Elo tähsämpi asju om süämehäädüs!
Jakkami
Hää Inemise konkursi ettepanõkite avaldamist. Algus oll
minevädsen Uman Lehen (05.02 2002).
Valgõ
Elfriede
Olõ
73-aastanõ ütsik pensionäär. Elä Võromaal Sõmmõrpalu
vallan Hutta külän. Mul om väega hää naabri Hirvõ
Linda. Ku timä liina lätt, sys alati küsüs mu käest,
et kas midägi vajja om, ja tuu, midä ma tuvvaq käse.
Sakõst helistäs ja küsüs, kuis tervüs om. Jõuluõdaku
ja vana-aastaõdaku istsõ mu puul ja aiõ juttu ja tõi
söögikraami kah. Timäl om lehm, säält saa ma piimä,
a timä taha ei piimä iist rahha. Om käünüq mul tiid
lumõst valla looman ja keldrest avitanuq kartult vällä
tuvvaq. Puid om toonuq ilma rahaldaq. Latsõq ommaq suvõl
käünüq kürvitsit ja lille valaman. Suvõl tõiq mõtsast
marju ja siini, kuna mu jalaq ommaq haigõq ja ma esiq mõtsa
minnäq ei saaq. Ja tuud kykkõ hääst süämest!
Mõtsaeläjäq ommaq stresssin
Kalkuni
Ago
Aastalõpu
hummukuhahetusõn tegi laudaussõ valla Verska valla
Kremessüvä külä 82-aastanõ talupernaanõ Anne
Viidik. Innembi teret` tedä loomakari uma müüg`mise,
ruigamise ja määg`misega. Laut olle lämmi.
Nüüd
om kõlõdan laudan ainukõsõna sügüse soetaduq nuur
kanakari, kellest loodõti api väikulõ pensionilõ.
Ku
silmäq hämärüsega harinõsivaq, tundsõ pernaanõ,
et midägi om mädä. Kohe jääs kanakarjusõ
egahummukunõ teretüs?! 12 kanna ja suur kikas olli läbipurõtu
kukaldõga orrõ all unikun. Rüüvli oll` tegutsõnuq
nii tassa, et hundipini es haugatagiq.
Ma
sõitsõ pererahva kutsmise pääle sinnäq ja arvssi kõrraga,
et süüdlädses om nugis. Tuhkru ei olõq nii julm.
Säädsemi
lõksu üles ja üüse ollegi rüüvli käen. Illus suur
esänugis, puul`tõsit killu rassõ, vannus 5-6 aastat.
Kõrvaq olliq kakluisin katski kakutuq nigu vanal kõudsil.
Miä
sund` eräkliku eloga mõtseläjat tulõma uma
vihavaindladsõ – inemise – elämiste rüüstämä?
Verska ümbrüsen om sjoo jo kuvvõs juhus ja kyik viimädsel
aol sündünüq.
Mõtsaeläjäq
ommaq stressin, uma põlitsist elokotussist vällä
aetuq. Käü üts` hirmsa mõtsarüüstämine, midä ammõtlikult
nimetedäs raidõst. Saeq ei jääq vakka ka üüse. Tüü
käü mitmõn vahetusõn tohudu ala pääl. Traktoride mürrin,
mõtsaveo autide kollin ja nii pääväst päivä. Vast
nikagu om püstü viil perämäne mastimõts. Kõlõdaq
lakõraidõ kannustiguq ei passiq nugistõ elokotusõs.
Pinne pulm lõppi hallõlt
Riitsaarõ
Lainõ
Seo om tõtõstõ
sündünü lugu Kääpä küläst. Poodi iin käve pinne
pulm. Pulmaliidsi oll` üle kümne. Inemiseq es julguq
inämb puuti minnäq, selle et pido oll` tävven huun.
Oh hullu – pulmalidseq tahtva ka süvväq, olõ eiq
aigu kodo minnäq.
