõsõ. «A
vanaimäle om tä süämelähküne – iks ainogõnõ latsõlats’!»
ütles Helve.
|