elo

Kats’ kuud tagasi kokko tulnu Kagu-Eesti Mõtsaumanikkõ selts’ nakkas tegemä tüüd, et mi kandi väiku mõtsaumanigu mõtsavirmadõ käest pettä ei saassi, mõistassi umma mõtsa parõmbalõ alalõ hoita ja saman mõtsast inämb kassu saia.

«Inemiisil om tiidmiisi veidü, ütsikut inemist saa hõlpsalõ pettä ja üte väiku mõtsalapi majandaminõ lätt väega kallis,» põhjõndas ütidse mõtsa-asja ajamisõ kassu mõtsa-nõvvumiis’ Uugi Lembit. Timä käest saa rahalda nõvvu ragomisõ, mõtsapapridõ, mõtsa vahtsõndamisõ, toetuisi ja muu kottalõ, miä mõtsa pututas.

Uugi Lembit seletäs, et suuri massinidõ tel’mine üte väiku mõtsalapi pääle mass mitu kõrda inämb ku kõrraga kümne väiku lapi pääle. Ku mõtsaumanigu omma seldsin, saava nä üte massina kamba pääle telli.

Ka säädüisi tundminõ olõ-i mi mõtsaumanikõl viil küländ hää. Uugi Lembitü sõnno perrä omma mitmõ uma mõtsa majandamisõ peräst trahvi saanu.

«Inemise ei tiiä, kas tulõ kirota mõtsatiatistõ harvendusraie, sanitaarraie, aegjärkne raie vai lageraie,» ütles Uuk. «Nä kirotasõ sinnä sanitari, a võtva elosit puid kah, miä omma külh tõisi ala jäänü ja tulõssi muidoki võtta. A sis piäs kirjä pandma, et tuu om harvendusraie.» A inemine mõtlõs, et ma jo tiati, et ma rao, a saa iks trahvi.

Uuk löüd, et ütidselt «rongi pääl» püsümine om pall’o lihtsämb. Sammamuudu avitas selts’ inemiisi petmise iist hoita.

«Pall’o jõvva-i esi mõtsa rako,» kõnõlõs Uuk. «Tel’vä mõtsamehe pääle, a nuu tegevä, midä tahtva. Pakva egäsugutsiid lepingit. Näütüses tahtsõ üts’ inemine umma mõtsa rako ja hoolda, mõtsavirma miis’ tõi paprõ ja ütel’: «Kirota kipõlt ala!»»

Umanik taibas’ õnnõs üldä, et taht inne paprit lukõ, tulku mõtsamiis’ tõnõ päiv tagasi. «Lugi, lugi ja es saa midägi arvo,» seletäs Uuk. «Kutsõ sis õdagu kellä kümne aigu minno. Ja midä võisõ sis paprist vällä lukõ: tä and katõs aastas kõik’ uma mõtsa toolõ virmalõ majandamisõs. Olõs ala kirotanu, olõssi es säält katõ aasta peräst pinipesmisõ malka kah löüdnü!»

Uuk ütles, et sääntsiist hätist kuuld tä egä päiv, a mõtsaumanikkõ seldsin tegeles sääntside asjoga mitu pets’älisti. Saa pruuki juristi api, et säädüisiga as’a paika panda. Ja ku vaia, sis kah’otassu nõuda.

«Muido tetäs leping külh, a tuu om õnnõ ragoja kasus,» seletäs Uugi Lembit. «Mõtsavirma ütles perän: esi tahtsõt, esi kirotit ala! Ku virma mõtsan ülearvo pall’o ja võlssi rago, sis jääse umanigulõ perän viil ka trahvi massa. Tuu vanamutikõnõ vai kiä, mass sis nii, et silm sinine!»

Muial ilman majandasõki mõtsaumanigu ummi mõtsu päämidselt ütidselt sääntside seltse abiga. Ka mõtsa valvminõ jääs seldsi hoolõs. «Soomõn volitasõ umanigu seldsi mõtsa majandama ja andva tsillo protsendi seldsile,» seletäs Uugi Lembit. «Ku ütidselt majanda, omma kulu vähämbä ja tuu raha tulõ topõlt tagasi.»

Parhilla om Kagu-Eesti Mõtsaumanikkõ seldsin 17 osalist, õkvalt tulõ viil ütessä-kümme tükkü mano.

«Inemise nägevä, et näid toetõdas,» kõnõlõs üts’ seldsi päämiihi Kuldnoka Kurmet, kinkal hindäl om kuus’ hektärri mõtsa. «Olõmi kats’ kõrda kuun käünü, maainemise omma peris pall’o saanu

Uugi Lembitü käest saa rahalda nõvvu küssü ragomisõ, papridõ, mõtsa vahtsõndamisõ, toetuisi ja muu kottalõ, miä mõtsa pututas.

