PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KERGÜSI
KIRÄQ

 


         




Kagahiiq tiimeistreid!

Saarô Evar 
fasaar@kiirtee.ee
Kurõnurmõ-Vaabina tii veeren ommaq Haidaku taluq. Bussipiätüski sai noidõ perrä nimes Haidaku. Vinne aigu tetti sinnäq ümbrustõ Aidaku külä. Tuu, et h-täht välläütlemisel nõrgas jääs, om Urvastõ kihlkunnan tavaline asi, a nime kiräpildin pidänü h-d iks hoitma. Tuud arvõstõn muutsõ Sõmmõrpalo vald 1997. aastal ka külänime Haidakus. A Võru Teedevalitsus om nüüd tennüq umapuulsõ käügi säändse igävä ütetaolisusõ vasta: bussipiätüse sildiq, kon ütel puul om h-ga ja tõsõl puul h-lda varjants.

Säändse loogika perrä võinuq panda ka Võru liina Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina puult tulõjilõ tii pääle sildi Võro, a Rõugõ-Varstu suuna pääle Võru. Egaüts` olõssi rahul. 



Tornimäe torn

Säändseq torniq naksiq Liivimaalõ tegünemä 19. aastasaa keskpaigan, ku Tartu tähetiidläne F. G. W. Sruwe myytsõ maakerä meridiaanikaari. Tuu myytmisõ massõ joba sys kinniq Vinne kroonu, kellel es olõq vaia niipall`o maakerä ümbremyytu teedäq, ku keisririigi piiriveerest täpset kaarti tetäq.

Naid tornõ oll` vaia säändse as`a jaos nigu triangulatsioon, maakeelen - kolmnukkõ arvutamine. Ku maa om katõtu tornõga, mille tipuq üts`tõsõlõ kätte paistussõ, sys avitas, ku maad piten mõõdõtas tollipäält vällä katõ torni umavaheline kaugus. Vahemaaq kyiki ülejäänü tornõ vahel saa vällä rehkendä nukakraatõ perrä, a nukka egast tornist nätäq olõvide kõrvaltornõ vahel mõistõti joba vanast karvapäält myyta.

Ku tornõst mõõdõtu nukaq paprõ pääle üle kannõtas, saias kolmnukkõvõrk, mis om õkva maapäälse tornivõrgu koopia (maakerä kumõrusõ peräst tulõ nukkõ syski veidikese muuta). Säändse võrgu pääle saa joonista hulga õigõmba kaardi ku vanaaolidsõq kaardiq, mille jaos vahemaid mõõdõti tähtsämbit teid müüde ja muidu silmä perrä.

Ku Vinne kroonu 1890-ndil aastil naas` peris täpset kaarti tegemä, sys ehitedi joba ekkä mõisadõ ja küllä mynõ suurõmba mäe pääle torn. Rahvas naas` noid tornõ tähttornõs vai kaarditornõs kutsma. Üteldi ka syaväetorn, selle et ehitäjäq olliq iks syaväelasõq.

Tornõ oll` vaia viil ka sys, ku kaarti tetti joba lennuki päält pildisten. Tornist tihendediq ja parandõdiq iks tuudsamma kaardi põhivõrku, mille perrä sys Moskva tähtsän asutusõn aerofoto õigõs sätiti.

Täämbä om asi tõistõ. Targaq massinaq GPS-iq pandva ega maapäälse punkti asukotussõ sendimeetri päält paika. Joba om pia egäl harilikul maamyytjalgi sääne aparaat` olõman, kaarditegijist kynõlamadaq. Tornõ ei lääq inämb kellelegi vaia, saisva ja mädäneseq ja satassõ ümbre üts tõsõ takan. Ynnõ kotussõnimeq püsüsse viil kavva: Tornimägi, Tähttornimägi, Torninurm. Kaarditorniq ommaq rahval meelest veenüq pall`oq vanõmba mäenimeq - ku yks torn mäe pääle tetti, sai kyikilõ varsti selges, kon Tornimägi om.

A loodus ei salliq tühja kotust ja kaarditornõ asõmalõ ommaq tulnu mobiiltelehvonõ mastiq. Mobiilimast uma kerge verevä kihäga ja üüse üle mõtsa paistuvide tulliga mõos nigu saadik tõsõst maailmast, uhvo, taivaretel` vai mis viil. Vana hahk torn, palgõst tett, suuri sepänakluga kokko lüüd, puhas vinne tüü - taa herätäs nostalgiat. A vanaga om iks nii.