PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KIRÄQ


 



Elo tähsämpi asju om süämehäädüs!


Jakkami Hää Inemise konkursi ettepanõkite avaldamist. Algus oll minevädsen Uman Lehen (05.02 2002).


Valgõ Elfriede

Olõ 73-aastanõ ütsik pensionäär. Elä Võromaal Sõmmõrpalu vallan Hutta külän. Mul om väega hää naabri Hirvõ Linda. Ku timä liina lätt, sys alati küsüs mu käest, et kas midägi vajja om, ja tuu, midä ma tuvvaq käse. Sakõst helistäs ja küsüs, kuis tervüs om. Jõuluõdaku ja vana-aastaõdaku istsõ mu puul ja aiõ juttu ja tõi söögikraami kah. Timäl om lehm, säält saa ma piimä, a timä taha ei piimä iist rahha. Om käünüq mul tiid lumõst valla looman ja keldrest avitanuq kartult vällä tuvvaq. Puid om toonuq ilma rahaldaq. Latsõq ommaq suvõl käünüq kürvitsit ja lille valaman. Suvõl tõiq mõtsast marju ja siini, kuna mu jalaq ommaq haigõq ja ma esiq mõtsa minnäq ei saaq. Ja tuud kykkõ hääst süämest!



Mõtsaeläjäq ommaq stresssin

Kalkuni Ago

Aastalõpu hummukuhahetusõn tegi laudaussõ valla Verska valla Kremessüvä külä 82-aastanõ talupernaanõ Anne Viidik. Innembi teret` tedä loomakari uma müüg`mise, ruigamise ja määg`misega. Laut olle lämmi.

Nüüd om kõlõdan laudan ainukõsõna sügüse soetaduq nuur kanakari, kellest loodõti api väikulõ pensionilõ.

Ku silmäq hämärüsega harinõsivaq, tundsõ pernaanõ, et midägi om mädä. Kohe jääs kanakarjusõ egahummukunõ teretüs?! 12 kanna ja suur kikas olli läbipurõtu kukaldõga orrõ all unikun. Rüüvli oll` tegutsõnuq nii tassa, et hundipini es haugatagiq.

Ma sõitsõ pererahva kutsmise pääle sinnäq ja arvssi kõrraga, et süüdlädses om nugis. Tuhkru ei olõq nii julm.

Säädsemi lõksu üles ja üüse ollegi rüüvli käen. Illus suur esänugis, puul`tõsit killu rassõ, vannus 5-6 aastat. Kõrvaq olliq kakluisin katski kakutuq nigu vanal kõudsil.

Miä sund` eräkliku eloga mõtseläjat tulõma uma vihavaindladsõ – inemise – elämiste rüüstämä? Verska ümbrüsen om sjoo jo kuvvõs juhus ja kyik viimädsel aol sündünüq.

Mõtsaeläjäq ommaq stressin, uma põlitsist elokotussist vällä aetuq. Käü üts` hirmsa mõtsarüüstämine, midä ammõtlikult nimetedäs raidõst. Saeq ei jääq vakka ka üüse. Tüü käü mitmõn vahetusõn tohudu ala pääl. Traktoride mürrin, mõtsaveo autide kollin ja nii pääväst päivä. Vast nikagu om püstü viil perämäne mastimõts. Kõlõdaq lakõraidõ kannustiguq ei passiq nugistõ elokotusõs.



Pinne pulm lõppi hallõlt

Riitsaarõ Lainõ


Seo om tõtõstõ sündünü lugu Kääpä küläst. Poodi iin käve pinne pulm. Pulmaliidsi oll` üle kümne. Inemiseq es julguq inämb puuti minnäq, selle et pido oll` tävven huun. Oh hullu – pulmalidseq tahtva ka süvväq, olõ eiq aigu kodo minnäq.