Tä ütles, et väiku mõtsaumanigu omma nakanu joba suurõ huuga toetuisi saamisõs avalduisi kirotama.

«Riikligu toetusõ tulõva kõik’ ütidse tegevüse kaudu,» ütles Uugi Lembit. Tuu tähendäs, et ütidselt saa küssü toetust maa ettevalmistamisõst ja noorõ mõtsa huuldamisõst nika ku mõtsateie ja kraavõ kõrdategemiseni vällä.

«Ku mi seltsi astus küländ pall’o rahvast, sis om meil ka naabrivalvõ pall’o lihtsämb,» löüd tä.

Selts’ tiid, kos kiä midä rago ja ku midägi kahtlast nätäs, sis «linnatas» paiga pääle ja kaias, mis asi om. Ku inemine esi midägi mõtsan tegema nakkas, and tä tuust jälki seldsile teedä.

Seldsist saa egäüts’ nõvvu küssü, midä tasus uman mõtsan tetä. Saman otsustas inemine kõik’ as’a esi ja olõ-i vaia pelädä, et selts’ tedä pügä.

Lehekuu lõpun kõrraldas Kagu-Eesti Mõtsaumanikkõ selts’ oppõpäävä Vahtsõliinan, kohe omma mõtsaumanigu oodõtu kullõma pikäaolidsõ ja säästvä mõtsandusõ põhimõttit.

Ruusmäe poiss’ Otsa Karl (11) sai ilda aigu peris suurõ tunnustusõ: tä võitsõ latsi siäst tõsõ kotussõ suurõl 2004. aasta luudusõfoto konkursil. Konkursil valiti vällä 300 pildistäjä 1500 foto siäst kõgõ parõmba pildi.

«Mullõ hindäle miildü külh üts’ tõnõ pilt’ inämb, suurõ kannuga,» kõnõlõs Otsa Karl. A avvuhinna sai talvinõ pilt’ kopra jüret puuga.

Tuu pildi tekk’ Karl peris juhusligult: sõitsõ vanõmbidõga Ruusmäelt Võrolõ ja trehväs’ Puiga lähkül tii veeren kopra jüretüt puud nägemä. Karl võtsõ fotoka, hüpäs’ massinast vällä ja tekk’ klõpsu är.

Otsa Karlilõ miildüs üles võtta ka ummi jänessit.

Karlilõ miildüs kõgõ inämb luudust üles võtta. Timä pilte pääl omma kodokandi järve ja nurmõ, kass’, pini. Ilda aigu sai tä hindäle ka kats’ jänest – esädse ja imädse – ni om näide üle väega õnnõlik. Jänessist om Karlil joba unik pilte tettü. Sõpru pildistäs tä kah, a ütles, et luudusõpildi tulõva iks parõmbalõ vällä. Karlilõ miildüs pildistä ka umma vanaimmä, Ruusmäe kooli ütte võro keele oppajat Otsa Helvet. «Pois’kõsõ pildi näütäse minno säändsenä, nigu ma olõ: näütüses seletä ma, kõtt iin, midägi väega tähtsä näoga,» muheles Helve, kinkalõ olõ-i nuu pildi väega meele perrä.

Kõigist Karli piltest om oppajil plaanin tetä koolimajan näütüs. Parhilla oodõtas tagasi võistlusõlõ saadõtut kümmend pilti, a ku noid kätte ei saia, sis tetäs näütüs tõisist piltest.

Pilditegemine miildüs Karlilõ niipall’o, et tä tuud maaha jätä-i ja taht kimmäle ka vahtsõl aastal luudusõfoto konkursilõ pilte saata.

Seo pilt’ sai luudusõfoto konkursil tõsõ kotussõ

Viil miildüs Karlilõ sporti tetä ja matkata. Karl om kirotanu võrokeelitsiid juttõ ka «Mino Võromaa» konkusilõ. Tä eläs üten imä Kadri ja kasuesäga Puspuri talon.

Vanaimä Helve sõnno perrä om Karl päälenakkaja lats’, a nigu kõiki pois’kõisiga om, tulõ täl väega silmä pääl hoita, et tä iks kõik’ uma ettevõtmisõ lõpuni viissi. Ja pois’kõsõtempe tege Karl kah täpsäle sammamuudu nigu kõik’ tõsõ pois’kõsõ. «A vanaimäle om tä süämelähküne – iks ainogõnõ latsõlats’!» ütles Helve.