Poodi
lähkün elämisen ommaq kanakõsõq, noidõ pernanõ
laskõ nääq laudast vällä roihilist ts`aun`ma. Ütel
pruunil soe muudu pinil oll` vast kõtt väega tühi ja
taht` lupaq hinele kanapraati. Tormas` kodolinnukõsõlõ
kallalõ ja õkva sulgi maaha võtma. Praadisüümine jäi
poolõlõ, selle et üts` hää inemine trehväs` tõsõ
kõrra päält nägemä. Avita es midägi, kanakõnõ
oll` joba hinge hiitnü. Kana pernasõl oll` kah hirmsa
kah`o, selle et talv` aigu oll` lindu ärq söödet ja
keväjäpoolõ pidi tynõ munõlõ nakkama.
Tuulsamal
pääväl kutsõvaq inemiseq politsei vällä, selle et
julgu es puuti minnäq, poodiesine pinne täüs. Kelle
pini äräq tunti, toolõ tetti trahvi külh – ma
summat ei kirota, a tuu oll` väiksemp üte kana
hinnast. Kana pernaanõ, invaliidist inemine, sai viil
poodipidäjä käest pahandaq, ku läts` ütlemä, et
masku tuu timä linnukõnõ kinniq.
Olõ
kuulnuq säänest ütlemist, et kygõ rassõmp om ollaq
pinipulman pillimehel, selle et kyik piniq juuskvaq alt
aiamulgõst läbi, a pillimiis` piat pilligaq turn`ma üle
aia ja piät kyik aig pilli tõmbama.
Tossu Tilda pajatusõq
«Linnukõsõq»
tulõvaq...
Suurõ
vabrigu tüüveteraniq saivaq kokko. Pakuti kohvi ja
torti. Lavvan egaüts` kynõl`, kuis täl elu om lännüq.
Üts` umal aol suur` elomiis` istsõ naisikar`a man ja
sellet`, et elo om ikäv. Et tä nüüd tohkõrdas koton
ringi ja aoviites kaes telekat.
«A
kuis sul «linnukõistõga» om?» küsse kivhtidselt üts`
vana pruut` kiusu peräst.
««Linnukõsõq»
tulõva üüse pääle kattõtõiskut,» jää es vana
naisikütt` vastust võlgu. Naisil jäiväq suuq vallalõ
säänest juttu kuuldõn. Peräkõrd küsse üts` noist:
«Kost naaq sullõ sys küllä tulõva?»
«Televiisorist iks,» es olõ miis` kadõ selletüst
andma.
Reklaam
Petseri muudu
Kaupmiis`
möi Petseri turu pääl jumalakujokõisi ja hõigas` kõva
helüga üle platsi: «Ostkõ jummalit! Hää jummal`,
illos jummal`, otav jummal`. Kõva ku kurat`!»
_________________________________
Uskmaldaq miilits
Vanast,
ku Käärmanni Henu piimäpütü pääl oll`, vidi tä
tuuga kotun hainu kah. Molotovi raamilõ oll` katõ
meetri pikkunõ puust pikendüs tettü ja tuusama laba päält
alustõdiq kuurma säädmist, nikagu hainakuurma üle
terve pütü ja poolõ kabiinigi küündü. Hainaq
varjassiq piimäpütü tävvelikult ärq.
Tull`
sis Henu üts`kõrd hainakuurmaga kodu, a poodi man pedi
miilits tä kinniq. Küsse tokumente. Sõidulehe pääl
saisõ «piim». «Kon tuu piim siin om?» küsse
miilits. A Henu es ütle medägi, istsõ ynnõ maru
rahulikult. Miilits käve ümbre autu ja rone lõpus
autu alaq. Säält oll` piimäpütt nätäq. «Omgi
piim,» jäi miilits rahulõ ja lassõ Henu minemä.
Saarõ
Evar
Kitsõ
lugu
Eläs
meil tan külän üts` väikonõ Mati. Naasõst om tä
joba ammuq lahon, naanõ eläs Võro liinan ja vahel
harva ynnõ käü kaeman. Mati pidä tan kitsi ja lambit
ja pruuv kuigiviisi toimõ tullaq.
