KUIS KIRUTA
Vagivastanõ täämbä
ilmuma nakanu Uma Leht` om otsast otsani uman keelen.
Tegijide uman keelen kah: säält, kost kirotaja peri, säält
ka kiil`. Tegijäq ommaq inämbjaolt Õdagu-Võrumaalt ja
tuuperäst saa eiq näide kiil` ollaq muud, ku Õdagu-Võrumaa
uma. Kimmäde lövvüs inemiisi, kiäq ütläseq, et taa
kiil`, medä lehen kirutõdas, ei olõq miiq kiil`. Ja näil
om õigus, a egaq ei saaq jo egalõütele esiq lehte ka
vällä andma nakata! Mia sys tetäq? Et egä kolga ja
nulga kiilt lehest lukõq saanuq, soovitamiq pleiädsi
peiju võtta ja meile kirutaq!
Har`otamine päst
A egaq tegeligult tuu nii olõ eiq, et kyik jutuq, looq,
uudissõq jms lätväq trükkü nii, kuis jummal`
kirutajat juhatanuq. Jutt või ollaq külq uman küläkeelen,
a keeletoimõndaja pand tuu vahtsõdõ kirjaviisi. Tuu
vahtsõ kirjaviisiga om nii, et targaq keeletiidläseq
ommaq tuu vällä märk`nü ja soovitasõq kasutaq.
Vahtsõn kiräviisin om viltu märk` ` pant
pehmendet synnu sisse, q
tähistäs mitmust (pini
mäe pääl (üts` pini),
piniq mäe pääl (mitu pinni)). Pääle tuu käü q
viil mynõ tegusynavormi lõppu ja mynõ nimisyna lõppu.
y
pandas venne keele muudu õ
asõmalõ (syna, myni). Keeletoimõndaja parandas viil äräq nuuq eesti keele
synaq, miaq ommaq võru keele juttu kirutamise aigu
sisse tulluq vai parandas äräq mynõ vahtsõmba
synavormi ja pand vanõmba asõmalõ.
Kost tä tiid, määne om vahtsõmb, määne vanõmb? A
tä om tuud ülikoolin op`nu
ja tuust egäsugutsiid töid kirutanuq.
Inemiseq ommaq pall`u kaavanuq, et vahtsõn kirjäviisin
lugusiid om rassõ lukõq. Ma arva, et rassõ om tuuperäst,
et om veidüq võru keelen lugõmist harjutõt. A
harjutamine pedi meistris tegemäde. Ja taa leht`
om jälq üts` võimalus hendä proovilõpandmises ja
harjutamises!
Kiri
kiruta aadressil Lao 5 Põlva liin
63 308 Uma Leht
Toimõndusõl
um õigus kirju vahtsõlõ kiräviisi
pandaq ja naid lühendäq. Kirä iist honorari ei
mastaq.
|