100 aasta tervüses!     

Valpri Liina

Mullõ miildüseq väega vanaq inemiseq. Selle, et nimäq ommaq nimäq esiq, nimäq ei tiiq hinnäst suurõmbas ja tähtsämbäs. Nimäq ei kuulõq häste ja näide silm ei seletä inämb kykkõ. A nimäq ommaq väega elutargaq ja mäletäseq kavvõdõ.

Om ummamuudu tunnõq, ku istut saa-aastadsõ manoq, võtat täl käest, kaet silmä sisse ja küsüt, kui timä om saa-aastadsõs elänü. 

«Ei tiiäq, jah, misperäst nii pall`o. Noh, noorõlt vikat` kätte, rihä ja vigõl`. Sääne oll` mu aig,» kynõl` Leida Reismaa Urvastõst. Leida om sündünü 28. märtsil 1900 ja eluao kodopaigan elänü. Ta om sünnütänu neli last, mehe matnu ja pall`o tüüd rabanu.

Väega vahva saa-aastanõ om Alide Pukk Antslast. Mi kävemi timä saa-aasta sünnüpääväl 1. veebruaril Antsla haigõmajan, kon umaette eläseq väega vanaq vai ütsiguq inemiseq. Alide lei laulu k u l d s i s t kullõrkuppõst ja lassõ ka sampust, esiq kitt`: «Saa-aasta tervüses!» Alidel ei olõq miist kunagi olnuq, latsi kah es olõq. Timäl om väega pall`o sõpru Antslan. Ummõlusõtüü om timäle leibä andnu. Iks säälsaman Antslan.

Naasõq eläseq kavvõmb ku meheq, selle et nimäq ei viskaq viina egäq kisuq suitsu. Miss`o miiss` Rudolf Seegar viina-miiss` ei olõq. Timä sünnüaig om 30. april` 1900. A saa-aastadsõs ei mõistaq tedä kuigimuudu pitäq. Ja timä juubõlilavvan es olõq tel viinapitsi nyna all. Mi aimiq juttu kodomoro pääl, kyik suguvõsa saisõ ümbretsyyri ja kullõl`. Ruudi naanõ Pärja om mehest 25 aastat noorõmb. Tütär` ja poig ommaq keskiälidseq ja latsõlatsõq peris noorõq. Latsõq eläseq kavvõl, tuuperäst tulõ vannul esiq toimõ tullaq. Ruudi om vana küläsepp. Kyik põllutüüriistaq olliq timä tettüq, nüüd saisvaq nuuq riistaq niisama. Pilti teimiq vana rossitanuq kaariguratta man. Raud kulus, mis tan inemisest viil kynõlda. Ruudit ommaq hoitnu tüü ja usk.

Minevä aasta lõpul kirot` Eesti Pääväleht, et Eestin eläs 64 saa-aastat inemist. Illus kommõq om, et president Lennart Meri saat egäle saa-aastadsõlõ ynnõsoovi.

Saa-aastadsõs saa ka Inglise kuniganna imä. No miiq saa-aastadsõq ei saaq timäle kuigimuudu ligi. Kiä tuu iks nii vanalt roosa kübärä ja kaalahelmestega käü! A Eesti Rahva Muuseumin om näütüs saa-aastadsist inemisist. Toda tahas kül nätäq!

Valpri Liina (Liina Valper) om Võrumaa Teataja kultuuriaokiränik.

Liinanuuriga Võromaad avastaman 1.

Kõivupuu Marju, rahavaluulõtundja

Egasugumadsõ vanavara – olguq sys suuline (kiil`, uskmiseq, kombõq, lauluq-jutuq) vai ainõline (majakraam`, rõivaq ni tüüriistaq) – korjamine ni uur`mine om tegeligult üte väiku rahva jaos armõdu tõsinõ asi. Ja tuupoolõst või eestläne kül rinna ette aijaq, et suumlaisi ni iirläsi kõrval ommaq meil kygõ suurõmbaq rahvaluulõkoguq maailmalõ ette näüdädäq. Ütest küllest elä ei ütski inemine ütengi maanukan – olguq tuu sys Võromaa vai myni muu maa – kygõst tuuperäst, et rohkõmb vai vähämbkoolitõduq tiidläse(hakatisõ) ryymus ni meelehääs uur`misobjektis vai muuseumieksponaadis ollaq. Tõsõst küllest om inemisel esihinnäst ku bioloogilist vai sotsiaalsõt olõvust väega rassõ, ku mitte ilmvõimaldaq põh`aligult uur`maldaq tundma oppi. Ja üts` väärt võimalus hindä ja uma rahva aluspõhjani joudaq om kor`ada ni uuri rahvaperimüst nii maal ku liinan.


Inne Tartudõ ei saaq, ku viis` killu eluskaalun om manuq võetu

Veidüq rohkõmb ku kümme suvvõ olõ ma noorilõ olluq tiijuhis Võromaa inemiisi, timä elukõrraldusõ ja mõttõilma, a nii mynigi kõrd ka neide hindiide kuq ka esiqhindägi manuq. Üts`jagu vanõmbiid kasvatas jo ummi võsukõisi niguq pütün ja süüt punnimulgust – elu pikk` iin, kül latsõkõnõ joud rassõt tüüd tetäq ja vaiva nätäq! Ja sys ütel ilosal õdakul sais hoolõga hoiõt paarikümneaastanõ silmäterä vyyran koolin perädü suurõ leüge elektripliidi iin paar`tõistku külä päält tulnuq puul`nälädse filoloogi vastan ni kaibas, et por`knaq olõki ei viil pehmes lännüq. Timä lõiganu külä päält tuudu por`knakõsõq ilo-sahe poolõs, ladunu pall`alt plaadi pääle ja touganu praadiahju küdsämäq...

Olku no «õrnalt röstitü» por`knapoolikiidega kuis om, sääntseq üliharuldasõq eluvyyraq häiermäq ekspeditsioonil nii vai nii pikält vasta ei piaq ja lääväq rutõmb ku muiduq liina tagasi. A vanavarakorjajiide söögiretsepitiq omma egäl juhul haruldasõq ni umanäolidsõq. Ja välitüüliisil – nii miqsugutsiid tiidüskeelen kutsutas, a ku inglise tiidüskeelest tõlki, sys esiki põllutüüliisil (vrd. ingl. fieldworker) – om lõpuldaq isu ni täütmäldäq magu, kuiki viimädsel aol muudu tulluq kaalujälgimisest ei päseq miiqsugudsõgiq. Paar` suvvõ tagasi tuudi egä hummok bussipiatusõ manuq (ajutistõ marju ja siini kokku-ostupunkti) kaal ja tuud sai sys inne ni pääle süümist läbi koolitarõ aknõ hoolõga kaetus. Üts nõvvõq kaaluvahtijjile oll` – inne Tartudõ tagasi ei saaq, ku vähämbält viis` killu eluskaalun om manuq võetu!

Rahvaluulõtundja Kõivupuu Marjulõ anti 1995. aastagal Eesti Vabariigi presidendi pääpreemia rahvaluulõ korjamise iist. Tuu traditsioon tetti tagasi 1994. aastaga lõpun, mia tähendäs, et üten Aleksander Sünteri ja Heiki Valguga olliq naaq edimädseq taa preemia saajaq jälq vabas saanuq Eestin.