Üts`kõrd
pidi Mati Tal`na liina sõitma ja naanõ talit` tuu aig
luumi. Peräst toda käve Mati külä pääl kurtman, et
kitsõl utar haigõs jäänüq, ynnõq üts` suur kõva
tükk` ja piimä ei tulõq koskilt. Kyik memmeq
opassivaq tedä lahkõlõ ja myni andsõ määrmise
rohtogi üten, a midägi es avita.
Mati
tahtsõ sis iks tõpratohtre kohalõ kutsu, a inne jõudsõ
naanõ jälki kaema tullaq. Ja mis vällä tull`: naanõ
oll` kitsõl ja sokul kotussõq ärq vahetanuq ja vaenõ
Mati oll` terveq kuu hoobis soku munnõ määrnü.
Liinamäe
Ilme
2:1!
Robinsonnõ kasus
Ruitlasõ
Olavi,
eloparandaja
ruitlane@hot.ee
Ma
mõtli vällä, kuis mi jälki eurovisioonil edimädse
kotussõ saassimiq! Tulõ tuu roodsi peritollo pikki
koibõga rummal` Sahlen tsirgueurovisioonilõ kanna mäng`mä
saata ja eesti tsirgueurovisiooni parhillanõ kandidaat
sisask Saku Suurhalli säuts`ma saata. Selle, et eesti
om võitjamaa ja tõisi kotussit pääle edimädse mi ei
tunnistaq!
Võtami
kasvai Vinne-Eesti mängu jalgpallin. Viimäne sääne kõrralik
matš
rivaalõ vahel oll` Vabadussya lõpumäng, ku Eesti
Vinnemaa jalaga Laadoga taadõ pesse. Sys oll` Eesti
koondisõ kaptenis Laidoner. Nüüd om kygõ parõmb mängjä
Operi Andres vai Simmani-Ballet vai kes taa ollgi. Kos
andsõ tuu viimädse paugu sinnaq Vinnemaa värtele. Süämest
andsõ! Või jummal` – sääntse mehekese lõikamadaq
küüdsega varbaotski mass miljonit, Kassi Karmeni lahja
kints om niguq tenopühä kul`u uma sjoo kõrval!
Antsoni
Ants, Loori Viljar, Erika Salumäe, Pornokunn`,
Martinpoiss`, Veerpalu ja Nuul`, nüüd jalgpalluriq ja
Benton, Pärdi Arvo, Priscilla – kyik ommaq mi väiku
riigikese sportlasõq ja Eestimaa märki ilman korgõl
hoitnuq! Midä om muul ilmal siiäq vasta panda?
Sittagiq! Pääle topingite, silikoonrindu ja kummipäie!
Kaegõq tuud Bushingtoni Washi vai Washingtoni ulli
Bushi, Georgipoiss` nimes! Mi Georg, Otsa Georg oll`
pall`o intelligentsemb sportlanõ. A sjoo pümme
orienteerujast ullikõnõ ei saaq poolõ aastaga ütest
väikust Afganistanist kõlladsõ liiva päält määnestki
mustõ habõnidegaq Laadeni Bini kätte. Va pümme
Miki-Hiir`!
Eestläne
om sünnü perrä sportlanõ, supõrinemine, tuu om
selge! Teoq kynõlõsõq esihindä iist! Ekstreemsin
elektri -ja telefonimonopolisüsteemen karastanuq eestläse
võit pandaq katsõklaasi ja säält õhu vällä
pumbada, võit tedä kasvataq akvaariumin, üten tõisti
molluskidega ja yks tulõ tä umadõga puhtalt vällä.
Sjoo
kyge pääleq tundus andsagu uudissõna sjoo, et
teeveekolm ots` parhillaq vahtsõ huuao saatõ jaos
Robinsonnõ. Kandidaadõlt nõudas väega tugõvat tervüst,
hääd kynõldamõistmist ja füüsilist vormi, vannust
tahetas vähämbält 18 aastat ni tahtjaq piät olõma
Eesti kodaniguq. Mu meelest olõmigiq mi robinsoniriik`,
siin om vabariigi algusõst pääle inemise pääle mõtõldu
ja neid robinsonõs koolitõduq. Peris lihtsäle –
andas piduligult üts` kõrd jalaga persele ja edesi
kaeq esiq, kuis saat. A tõistmuudu ei saakiq!
|