|
Uma
Lehe küläjutuvõistlusõ II kotusõ sai Mõttusõ
Kalev jutusar` a «Volikogun» iist.
Volikogun
Istumi
sys jällekina sääl volikogun ja arutamiq naid valla
asju. Lõpus anti syna vallavanõmbalõ, kiä umma juttu
alost` nii: «Minu
prioriteediks on teie volitus tagataskus, et oleks õigustatud
jala panemine ette või taha või midagi enamat.»
*
* *
Arutadas
volikogun sys tuud probleemi, et inemiseq ei massaq võlgu
ärq. Asjaosaliseq ommaq vällä kutsut selletüisi
andma. Ütú eit ütel` sys nii: «Mul om poohui, kas ti
võtat tuu korteri är vai ei võtaq.» Ütel` ja kattõ.
Kas tä esiki tiid`, mia tä ütel`…
*
* *
Volikogu
ette olle aru andma kutsut ütú spetsialist`. Kynõl`,
mille om vaia nõsta üürihindu. Täpsid numbrid ei olõq
meelen, a olle vast jutt nii, et ku innemb pidi masma
vii iist 36 kruuni, sys nüüd lätú 72 pääle. Ütel`,
et nüüd lätt sys 20 kruuni kallimbas. Kyik kuuliq ja
kitiq hääs. Ku ma hürisi, sys kaeti niguq viltu.
Viltukaeja olle ka matemaatikaoppaja.
Vällämaareis
Naabrieit,
muq ülembüs päälegi, kuuldsõ tuul vanal aol, et ma
lää vällämaalõ. Pallõl`, et kas ma tuussi telle
paar` asja. Ma olli nõun. Inne ärqsõitu saiõ 7-lehekülelidse
registri. Tahtmine alaú saladusõtabletest ja lõppi
varbaküüdsiekstraktõga. Olli keeledü. Tiä aga
lohut`, et egäq vällämaal naaq aúaq midägi ei
massaq. Tuukõrd olle võimalus saiaq vahedusrahas ynnõq
500 ruublit. Osti sis telle paar` asja, hindele ka tahtsõ
midägi. No kos provvi vihastu. Tüültki tekse mu
valla. Jah, ülembüs otsust` sys, mia mass ja mia
mitte.
Mõttusõ
Kalev
Kärgula miis`
Katõtuhandõnda
aasta sügüse käve ma Soomõn Turu liinan kiränikõ
konverendsil.
Sääl
oll` Eestist ja Võromaalt viil inemesi ja üts` Kärgula
miis` oll` kah miika üten pundin. Löperdimiq liina pääl
ja ma naassi oppama:
"Kaeq, siin Soomõn om nii, et tuu jutt` uulidsa pääl
näütäs, et ütel puul om jalakäüjide tii, a tõsõl
puul sõitva inemiseq jalgrattaga. Minku-i tahaq
jalgratturide poolõ pääle, sinno naatas kaema niguq
ulli."
"A mis tost, ma olõgi tulnuq siiäq hinnäst näütämä!"
ütel` Kärgula miis`.
Räpinä
miis`
Tossu
Tilda pajatusõq
Tehvitsiit`
Tehvitsiit`
oll` stagna-aol väega kõva syna. Kiä kogõmadaq pääle
trehväs`, tuu oll` ynnõga kuuh. Üts`kõrd tull` suur`
kamp autukooli tsurakõisi – tulõvaisi sohvrit –
liina pääle ja nääq mõtliq veidüq pätti mängi.
Tsuraq
lätsi raamatupoodist müüdä. Puuti es olõq viil
vallalõ tettü. Tsuraq säädseq hinnäst pooodi ussõ
mano handa. Inemiseq kävve müüdä ja küsseq, midä müvväs.
«Täämbä naatas müümä «Avameelselt abielust»!»
selet` lahkõlt tsurakõisi nynamiis`. Sõbraq noogutiq
tuu jutu pääle. Noh, a tuu raamat oll` jo suur`
tehvitsiit. Saba poodi ussõ takan muguq kasvi. Inämb
es küsütä midägi, inemiseq jäiq egäs juhus saisma.
Ku poodiuss` vallalõ tetti, oll` saba joba väega pikk`
ja puut` sai rahvast ütekõrraga täüs. Autokooli
tsurakõsõq olliq tuus aos tassakõistõ minemä hiil`nü.
«Avameelselt
abielust» naati müümä viil nädäli peräst.
Korgõ
elätustasõq
Rubla-ao
lõpun tull` mutikõnõ küläpuuti. Näge, et leeväriiul`
om tühi, ynnõ päälmise riiuli nukka om viil myni pätsikene
jäänüq. Kaes mutikõnõ alt üles noid leeväpätse
ja ei jõvvaq ärq imestäq: «Kae noq, elätüstasõq
om meil joba nii korgõlõ nõsnu, et inämb ei saaq
leibägi kätte!»
Kats` matsi
Kats` miist tulliq Varstun bussi pääle.
"Kats` Matsi," küsse edimäne miis` bussijuhi
käest piletit.
"Tuud ma näe esiq kah, kes tiiq olõti, a kohe ti
sõita tahat?" oll` bussijuhi vastus.
Rahvajutt
|
