Mõtsa
istutõdas süämega
Harju Ülle
ylle@umaleht.ee
Edimädsest nika ku 15.
lehekuu pääväni istutas 20 000 inemist Eesti riigimõtsa
miljon puud. A lakõ raotu jürävä süänd ka
erämõtsaumanigõl ja nii mõnigi tege nii ku Liimõtsa
Lauri (29), kiä nädälivaihtusõl alust’ uman mõtsan
Karulan 10 000 kuusõ istutamist.
«Ma
tiidse, et nakka puid istutama, joba sis, ku mõtsa
raguma naksi,» kõnõlõs Liimõtsa Lauri, kelle vanaesä
oll’ mõtsavaht’ ja esägi eluaignõ mõtsamiis’.
«Lakõsragumist tetä om maru julm värk’, a mõts oll’ joba
kümme aastat tagasi täüs kasunu,» seletäs Lauri ja
näütäs tüvejuppõ muru pääl, minkist om katõl mehel paras
ümbre kinni võtta.
Lauri ragusi minevaasta
pall’as neli hektärri mõtsa, seo keväjä ostsõ tä puukõsõ
ni nakas’ minevädsel nädälivahjõl sõpru ja tutvidõ abiga
lanki istutama.
Erämõtsa
nõvvuandja Jürise Tiina (kural) opas Liimõtsa
Laurilõ, kuis kuusõloomakõisi kõgõ õigõmbalt maaha
panda |
Edimädse pääväga sai
istutõdus 600-700 loomakõist, nädälivahjõga tull’ üle
tuhandõ kokku. Lauri olõs tsipakõsõ inämb luutnu, a 10
000 puu istutaminõ olõ-i nall’ategemine.
Ja loomakõsõ olõ-i kah
odava, üts’ nelä-aastanõ kuus’ mass 2.70. Õnnõs om
luuta, et riik’ mass egä kuusõ päält 1.50 toetusõs
tagasi, ku puu omma kasuma lännü.
Liimõtsa Lauri sai
vana-vanaesä nellähobõsõtalu tagasi viil ilda aigu.
Talul om 36,6 hektärri mõtsa, millega tegelemisele
mõtlõminõ pand Lauri peris ohkama. Lauri om jo tõsõ
eluala miis’ – lõpõtas ülikoolin usutiidüse tudiir’mist.
Timä naanõ om Rõugõn keriguopõtaja.
A siski taht Lauri süämest
umma esivanõmbidõ tallu kõrran hoita. Täl om plaanin
hindä maa pääle jäävä Jänesjärve viir’ kõrda tetä.
Lauril olõssi väega hää
miil’, ku kiäki tahtnu tälle viil mõtsaistutamisõ manu
abis tulla. Kõik omma oodõtu ja võiva Laurilõ kõlista.
Oll’ illos kuuvar’otus
Nelländä lehekuu õdagu näkk’
Võromaal väega ilosat kuuvar’otust.
Nii ku täüskuu oll’ üles
tulnu, nakas’ tä õkva Maa var’o taadõ minemä. Kümme
minutit inne üttetõiskümmend oll’ Kuu tävvelikult
var’on. Vällä nakas’ tä säält päsemä kümme minotit pääle
kattõtõiskümmend.
Pääväpiltnik Jaasoni Maidu
(50) istsõ taburetiga vällän muro pääl ja uut’ Kuu
var’ost välläpäsemise kah är. Sõbra olli tä käest
kuuvar’otusõ pilte tel’nü.
Talomiis’ Saarõ Evar oll’
nurmõn ja täüt’ var’otusõ algusõ aigu viimäst kõrda
külvimassinat. Ku külvik tühäs sai, oll’ ka Kuu taivan
üleni nigu verrev tont’. Vällätulõmist Saarõ Evar es
näe, hiidäs’ inne är magama.
Järgmäne tävvelik
kuuvar’otus tulõ 28. oktoobril ja piässi Võromaal olõma
jäl piä tävveligult nätä.
Katsõnda lehekuu Eesti
Päevaleht kirotas, et 8. juunikuu pääväl tulõ väega
haroldanõ var’otus – Veenus lätt Päävä iist läbi.
Viimäte om säänest asja mi maal nätä saanu 1882.
aastagal. Ku päivä läbi keevitüsemaski kaia vai päävä
peegeldüst valgõ paprõ pääle näüdädä, piässi olõma nätä
must täpp’, miä hummugu katsõst lõuna katõni päävä iist
läbi liigus. Määndselgi juhul ei tohe päivä pall’a
silmäga vaht’ma naada.
UL
Istanbul om nigu Võõpsu!
Istanbulin om väega illos.
