Kuis rõivakaupmiis’ Schehri poig 1500 m juusksõ

Raidaru Vole

Võron tulti kergejõustigu võistlusi peris hää meelega kaema. Midä tan väikun liinan nii väega muud oll’gi kaia. Ma olli kuun Sassiga kah päältkaejidõ hulgan.

Oll’ joba mitu võistlusalla läbi tett, ku teedüstäjä hõigas’, et nakkas 1500 meetri juuskminõ. Tõsõlõ poolõ spordiplatsi kõndsõ Schehri Joosõpi poig, ilosa sinidse siidipüksi jalan, valgõ hamõ sälän ni musta nagli jalan. Säändsit naglisid olõ es Võron viil kiäki nännü.

 Säändsit es olõ ütengi Võro poodin müvvä, arvada, et Joosõpilõ olli nuu nagli kostki tõsõst liinast tuudu.

Ku startõr’ kah stardipaiga mano tull’, sõs selgü, et rohkõmp 1500 meetri juuskjit es olõki ku Joosõp ütsindä. Joosõp ja startri kõnõliva hindä vaihõl midägi. Sõs hõigas’ startõr’ üle vällä, et Schehri Joosõp taha ei ütsindä juuskõ, et kas mõni inemine päältkaejidõ siäst ei tahas timäga üten joosta.

Veidü aigu oll’ vaikus, sõs ilmu Zäürämi poig rahva siäst vällä ja läts’ üle platsi Joosõpi mano. Ai hammõ säläst, võtsõ pikä püksi jalast ni oll’ valmis Joosõpiga kuun juuskma.

Stardipauk käve ni Joosõp rehäs’ käega, et nakaku no iin juuskma. Zäüräm nakas’ki iin lonk’ma. Tä vas’t luutsõ, et Joosõp juusk täst müüdä.

Zäüräm oll’ liinan vuur’man’. Joba tä vanaesä ni esä olliva vuur’mani olnu. Tä saisõ iks ohvitsiirõ kasiino iin ni uutsõ sõitjit. A kiäki sõita es taha ja nuur’ miis’ tahtsõ jo kah spordivõistlust nätä. Tä käändse troska ümbre ja sõitsõ spordivällä mano, pandsõ hobõsõlõ kaarakoti päähä ni tull’ võistlust kaema.

Zäürämi-poissi tundsõva liinan kõik’ noorõ. Tä oll’ inemine, kiä kõikiga ruttu sõbras sai.

Nüüd tä sõs kuuldsõ, et Joosõp om hädän ni läts’ tälle sõs appi. Juuskja lonksõva üte ringi tõsõ perrä ümbre spordivällä, iks Zäüräm iin ni Joosõp takan. Viimäne ring’ oll’ käen. A inne sai Zäürämil vas’t taast lonk’misõst villänd – tedä olõs miäki nigu takast tsusanu.

Zäüräm pandsõ säändse pressi pääle, et Joosõp es jõvva timäga inämp üten juuskõ ni jäi kavvõlõ maha. Rahvas rüükse, ku Zäüräm viimäst sata meetrit juusksõ. Ja oll’gi finiš. Joosõp jäi uma poolõ tsiiruga timäst maaha. Ku tä rahva iist müüdä juusksõ, sis oll’ jo nätä, et es avita illos tress’ ega nagli. Joosõpil oll’ piäaigu hing’ vällä minemän. Jalgu perrä viten joudsõ tä iks finišijoonõst üle.

A teedüstäjä hõigas’, et 1500 meetri joosu võitsõ Schehri Joosõp. «Kuis nii?» rüükse rahvas vasta. «Zäüräm jo võitsõ!» «Zäüräm es olõ võistluisis registreerit,» selet’ teedüstäjä.

Zäüräm es näe taast as’ast suurt huulivgi. Tä läts’ ja tõmmas’ püksi jälki jalga, ai hammõ säl’gä ni läts’ uma tros’ka mano. Sääl tä ronisi pukki ja sõitsõ uma uutmiskotussõ pääle tagasi. Nii sõs sai Schehri Joosõpist liina tsempion’. Kae sõs.

Põnõva säädüse

Ruitlasõ Olavi, säädüisi vastanõ

Riigikogo tougas’ tagasi latsõrikkidõ perri toetuisi suurõndava eelnõu. Saman võeti vasta vahtsõnõ välisõhu kaitsõ säädüs, miä lupa trahvi ettevõttit, kiä inemiisi halva haisuga häir’vä.

