Keskustõ um egal lõunaeestläsel asja

Tarton om nüüd kotus, kohe saavaq tullaq kyik, kedä huvitas lõunõeesti kiil`, kultuur` ja käekäük`.

Detsembri algul tetti Toomõ pääl Vanan Anatoomikumin (Lossi 38) valla Lõunõ-Eesti Keele ja Kultuuriuuringide keskus.

Keskusõ ütes ülesandõs om kõrraldaq ja kordiniiriq aoluulidsõ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuurialaga seot uuringit ni akadeemilist opitüüd. Keskusõ iinmärgis om viiäq läbi Lõunõ-Eesti aoluku, kiilt ja kultuuri tutvustavit kursuisi Tartu ülikoolin, kõrraldaq ja ka esiq tetäq seoalatsit uuringit. Keskus taht kõrraldaq kursuisi, loengutsüklit ja seminääre ka Lõunõ-Eesti maakunnõn, andaq vällä kirändüst ja viiäq läbi üritüisi, miä ommaq seoduq Lõunõ-Eestiga.

Kuigi keskus om seot ülikooliga, ei olõq taa syski väega rangõ akadeemiline kotus. Kygõpäält om taa yks keskus, kotus, kohe saavaq tullaq kyik, kedä huvitas Lõunõ-Eesti kiil`, kultuur` ja käekäük`. Keskusõn käüdäs jo parhillaq rahvalaulõ laulman. Õigõ piä naatas paar` kõrd kuun kokko saama Lõunõ-Eesti jaos ololiisi inemiisiga. Tuu olõsiq ka jututarõ, kohe võivaq tullaq kyik huvilisõq, esiqeränis nuuq, kinkal ei olõq muido võimalust kodomurrõt kongi kynõldaq vai nuuq, kiä tahtvaq umma keeleoskust parandaq.

Ku maakundõ tarku inemiisi ja tähtsidõ ammõdiasutuisiga saavaq sisse säetüs hüväq ütentüü-suhtõq, sis või vast keskusõst nuuė inemine tulõvikun tuudki perrä kullõlda, kohe tedä hüvä meelega tüühü oodõtas vai kon määnest palka pakutas.

Tüül om parhillaq katś inemist: keskusõ juhataja Paul Hagu ja kuraator` Triin Iher. Keskus om vallalõ E, K 10-13; T, N, R 13-16. Kyik, kiä tahtvaq midägi küssüq vai tetäq ettepanõkit, saavaq kõlistaq telehvoonil (07) 375 422 vai kirotaq e-posti aadressil: lekeskus@ut.ee.

Kuna keskusõl om siski kolm tarrõ (mis tuust, õt väikeseq, a üten om eśki kamin seen), olõ mi hüä meelega nõun näid vällä pakma (kas ütes kõrras vai kõrraperälidselt) säändse ilosa aśa vai kinä kokkosaamisõ jaos, miä kuigivõrdki lõuna-eestläisi pututas. Löögeq plaaniq letti ja angõq meile ynnõ varahampa tiidäq!

Iheri Triin,
Hagu Paul

Härmiku oll` mõtsavelli orkestriproovi kotus

Saarõ Evar
fasaar@kiirtee.ee


22., 25. ja 29. joulukuu pääväl peeti Vahtsõn Roosan Mõtsavenna talun pitu Viitinä ja Krabi mõtsavelli orkestri miildetulõtamises.

Nuuq mõtsavelleq, kiä ütenkuun pilli mängeq, olliq Pihlapuu Simo, Hallõri Heldur, Uibu Heino, Mõttusõ Harri jt. Suvidsõl aol käüti harjutama Härmiku talu mõtsa, kon kar`apoiskõnõ Hernitsä Enno pääle passõ, et võõras kõrv kuuldma es küündünüq. Mõtsavelleq opsiq ka Ennolõ pillimängu selges ja nüüd om tiä ainukõnõ tuust orkestrist, kiä viil eläs.

Tuu õdagu tõmmas` Hernitsä Enno akordionni, Mõttusõ Harri pojaq Meelis ja Vahur mängeq kitarrõ ja mandoliiniga. Laulõti läbi mõtsavelli tettü lauluq ja hulga muidki. Inne tuud astsõ üles viil Varstu-Mõnistõ segäkuur` joululaulõga. Taluperemiis` Mõttusõ Meelis paksõ küläliisile putru ja lämmind leibä, mõtsakohinat valõti klaasõ sisse suurõst tsetvertnoi pudelist.

Hernitsä Enno om eluaig olnuq Antslan tulõtõrjõ autujuht`, pulmapillimiis` ja parlaq pidä Kuldri risttii lähükesen tallu. Tä kynõl` egäst Härmiku orkestrin mängnü mehest ja näide saatusõst. Hindä kotsilõ jutust` Enno, et ku mõtsavelleq jätiq pilliq talvõs näide poolõ tallu, es läpeq tä inämb koolitükke oppi, muguq harjut` akordionni. Keväje jäteti poiss` kül koolin istma, a pillimäng oll` selge niguq vesi.