Poodi lähkün elämisen ommaq kanakõsõq, noidõ pernanõ laskõ nääq laudast vällä roihilist ts`aun`ma. Ütel pruunil soe muudu pinil oll` vast kõtt väega tühi ja taht` lupaq hinele kanapraati. Tormas` kodolinnukõsõlõ kallalõ ja õkva sulgi maaha võtma. Praadisüümine jäi poolõlõ, selle et üts` hää inemine trehväs` tõsõ kõrra päält nägemä. Avita es midägi, kanakõnõ oll` joba hinge hiitnü. Kana pernasõl oll` kah hirmsa kah`o, selle et talv` aigu oll` lindu ärq söödet ja keväjäpoolõ pidi tynõ munõlõ nakkama.

Tuulsamal pääväl kutsõvaq inemiseq politsei vällä, selle et julgu es puuti minnäq, poodiesine pinne täüs. Kelle pini äräq tunti, toolõ tetti trahvi külh – ma summat ei kirota, a tuu oll` väiksemp üte kana hinnast. Kana pernaanõ, invaliidist inemine, sai viil poodipidäjä käest pahandaq, ku läts` ütlemä, et masku tuu timä linnukõnõ kinniq.

Olõ kuulnuq säänest ütlemist, et kygõ rassõmp om ollaq pinipulman pillimehel, selle et kyik piniq juuskvaq alt aiamulgõst läbi, a pillimiis` piat pilligaq turn`ma üle aia ja piät kyik aig pilli tõmbama.


Tossu Tilda pajatusõq



«Linnukõsõq» tulõvaq...

Suurõ vabrigu tüüveteraniq saivaq kokko. Pakuti kohvi ja torti. Lavvan egaüts` kynõl`, kuis täl elu om lännüq. Üts` umal aol suur` elomiis` istsõ naisikar`a man ja sellet`, et elo om ikäv. Et tä nüüd tohkõrdas koton ringi ja aoviites kaes telekat.

«A kuis sul «linnukõistõga» om?» küsse kivhtidselt üts` vana pruut` kiusu peräst.

««Linnukõsõq» tulõva üüse pääle kattõtõiskut,» jää es vana naisikütt` vastust võlgu. Naisil jäiväq suuq vallalõ säänest juttu kuuldõn. Peräkõrd küsse üts` noist: «Kost naaq sullõ sys küllä tulõva?»

«Televiisorist iks,» es olõ miis` kadõ selletüst andma.

 

Reklaam Petseri muudu

Kaupmiis` möi Petseri turu pääl jumalakujokõisi ja hõigas` kõva helüga üle platsi: «Ostkõ jummalit! Hää jummal`, illos jummal`, otav jummal`. Kõva ku kurat`!»

_________________________________


Uskmaldaq miilits

Vanast, ku Käärmanni Henu piimäpütü pääl oll`, vidi tä tuuga kotun hainu kah. Molotovi raamilõ oll` katõ meetri pikkunõ puust pikendüs tettü ja tuusama laba päält alustõdiq kuurma säädmist, nikagu hainakuurma üle terve pütü ja poolõ kabiinigi küündü. Hainaq varjassiq piimäpütü tävvelikult ärq.

Tull` sis Henu üts`kõrd hainakuurmaga kodu, a poodi man pedi miilits tä kinniq. Küsse tokumente. Sõidulehe pääl saisõ «piim». «Kon tuu piim siin om?» küsse miilits. A Henu es ütle medägi, istsõ ynnõ maru rahulikult. Miilits käve ümbre autu ja rone lõpus autu alaq. Säält oll` piimäpütt nätäq. «Omgi piim,» jäi miilits rahulõ ja lassõ Henu minemä.

Saarõ Evar

 

Kitsõ lugu

Eläs meil tan külän üts` väikonõ Mati. Naasõst om tä joba ammuq lahon, naanõ eläs Võro liinan ja vahel harva ynnõ käü kaeman. Mati pidä tan kitsi ja lambit ja pruuv kuigiviisi toimõ tullaq.