Midä seo meile ütläs? Tuud, et sitahais ja pasameri omma riigikogo jaos suurõmbas murrõs ku latsõrikka perre! Põnnõv, minkast sääne vaihõtegemine? Võinu hoobis kats’ säädüst ütte kokko lüvvä: latsirikka perre omma inämbüisi vaesõ ja vaesus haisas viil hullõmbidõ ku õhk pää kotsil. Ja väiku latsõ? Üts’ kõrraligu läbikäümisega titt lask päävän viis’ pamperssit triiki täüs, a valitsusõ meelest olõki-i tegemist keskunnaohtligu elemendiga! Ulli – egä latsõräpäl’ om nigu väiku osoonimulk valitsusõ pää kotsil!

Riigikogon om liikmit jalaga sekä, a ku aokirändüsest näide nimmi ots’ma naada, tulõ vällä, et suurõst protsendist rahvapäälikist saa-i midägi kuulda ei lukõ! Õkva ku koolnuidõga olõssi tegemist. Pomerants ja Savisaar, Kallas ja Atonen omma egän lehen – tähendäs, tegevä tüüd. Nuu, kedä sukugi nimmada-i, istva niisama ja pussasõ hää palga iist nukan. A valitsus om sääne korgõ asutus, et tä ei ütle umalõ poisilõ, et tõmba uttu, sitakott’! Tä võtt tuu asõmal jälki määndse säädüse vasta. Ma ei imehtä, ku ütel pääväl sais lehen: «Riigikogo võtt’ kolmõkümne puult ja kümne vastahelüga vasta kajakidõ liinahalli kottal sitmisõ regulats’ooni säädüse eelnõu...»

A Pomerants rabõlõs, kõvva rabõlõs – timä jõvvulidsõ tugõmisõga om suur’ osa riigikogo saadikist valmis tävveligult är kiildmä alkoholi päähämäär’mise (reklaami) ja terven Eestin är lõpõtama üüsidse vägijuukõga kauplõmisõ.

Reklaami ärkiildmine om jälle inemiisi piinaminõ. Kaet telekast poolõtõsõtunnilist vilmi ja ku sääl üttegi reklaami vahel ei olõssi, koolõssi ma poolõ vilmi pääl suidsunäl’gä. Selle, et kõrralik inemine elotarõn suidsuta-i. Eesti televis’ooni kaejidõ arv nõsõs perädüle, ku nä jälki reklaamõ nakassi laskma. Kasvai alkoholi ummi, ku muid parajahe ei olõ. A Pomerants ving...

Ja viina ärkiildmine om sammamuudu läbimärk’mädä samm: viin jo tesinfitsiir’. Esi ikva halva välisõhu peräst, a edimädsele tesinfekts’oonivahendilõ tõmmatas kriips pääle? Viinaga kurgukuristaminõ häötäs suuõõnõst patsilli, nädäline padujuuminõ tapp kõtust pailhussi ja tõsõ parasiidi. A ku nüüd säädüs vasta võedas ja inemine üüse viina osta ei saa, saa pailhuss’ kõtun vaihõpääl kainõs ja nakas pohmellin pääga viil hullõmbidõ jürämä. A muidoki – miä määndseilgi pomerandsõl tuust!

Tossu Tilda pajatusõ:

Pesämuna hällüpääväsuuv’

Taluperren, kon pall’o latsi, valmistõdi kõgõ noorõmba, väiku pojakõsõ viie aasta «juubõlit». Esä ja imä uurõ pesämunakõsõ käest, midä tuu kingitüses saia taht.

Lats’ kai vanõmbit suuri ilmsüüldä silmiga ja ütel’: «Ärke õnnõ lehmä kink’ke!»

Sovhoos Sitavedu

EPT kaubabaasin käve egäsugutsiid inemiisi, mõnikõrd ka Vinnemaa poolõ päält. Üts’kõrd oll’ umalõ sovhoosilõ massinajuppõ ostman miis’ Eesti piiri lähkült Vinnemaalt, sovhoosist nimega Voshod.

Noorik, kiä jupi vällä kirot’, taht’ huvi peräst teedä, midä tuu Voshod eesti keelen tähendäs. A Vinnemaa miis’ tekk’ näo, et saa-i arvu.

Tuud jutuajamist kullõl’ päält laomiis’, kiä mõist’ häste vinne kiilt: oll’ Stalini-aigu vangilaagrin kõvva keeleoppust saanu.