Minarette otsast tulõ kõgõ mulladõ läminät, a pääkotiga
lats’kõisi olõ-õi liina pääl väega pall’o.
Üte päävä videlimi Bosporusõ
pääl ja sõidimi läbi silla alt, midä müüdä üte
kontinõndi päält tõõsõ pääle saa. Istanbul om nigu
Võõpsu - ütel puul lahtõ om Aasia, tõsõl puul Õuruupa.
Õnnõ inemiisi om umbõs kats’tõist miljonni.
Mi olõ siin kõik’
miljonääri: nail Türgi liirel om umbõlõ pall’o nullõ ja
üte pääväga paar’sada milli är kuluta olõ-õi murõ. Olu
mass 3,5 milli, kõrraligu söögikõrra iist lätt 20 ärä.
Üts’päiv pruuvsõ ruuga, mille nimi oll’ pasa kebab. Es
olõ hätä midägi, esiki hummogu oll’ kõik’ kõrran.
Mi olõmi Jõgioja Petsiga
umbõlõ rokkstaari ja piä-i turu pääl es’ki ting’mä,
türkläse tahtva kõgõ vällä tetä. Turo päält ma osti
Kauksi Ülle tütrile tands’misõ aos kanni ümbre
riputamisõ kulinit, nii et näil tulõ tüüle minnä, et naa
miljoni mullõ är massa.
Kävemi viil Pühä Sohvi
kerkon ja helesinitsen mošeen, a tuud tõõlist Türgi ello
olõ-õi pall’o nännü, hotellil om ülearvo pall’o tärne ja
turvamehe omma meil kõgõ ümbre, eskort iin, takan ja pää
kotsil. Õurovis’oonil lätt iks ilosahe, kõgõ omma
pressikonvõrendsi ja intervjuu.
Türgin mullõ miildüs, ma
tahas siiä joba tagasi, kukki esi olõ-õi ärki lännü. Sõs
tulõ mul kittä mi giidi Zeynapit. Zeynap om väega hää,
illos ja tark lats’kõnõ ja ma võta ta hindäle naasõs, ku
Paadam vai Jõgioja ette ei jõvva.
Ilvese Aapo
Istanbulist
Silmä piät valla hoitma
Keväjä piät pätte iist
kimmäbähe ku muido kaitsma jalgrattit, automakkõ ja
moroniitjit, hoiatas politsei.
Eriti piät ette kaema
muroniitjidõga, selle et päti nägevä õkvalt moro perrä
är, kas majapidämisen om moroniitja olõman vai ei. «Ku
om sääne maakotus, kon kõik’ aig ei elä, piässi
moroniitjä kas naabri kätte andma vai esihindäga üten
võtma,» karist’ Põlva konstaablijaoskunna
juhtivkonstaabli Rebäse Toomas. «Vai ku kuigi ei saa,
sis piässi massina vähäbäste häste är käk’mä.»
Jalgrattit om ilosidõ ilmuga
kõgõ varastõt, tuu vasta või avita õnnõ kõrralik U-lukk
ni uma oid, määnegi prosta trossilukk pätti piä-i.
Automakkõ vargusõ läävä
keväjä sagõhõdsõs, selle et sis nakatas rohkõmb autit
ostma ja lätt vaia ka inämb makkõ. Automüüjide
müüginumbri näütäse selgehe, et ku talvõl om näil rassõ
umma kraami müvvä, sis keväjä ja suvõl ostõtas massinit
pall’o rohkõmb. Nii nakkas inämb vajja minemä ka
egäsugumaidsi massina küllen olõvid vidinid. Är põlõta-i
ka varastõduid asjo. «Ku om iks vähägi vahtsõmb makk’
autohe ostõt, sis võinu iks as’a vargalõ rassõmbas tetä
ja tuu paneeli vähämbäste esihindäga üten võtta,»
manits’ Rebane. Automakkõ varastõdas esiki väega
tsillokõisin küllin.
Niisamatõ nakkas keväjä
suurõmba huuga pääle ka vanno maio pul’st’minõ ja
lahkminõ. Otsitas kõkkõ, miä vähägi müvvä kõlbas, kõgõ
edimädses sis metalli: är veedäs vana lehmänüssigu,
viitünnü ni kõik’ muu, kost alumiini, vaskõ vai malmi
löüdä om.
Kõrrakaitsjilõ tege pääle
pättüisi üts’jago murõht ka niisama laabõrdaminõ.
«Avalik kõrd om iks murrõs, ku mättä kuioma nakkasõ,»
ütel’ Rebane. «Noorõ inemise tulõva kohegi kokko,
bussipiätüiste vai poodi mano, ja midägi «huvitavat»
sääl iks vällä märgitäs, ku viil kangõmb kraam’ kah
mängun om.»
Linnamäe Lauri
|