Jutussõpäiv lätt parembas

Setomaa latsõq pidävä pühäbä (10.12) Obinitsah muinasjutupäivä, miä aasta-aastagalt sisukambas lännüq.

«Asi lätt kyikaig parembas: rohkõmbide näütemängõga tuldas vällä, osavõtjit om rohkõmp ja lähenemisviisiq huvitavambaq,» ütläs Hõrna Rieka, kiä olnuq neläl muinasjutupääväl. Timahavvanõ om kuvvõs, varajadsõmbaq viiś peeti Mikidämäel.

Uman keelen juttõ kynõlasõq-etendäseq sjookõrdki kyik Setomaa kooliq. «Minevaasta üllätiq Satserinna ja Koksina kooliq – väikuq latsõq ja mõnuga teiq. Ku lastõaialatś iks kynõlas seto kiilt ja viil näidendih ni oppaja väega palļo ei avita – tuud om armas kaiaq,» löüd` Hõrna Rieka. «Kinniqpant Luhamaa koolist tull` kah ilosit asju, tuust om hallõ, et nüüd inämp eiq.»

Muinasjutupääväle oodõtas ka jutussõ- ja pillimiist Sõrmusõ Heinot. Muinasjutupäiv algas kell 12 Obinitsa koolih.



Tandsupääväl Ruusa latsõq mängeq

Põlva maakunna latsi rah­vatandsupääväl kanč Ruusa Põhikuuļ ette folkloorikava, miä keväjäs opitas ärq võro keeli.

Minevä nelläpäävä Põlvan peet rahvatandsupääväl laul­sõq ja mängseq Ruusa 2.-3. klassi latsõq tuust, kuis vanast tüüd tetti ja midä talolatsõq jõiq ja seiq.

Ruusa latsi oppaja Aia Hele ütel, et egäq nä ummi laulu- ja mõistatusmänge tii ei püüne pääl ettekandmises. «Tähtsä om, et latś esiq mõtõlnu üten, ku laulu- ja mõistatusmänge tege.»

Egäkeväjädses murdõ­luu­lõ- ja -laulupääväs tahtva Ruusa latsõq talorahvamän­guq võro keeli ärq oppi.

Tõisi siäh esinenüq Hüssoni Kerli ja Säde Riho ütliq, et näile võro keele ringin miil­düs, kuigi vanõmbaq koton võro keelen ei kynõla.

«Võro keele tunnõn teemiq miq kykkõ: vaihõpääl tand­simi, sys täüdämiq jälq tüü­vihku,» kynõl Aia Hele.

Aia Hele om võro kiilt opa­nu ka Vilustõ Põhikoolin, vaht­sõaasta om plaanin sääl tüüd jakada.

UL



Päkäpikkõ ots`mine lõpõs põhun

11.-15. detembrini otśva pall`oq latsõq Karilatsin Põlva Talorahvamuuseumi man päkäpikkõ, kiä võivaq käkki hinnäst nii kopratammi takka ku kaarapõhu sisse.

Talorahvamuuseumi direktor` Esko Enn ütel`, et ettevõtmise «Jouluq Karilatsin» mõtõq om otsi välläst, loodusõst päkäpikkõ ja näüdätä, kuis vanast joulõ peeti.

Umbõs 30-latsõlidse kamba matka alustõdas vana koolitarõ mant, kaias kaivu (lätet), humalide kasomist, suidsusanna, kopratammõ jyy pääl jm. Looduslikõ materjaalõga, niguq pihlamar`aq ja põrk`naq ehitäs välän kuuś ja lauldas vannu joululaulõ. Rehemajan saias teedäq, määndseq ommaq Tahma-Toomas, näärisokk ja jouluhani ja kullõldas tondilugusit.

Päkäpikkõ otśmine lõpõs rahvamajan, kon mängitäs põhun rahvalikkõ mängõ.



Ilmu «Mino Võromaa 13.»

Kiä ei usuq võro keele tulõvikku, tuu võinuq lukõq vahtsõt latsi kirätöie koko «Mino Võromaa 13».

Minevä nädäli trükükuast tulnun raamadukõsõn um üle 140 luulõtusõ ja jutu, miä kirotanuq koolilatsõq. Mitte ynnõq Võromaa, ka Tartu latsõq: «Ma opi võro kiilt vana­imä ja vanaesä mant, ku ma suvõl Võrumaal olõ. Võru kiil` miildüs mullõ väegadõ ja ma taha taad edesi oppi Harglõ kihlkunnan Saru külän Mäe-Matsi talun,» kirotas Tartu Kiviliina Gümnaasiumi poiśkõnõ Männiste Mikk uman jutun «Midä ma arva võru keelest». «Mino Võromaa 13» and` Kultuurkapitali toega vällä Võro Instituut` ja toimõnd` Fastrõ Mariko.

UL