Üts`kõrd pidi Mati Tal`na liina sõitma ja naanõ talit` tuu aig luumi. Peräst toda käve Mati külä pääl kurtman, et kitsõl utar haigõs jäänüq, ynnõq üts` suur kõva tükk` ja piimä ei tulõq koskilt. Kyik memmeq opassivaq tedä lahkõlõ ja myni andsõ määrmise rohtogi üten, a midägi es avita.

Mati tahtsõ sis iks tõpratohtre kohalõ kutsu, a inne jõudsõ naanõ jälki kaema tullaq. Ja mis vällä tull`: naanõ oll` kitsõl ja sokul kotussõq ärq vahetanuq ja vaenõ Mati oll` terveq kuu hoobis soku munnõ määrnü.

Liinamäe Ilme

 

2:1! Robinsonnõ kasus

Ruitlasõ Olavi, eloparandaja



ruitlane@hot.ee
 

Ma mõtli vällä, kuis mi jälki eurovisioonil edimädse kotussõ saassimiq! Tulõ tuu roodsi peritollo pikki koibõga rummal` Sahlen tsirgueurovisioonilõ kanna mäng`mä saata ja eesti tsirgueurovisiooni parhillanõ kandidaat sisask Saku Suurhalli säuts`ma saata. Selle, et eesti om võitjamaa ja tõisi kotussit pääle edimädse mi ei tunnistaq!

Võtami kasvai Vinne-Eesti mängu jalgpallin. Viimäne sääne kõrralik matš rivaalõ vahel oll` Vabadussya lõpumäng, ku Eesti Vinnemaa jalaga Laadoga taadõ pesse. Sys oll` Eesti koondisõ kaptenis Laidoner. Nüüd om kygõ parõmb mängjä Operi Andres vai Simmani-Ballet vai kes taa ollgi. Kos andsõ tuu viimädse paugu sinnaq Vinnemaa värtele. Süämest andsõ! Või jummal` – sääntse mehekese lõikamadaq küüdsega varbaotski mass miljonit, Kassi Karmeni lahja kints om niguq tenopühä kul`u uma sjoo kõrval!

Antsoni Ants, Loori Viljar, Erika Salumäe, Pornokunn`, Martinpoiss`, Veerpalu ja Nuul`, nüüd jalgpalluriq ja Benton, Pärdi Arvo, Priscilla – kyik ommaq mi väiku riigikese sportlasõq ja Eestimaa märki ilman korgõl hoitnuq! Midä om muul ilmal siiäq vasta panda? Sittagiq! Pääle topingite, silikoonrindu ja kummipäie! Kaegõq tuud Bushingtoni Washi vai Washingtoni ulli Bushi, Georgipoiss` nimes! Mi Georg, Otsa Georg oll` pall`o intelligentsemb sportlanõ. A sjoo pümme orienteerujast ullikõnõ ei saaq poolõ aastaga ütest väikust Afganistanist kõlladsõ liiva päält määnestki mustõ habõnidegaq Laadeni Bini kätte. Va pümme Miki-Hiir`!

Eestläne om sünnü perrä sportlanõ, supõrinemine, tuu om selge! Teoq kynõlõsõq esihindä iist! Ekstreemsin elektri -ja telefonimonopolisüsteemen karastanuq eestläse võit pandaq katsõklaasi ja säält õhu vällä pumbada, võit tedä kasvataq akvaariumin, üten tõisti molluskidega ja yks tulõ tä umadõga puhtalt vällä.

Sjoo kyge pääleq tundus andsagu uudissõna sjoo, et teeveekolm ots` parhillaq vahtsõ huuao saatõ jaos Robinsonnõ. Kandidaadõlt nõudas väega tugõvat tervüst, hääd kynõldamõistmist ja füüsilist vormi, vannust tahetas vähämbält 18 aastat ni tahtjaq piät olõma Eesti kodaniguq. Mu meelest olõmigiq mi robinsoniriik`, siin om vabariigi algusõst pääle inemise pääle mõtõldu ja neid robinsonõs koolitõduq. Peris lihtsäle – andas piduligult üts` kõrd jalaga persele ja edesi kaeq esiq, kuis saat. A tõistmuudu ei saakiq!