Suurõn mõtsan es toheq mõtsavelleq sukugi nii julgõlõ hellü tetäq, a talu man saarõn oll` veidemb ohtu – nuhkõ liiku sääl harvõmb ku riigimõtsan ja pillihelü es herätä kahtlust.

Tsiatsuskaja ammõt` olõ-i viil ilmast kaonu

Harju Ülle 
 
ylle@polvakoit.ee

Kuigi joba mitmõndat aastakka ei võiq müvväq koton tapõtu tsia lihha, olõ-i kyik inemiseq tsiapidämist mahaq jätnü ni tsiatsuskajide pussiq olõ-i kah viil õgal puul rossitama lännüq.

«Vähämbält Navi külän om viil küländ tsiko alalõ, kedä peetäs ja tapõtas,» selet` Tsopa Enno (63), kiä säälkandin tsiatsuskaja kangõt ammõtit pidä.

Timahava inne jõulu ni vahtsõt aastakka olï Ennol tüüd küländ, inemiseq muguq helistiq ja telseq tedä tsiko tõistõ ilma saatma: olï jo vajja pidulauda katta. «Egä päiv peris ütte tsika es tulõq, a üle päävä tull` külh väits vällä võtta,» rehkendäs Enno. «Ja egaq seo tüü viil kohegi kaonu ei olõq, õkvalt täämbä (riidi-toim) telliti minno jälq vahtsõlõ kotussõlõ tsia manuq.»

Õgal puul tsuskajide elo nii roosiline olõ-i. «Miiq kandin om tsiko kõvastõ vähämbäs jäänüq. Maq mõtli sügüse, et vast tulõ timahava ynnõ uma tsia pääl tsuskamist miilde tulõta,» kynõl` Rõugõ kandi miis` Orgla Uno, kinkal talopidämise ja vallavolikogu liikmõ tüü kõrvalt ka tsuskajaammõt` selges opitu.

«Kuus` tsika tull` õks inne pühhi ärq, kyik uma külä päält,» tunnistas Uno. «Viil viis-kuus aastakka tagasi oll` agaq 25 tsia tapmine inne jõulõ tavaline asi.»

Tsuskajaq austasõq vannu kombit

«Tsuskamise man ommaq kyik vanaq kombõq alalõ: võetas viina ja kynõldas nall`ajuttu,» selet` Uno. Niguq õigõ tsuskaja, ei tahaq ka Uno uma tüü iist rahha võtta. «Tükü lihha olõ õks võtnu, muud ei võtaq,» ütles tä.

Ka Tsopa Enno ütles, et tä ei küsüq tsiatapmise iist esiq kunagi midägi. «Olõ käünüq õks abi peräst, vannul inemiisil olõ-i võimalik esiq tuud asja ärq tetäq,» kynõl` tä. «Ku antas tüü iist myni kruun`, sis võta õks vasta, a lihha ma külh ei taha, tuud om mul hindälgi koton küländ.»

Enno kynõl`, et peris egä päiv saa-i tsuskajaammõtit pitäq: küländ rassõ tüü ja vannust ka umajago.

Egaq peris kyik Navi tsiakasvatajaq Enno tüüd inämb ei tarvitagiq: noorõmbal rahval om vahtsõnõ muud põrssit pitäq ja nuuq sis viie-kuvvõ-nädälidselt maha müvväq. Myni jago eläski tollõst.

Üte põrssa turuhind om umbõs 500 kruuni. Jo sis tasus ärq, vähämbält põrssakasvatajaq esiq arvasõq niimuudu.

----------------------------------------------------------------------------------------------------


Edimädse eestikiilse aolehe – iks tuu tarto-võro-kiilse «Tarto maa rahwa Näddalilehe» ütś toimõndaja Oldekopi Gustav Adolph (1755-1838) oll` Põlvan pastoris 38 aastat. 1805. aasta paiku, ku pastor` oll` 50-aastanõ ja timä edimäne naanõ är kuuli, nakaś tä ütte elämä kerikumõisa 19-aastadsõ virtinä Jürgensi Dorotheaga. Tuud väega pall`o kärrä tennü luku kujutaski Põlva Liina Harrastusteatri tükk` «Saatusliku kiindumusõ lugu». Dokumentaalnäidendi um kirutanuq ja lavastanuq Villa Sirje, näütemängu mängitäs 18. jaanuaril kell 17 Põlva Kultuurikeskusõn.

Pildi pääl ummaq meheq 1806. aastal Põlva kõrdsin, kon sys uman keelen umma tsaitungi loetas ja ilmaelo arutadas, pastori armuluku säälhulgan. Kõrdsilidseq ummaq (kuralt): Sermandi Toomas, Rüütle Janno, Villa Rein, Marga Janek, Orro Jaanus ja Tartese Heino.