Kärbärõuk lätt moodust

Saarõ Evar
fasaar@kiirtee.ee

Timahavva tull`gi plaan` Uma Lehe jaos ringi kaiaq, et kuis Võrumaa lehmäpidäjäq tegelikult likõ suvõga haina kuivasõq, kas ommaq iks egäl puul kärbärõuguq, niguq vanõmbaq meheq mäletäseq.

Edimädse ümbrekaemisega oll` selge, et olõ eiq. Egäl puul võisõq nätäq redeliid, kärbärõukõ iks harvõmb ja tuudki pääas`alikult Lõuna-Võrumaal. A peris Läti piiri veeren, Mynistõn ja Rõugõ lõunaosan tarvitõdas hoobis kolmõnukalidsõ küllega redeliid, midä kutsutaski «läti redeliq». Läti retel` näütäs vällä õkva niguq terävä har`aga ruga, minkal «tuulutuskanal`» kõtu all. Ei võtaq tõnõ vihma nii kergele sisse ku harilik retel` ja ollõv ka lohistaja pääl traktoriga parõmb kodu tuvvaq ku harilik retel`.

Hain punditas äräq
Edimäne rõugujutt sai maha aetus jo inne jaanipäivä  Helmi Rämmariga (80) Rasinal Laho külän. Tuu kotus om Tartumaa, a õkva Võrumaa piiri pääl. Helmi ütel`, et hainaq pandas rõuku, a mõtõl` tuu all iks redelirõuku. Viil kynõl` tä, et üts` suumlanõ tekev näide kandin kah kolmõnukaliidsi rõugukõisi. Nimme es mõistaq tä noilõ anda, jo vast iks Soomõn tettäv nii. Helmi: «Nüüd suurõst ei pandaki rõuko, mugu punditas äräq hain. Säändseq suurõq pundiq ommaq nüüd, myni ei viäki kodo, jätt nurmõ, et kül talvõl tuu.» Huvitav nimetüs nii pallitõt ku rullitu ja kile sisse mähit haina kottalõ - pundiq, märkse maq.

Tolli Leida (76) Orava valla Kahkva küläst kynõl`, et vanast panti ristikhain iks kärbärõuku, redeliq ollõv tulnuq kolhoosiaigu. Nüüd tarvitas tä esiq külh redelit, olõ-i kedägi, kiä kärbäq pistü löönüq. A setoq tekev nii, et toovaq mõtsast kolm ossõga pedäjäsaivast, säädvä nuuq hakkjalga ja pedäjäossõ pääle viil roovikit risti. Tuud piät mõistma säädi, sys võit nii haina tetäq külh, arvas` Leida.

Oinatsi Marta Orava Huulõ küläst ütel` kah, et Eesti-aigu redelirõuku es tundaq, a nüüd ommaq iks tarvitusõl. «Mul ei olõq kärbälüüjat, seo om tuust parõmb, et lasõt kelgi ärq kottalõ nõsta, niipall`o iks avitas egaüts`». Marta kynõl` viil, et läti rõugus kutsutas hoobis väikeist pikergüst ruka, midä rihaga tetäs.

Leida ja Voldemar Mikson Kiräpääl Võru liina külle all alustiq hainamaa pääl õkva viimäst redelit, ku ma näide manuq sai. Oll`gi viimäne retel` terve hainateo pääle, tull`perän vällä. Leida ütel`, et tä om elun egasugumast rõuku tennüq, esiki linasiimnesarran om väega vihmadsõ suvõga hainu kuivatu (sarrakärbäl ommaq pulgaq katõl puul, nii et kats` ort käü kõrvuisi pulkõ pääle). Volli tiidse jäl kynõlda, et Soomõn pantav üts` kärbik pistü ja kats` ruuvi puulviltu pääle ja et säändsit rõugukõisi või meil kah joba Haani puul nätäq.

Kirchi Ainu (70) Harglõ kihlkunnan Vahtsõn Roosan ütel`, et innevanast  tetti kül näil kah pikki rõukõ, a kolhoosiaigu tulliq kygõpääst harilikuq redeliq ja sys läti redeliq. Läti retel` ollõv mitman mõttõn parõmb: ei võtaq vihma sisse ja retel` esiq om keremb nõsta ni hindä perän vitäq. «Mul oll` vanast myni kilumeetri hainamaa pääle, kon Läti piiri veeren oll`, kyik redeliq tull` hindä perän mõtsa vitäq.»

Vastrõ Aat` (Alfred Faster, 78) Saru küläst nimet` vanaaoliidsi kärbärõukõ «saibadsõq rõuguq». Ollõv tõisi viil ka umbrõugõs kutsutu. Rõugun kuivati muiduki ynnõ ristikhaina, tii veeren konnu pääl kuivati hain niisama äräq, panti rukka ja veeti ruaq leheste pääl küünü manuq. Kolhoosiaigu tulliq Sarun kah redelirõuguq tarvitustõ, a läti redelit naati tegemä viil vahtsõ talusäädüse aigu. «Roosan olli vaast` jo inne, mii umaq naksi nuidõ perrä tegemä.»

Aastidõ iist tull` mul Kõivu Madissõga jutus (kiränik ja füüsik Madis Kõiv, Põlva lähküst Tännässilmäst peri), et kas iks om olõman määnestki silmäga nätäq asja, millest arvu saat, et olõt parajalõ õkva Võrumaal ja mitte Lõuna-Tartumaal. Ma arvssi, et säänest asja anna-i vällä märki, a Madis ütel` õkva, et kaegu ma hainarõukõ. Tartumaalasõq kuivav hainu redelde pääl, a võrukõsõq tekev kärbärõukõ ja hainaaigu ollõv Võnnu ja Põlva kihlkunna piir` õkva rõugõst nätäq. Päälekauba kutsõv tartumaalasõq umma redelit «rõuk» ja miiq mõistõn rõuku «kärbis».

