Miis` jätse mälestüses Lenini kujo

Harju Ülle 
 
ylle@polvakoit.ee

Urvastõ lähkül Keriku külän hoit Palutedre Etna rehe takan perätümät uma kümnetonnilist Lenini kuio, mille jätse tälle üten tõisi skulptuurõga perändüses viis aastakka tagasi koolnuq skulptorist miis` Lembit.

«Seo oll` täl tegeligult tellimustüü, olõ-õs tä muido taad tegemä naanu,» kynõl` Etna tuust, kuis miis` rohkõmb ku 15 aastakka tagasi Lenini tegemise ette võtsõ. «Võro Gaasianalüsaatoride tehas oll` tuudaigu sääntsest Leninist huvitõt.»

Etna mäletäs, et Lenin es tahaq Lembitül kuigi valmis saiaq: vinüsi ni vinüsi. «Maq õks kynõli, et tiiq taa asi lõpus valmis, a ei midägi,» ütel` tä. Abiliseq ragosiq Lenini kujo küll kivist vällä, aga Palutedre Lembitülõ ollõv määnegi sisemine helü ütlenü, et olõ-õi vaia seod tüüd lõpõtaq.

Inemiseq ommaq soovitanuq Etnal Lenin vällämaalõ suurõ raha iist maaha müvväq. Timä olõ-õi viil tuud asja õigõlõ ette võtnu, aga tunnistas, et tahas kujost valla saiaq külh. «Olõ õks mõtõlnu, et saas seo kujo silmä alt ärq,» nimmas` Etna. «Seo kuigi sekä minno ni om maru häste tii päält nätäq.»

Etna jäi mehe sünnükotusõhe elämä pääle timä ärqkuulmist. Poig eläs täl Tal`nan ni tütär Tartun. Rehe all, miä oll` Palutedre Lembitule ateljee iist, saisva siiämaaniq Marie Heiberg, Günther Reindorff, üts` kolhoosi esimiis`, Võro uma ao kygõ paksõmb miis` jne. Kyik muidoki kivist ni Lembitü tettüq.



Inämb siipi ei keedetä, ynnõ kaias

Allasõ Tiia 

tiia@polvakoit.ee

Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee

Sügüsepoolõ, eläjide tapmise aol keedeti Võromaa elämisin kygõ siipi, miä viil viis`tõisku aastagat tagasi olõ es määnegi haroldus. Võromaa latsõq heräniq parhilladsõl pümmel aol sakõst hirmsa haisu pääle, midä ai kiimä pant eläjä sisekond ja seebikivi.

«Viimäne seebikiitmine oll` 1982. aastagal, ku miiq viil imägä Varstun ellimiq,» meenut` Evi (55) Haabsaarõst. Tuud siipi om Evil siiämaani alalõ, hää hindäl sannan kävvü ni sukkõ leota, ynnõ Evi miiś hooli-i suurt umatett seebiga mõskmisest.

Evi sysar Liisa (60) piät agaq poodiseebiga lep`mä – timä seebijao vei minema Tal`na sugulanõ, kinka nellä-aastanõ tütrik om nii allergiline, et tedä saa ynnõ umatett seebiga mõskõ.

«Saa-i inämb siipi kiitä, tuu om yks hirmus tüü ja siipi lätt kah nii vähä,» ütel` Evi ni nimmaś, et timä imäl oll` seebikiitmine külh väega käpä seen. Pääle ilmasõta viit last kasvatõn tull` tuud tüüd alailma tetäq.


Siipi sai soolikidest, rasvast ni seebikivist


Kolmõ kilu soolikide ja noidõ rasva pääle kullu 400 grammi seebikivvi, kraam` panti edimält külmä vette. Kiitmise aigu tull` timmi, kas vett mano vai seebikivvi mano. Ku seebikivvi trehväś pall`o, sis tükse hirmsalõ üle kiimä, tiidvä vanaq seebikiitjäq. «Imä pandsõ õks pudeli tsirelihaisuga odavat lõhnavett kah manuq, olku et tuust haisust perän suurt kiitmist midägi alalõ es jääq,» meenut` Evi.

Siipi keedeti küländ kavva aigu, uma viiś tunni. Tuu perrä kaeti, kas kõlbas, tähtsä oll` tuu, ku vinümä nakaś. Proovis panti seku veidükene alussõ pääle hüübümä. Hüübünült pidi siip` sitkõ olõma. Kui nii oll`, sis hiideti vetel` siip` puuanuma vai vana emailkausi sisse, sääl saisõ paar` päivä, sis lõigati tükes. Õigõl seebil es toheq jäiäq vanni põhja vedelikku.

Eesti-aigu saadi seebikivvi poodist, sya-aigu saadi tuud päämidselt Leningradist ja sakslaisi käest. Evi ütel`, et timä imälõ tõivaq seebikivvi kausisetoq, ildampa sai seod kraami varumispunktist vai Võro piimäkombinaadist. «Minevä aasta oll` seebikivvi viil Valga turu päält saiaq,» tiidse Evi sysar Liisa. «Sai viil keedetüs lipõga, mis tettü lehtpuu tuhast, a veidükene iks pidi seebikivvi kah olõma,» tiid` noorõst pääst siipi kiitnü Elsa (88).

Mynõq pernasõq keediq latsilõ päämõskmise siipi koorõst ja kanamunõst. Lõhnaainide manupandmist nii väega es tundaq. A seebikivi tull` latsi iist väega ärq käkki, tuu palot` hirmsahe. Ja seebikiitmise manoq vähämbit latsi üldse es lastaki.

Umakeedet seebiga um väega hää mõskõ villatsid asju. Lubivalgõs saavaq kyik rõivaq, kukki siip` esiq või tinnõ vällä nätäq.

Uma Leht kullõl` siist ja säält, a inemist, kiä tinahavva siipi kiitnü, es lövväq. Poodiq siipi täüs, telekast tulõ tõisi päälekauba nii pähämäärmisenä (reklaamina) ku seriaalõna. A kiä sjoo ilma aigu viil siipi kiit, kirutaguq vai kõlistaguq Uma Lehe toimõndustõ.