Laomiis’ selet’: «Voss om sõnnik ja hod om käük’, tuu tähendäs vedu. Sovhoosi nimi om Sitavedu!» Nüüt pässivä Vinnemaa mehe keelepaila vallalõ:«Jei ole sitavedu! See on peikese tõus!»

Siidivelekese umavaihõl

Kats’ siidivelle peesütivä päävä käen Tamula järve veeren. Ollõputõl’ oll’ joba tühäs juud, mehekese veerütivä ilmaas’ost juttu.

«Kas sul ei olõ kunagi säänest tahtmist tulnu, et teesi määnestki tüüd?» uursõ üts’ miis’ tõsõ käest. Tõnõ vaiu sügävähe mõttõhe ja märke sis: «Vaihõl olõs jah tahtnu midägi tetä, a ma olõ säändse soovi joudnu hindän kõgõ maaha surbu!»

Suur’ jutuvõistlus tõi Umalõ Lehele puul’sada juttu

Täämbä saava Uma Lehe jutuvõistlusõ võitja kätte avvuhinna. 15 lehelugõjat saadi jutuvõistlusõlõ kokko üle 50 luu nii Võro- ku Setomaalt.

 Jutuvõistlusõ juttõ hindaja (Harju Ülle, Fastrõ Mariko, Valperi Valdo, Allasõ Tiia ja Kauksi Ülle) valisi egäüts’ vällä kolm juttu, miä tundu põnõva ja miä olõssi hää aolehen avaldamisõs. Hindä meelest kõgõ parõmbalõ jutulõ and’ egäüts’ kolm, tõsõlõ kats’ ja kolmandalõ üte punkti.

Jutuvõistlusõl sai edimädse kottussõ Raidaru Vole jutt «Kuis rõivakaupmiis’ Schehri poig 1500 m juusksõ» (11p). Vole saa avvuhinnas Uma Lehe tel’mise aastas ja Võro-seto 2004. aasta täht’raamadu.

Tõsõs jäi Kalkuna Mati jutt «Pronksist miis’ kikkaga» (6 p). Mati saa avvuhinnas Uma Lehe hammõ ja Pulga Jaani vahtsõ kaseti «Hoitmise vägi».

Kolmanda kotussõ sai Vähesoo Luule jutt «Kõva leil» (5p). Luule saa avvuhinnas Pulga Jaani kaseti «Hoitmise vägi» ja Kauksi Ülle raamadu «Uibu».

Viil saiva punktõ Läti Vaike jutt «Perämäne aasta päiv» (4p), Iheri Hilda jutu «Sulbiliin», «Reinukõsõ ikminõ», «Ma mõtli, et tuu olle kartolipudõr», «Talumiis’ liinaturul» (3p), Vahelaanõ Paali jutt «Meil hindälgi vähä!», Raidaru Vole «Riimõtsa provva tsiasulg», Kurõ Hilja «Jälle kana», Iheri Hilda «Hõel peremiis’» (2p), Vahteri Aino «Ku imä opas’ väümehele võro kiilt» ja Tsääro Elmari «Ku armastat, lupa mehele minnä!» (1p).

Uma Leht and’ vällä ka eripreemijit. Puhtsüämlidsembä armastusjutu preemiä saa Tsääro Elmari jutt «Ku armastat, lupa mehele minnä!». Setojutu-preemiä saa Vahelaanõ Paali «Raadio puuteriast». Kalamehejutu- preemiä saa Riitsaarõ Laine «Haug tiigin tupin». Tarbijakaitsõ-preemiä saa Läti Vaike jutu «Kolmõ jalaga küülik». Vana ao mälehtämise kats’ eripreemiät läävä Kurõ Hiljalõ ja Sõrmussõ Leenile. Võro keele propagiir’mise eripreemiä lätt Vahteri Ainolõ jutu «Ku imä opas’ väümehele võro kiilt» iist. Huumoripreemiä saa Iheri Hilda jutt «Sulbiliin» ja Võro liina jutu preemiä Raidaru Vole jutt «Esäga posti pääl».

Päält hindamist tulli viil’ kohalõ katõ Verska gümnaa-siumi latsõ jutu. Et Timmotalo Toomas ja Ojaperve Siret olli ainogõsõ noorõ, kiä jutuvõistlusõlõ kiroti ja jutu olli ka hää, sis kink’ Uma Leht näile mõlõmbilõ Uma Lehe rohilidsõ hammõ.

Pall’o saadõtu jutu omma väärt Uman Lehen avaldamist ja tuud nakkami mi joudupite ka tegemä.

UL