Uur`mise kokkuvõttõs või üldistä, et kärbärõuk nakkas ka Võrumaal moodust minemä, päämine põhjus - ei olõq kärbälüüjiid. Prognoosis või pakku, et läti redelit opitas järjest tundma ka põh`a puul Võru liina ja ku ütelehmäpidäjit iks jakkus, lätt põh`aeesti rõugutüüp varsti moodust ja asõmalõ tulõ läti rõugutüüp.

Hainauniguq, kon puid seen olõ-i, suurusõ järjekõrran: kämm, rõugukõnõ vai lätirõugukõnõ (piklik), ruga (kuh`a seen või muiduki kuh`avarras ollaq).

Võromaa vana rõugutüüp om kärbärõuk. Põh`a puult om Võromaalõ tulnuq redelirõuk e retel`. Lätimaa puult ommaq tulnu kolmõnukalidseq, a nellä jalaga lätiredeliq.

Soomõst ollõv tulnuq ütest kärbäst ja katõst viltudsõst roovist rõugukõsõq. Setomaal tettäv viil kolmõst kärbäst ja ruuvõst rõugukõisi. Kuis noid kutsutas, tuust pallõsi toimõtuste teedäq andaq.

Kygõ vahtsõmb hainategemise moodus om hainu punt`mine vai pallitamine.

Peebu Valve: võro kiil` om suur` varandus

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee

Räpinä lähkül olõva Naha Algkooli juhataja ni võro ja eesti keele oppaja Peebu Valve om inemine, kinkal om võro keele oppamine süämeas`as saanuq. Tä om esiq terve elo koton võro kiilt kynõlnu ni löüd, et ka latsil om õigus ummi esivanõmbite kiilt ni kombit tundaq.

«Reimanni Nele Võro Instituudist tei mulle säändse ettepanõku,» kynõl` Peebu Valve hindä tiist võro keele oppamise manoq. «Timä oll` ka nännüq, et maq katsõta – kävemi miiq Saksingu Liinaga «Maas`oga» murdõvõistlusõl, lätsimi edesi vabariiki ja sys viil ESTO-päivile.»

Peebu Valve alost` keeleoppust ringitunnin kolmanda-neländä klassiga. «Osa latsi muidogi kotoh kynõlivaq, a osa es olõq kuuluki. Vahepääl osa es tulõq, a sys yks kaivaq ussõ päält ja mynõ tunni peräst jälq tullivaq,» arot` tä latsi võro keele huvi üle. «Ei tiiäq, mis taa oll`, a ütski es kirdsuta nynna.»

«Noil latsil, kiä koton kynõlivaq, oll` hää hääldüs, noil läts` häste,» kynõl` Peebu Valve. «Ja ka noil läts` häste, kiä häste lukõq mõistsõvaq.»

Peebu Valve ütel`, et jõuluaigu esinesiq latsõq lauluga «Diivanilaul», miä oll` pall`odõl aabidsast esiq ärq opit. «Tuu naas` näile nii miildüma, et naaq ütliq kyik aig: loemi toda, loemi toda! Latsilõ miildüs võro keelen esinedäq. Näil om sääne imelik uhkõ tunnõq.»

«Maq olõ Tsiistre koolin käünüq ja koton kynõlimiq kyik aig võro keelen,» selet` Peebu Valve. «Ynnõ sys, ku maq neli aastat Viljandin koolin käve – säält sai ynnõ kats` kõrd aastan kodo – sys oll` külh meelest lännüq. Väega imelik oll` koton ollaq: ku ma koton olõs rääk`mä nakanu, olõssi kyik minnu vällä naarnu.»

Peebu Valve ütel`, et tä ei olõq arvotanuq, a leüd, et poolõq latsist vast` kynõlõsõq koton võro kiilt, mitte roh-kõmb. «A arvu saavaq piaaigu kyik. Om myni sääne syna, midä ei olõq kasutanuq, näütüses sannast tulõ savvu.»

Valve Peebu löüd, et ei piäq olõma määnestki sunniviisilist võro keele oppust, a lats` piät tiidmä, kon ommaq timä keele juurõq. «Meil om yks seo võro kiil` väega kõvastõ seen. Esiki Võro liinan kynõlõs inämbüs võro keelen,» nentse tä.

Valve Peebu väitse, et timäle ei olõq kiäki ütelnü, et võro kiil` kuurmas latsi mälumahtu, kuigina om inemiisi, kiä niimuudu arvasõq. «Maq olõ-õi ilmselt seod asja nii vastamiilses tennüq. Saman om koolin asju, mida latsilõ pähäq tuubitas ja midä täl ilman vajja ei olõq,» ütel` tä.

«Võro kiil` om miiq aolugu, juuri miildetulõtamine, niguq latsilõ opatas, et ahing oll` kunagi kalapüügiriist. Ja milles naaq piät taad rohkõmb tiidmä ku kiilt?» küsse Peebu Valve. «Lats` piäss yks tiidmä, mille tä vanaesä ütles pini, mitte koer. Ja kedä huvitas, tuu nakas ildamba asja edesi uur`ma.»

Võro kiil` om sääne varandus, midä miiq piät hoitma, kaemaldaq vastasaisulõ,» löüd Peebu Valve. «Ja ku kõrraldadaq murdõpäivi, pidänü kyik ka võro keelen kynõlõma. Oll` juhus, et üte murdõpäävä kõrraldaja ütel`: maq lähä nüüd kiräkeele pääle üle, tiiq ei saaq muido aro. Tuust as`ast tulõ üle saiaq.»