Suvõülikuul`
oppas
punkritegemist
ja popplaulõ
Seo
Kaika suvõülikuul` peetäs Pikäkannu koolimajah
10.-12. põimukuu pääväl. Kynõldas mõtsast ja mõtsavellist,
Pikäkannu nimest ja Võromaa latsi ristinimemoodust, võro
as`a ajamise järjest (nigu yks). Kultuuriprogrammi
paistus tullõv armõdu hulga. Kavah om kats` tiatrit,
Tal`na võrokõsõq mängvä Kõivu Andsu tükkü «Mõtsavelle
sysar», Kudu Kalev lavastas Rõugõ rahvatiatriga
Jaigi-Kauksi Ülle «Vihmatarka». Pääleq tuu astussõ
üles Loosi naasõq ja Obinitsa ts`uraq-tütriguq.
Opitas rahvalaulu ja esitedäs võrokiilset
poppmuusikat.
Latsilõ om erälde koolitus, opatas kangakudamist ja mõtsavele
suvõpunkri tegemist ni peetäs loengit.
Buss
sõit Võro kerigu iist vällä 10. augustil kell 11.
30, tagasi Võrro saa vast poolõ neläs 12.
augustil. Söögirahha piät täüskasunu inemine üteh
võtma nii 100 krooni ringih, latsilõ om tuu veidikese
odavamb.
Kiä
maada taht, piät magamisrõivaq üteh võtma. Viil parõmb
olõssi, ku telgiq kah. A ku yks hädä käeh, sys lövvämi
mynõ madratsi kah ja tarõkõsõ magamises.
Küsümüseq
sisu kotsilõ võiti saata Saarõ Evarilõ evar@
wi.werro.ee ja elokõrraldusõ kotsilõ Rahmani Janilõ
jan@ wi.werro.ee. Küssüq võit ka Võro Instituudist
telehvooni 078 21 960 päält. Suvõülikooli kõrraldas
Võro Selts VKKF.
UL
Setokõsõq
pidävä umma jaani suurõlt
Sjoo
riide ja puulpäävä um setokõisi jaanipühä, miä lätt
timahavva ütte leelopäivi ja rahvusvaihelitse
folkloorifestivali Baltica maapääväga Verskan.
Riide
õdaku tulõva Verskalõ Baltica korgõ külalitse, Soomõ
rahvamuusiku, Norra tadsja, Põlva maakunna folloorirühmäq,
pillimeheq, tandsja jt. Nink muiduki setokõsõ liinast
ja laanõst - algasõ ütsendä leelopääväq.
Pido lätt valla 6. juuli õdaku kell katõsa
pidustuisi lipu heiskamisega Setu Talumuuseumi hoovin.
«Säält võtami uma pargi kokku ja läämi
jaanilauluga lauluväljakulõ. Tollõl õdakul esineseq
kyik Põlvamaa folkloorikollektiiviq, pillimeheq,
rahvatandsurühmäq. Lühkült, a sõski, esineseq ka
Baltica välisküläliseq,» kynõl Seto Talumuuseumi
direktor Lõvi Laine. «Riidi omgi sõs suurõ laulupäävä
puulpühä,» selgit tä. Suur setokõisi laulupidu lätt
muuseumi rehe iin valla puulpäävä, 7. juulil kell 14.
Treski
pito ei tulõq
7.
juuli õdakus oll Verska lähküle Treskile plaanit
jaanituli, a tuu jääs ärq. Külävanõmb Kapteni
Endel kynõl, et naide pidolõ um alati nii paljo võõrit
kokko tulnu, et uma rahvas ei jõvvaq noid ärq
kammanda. Rahha saadi ka vähä, et orkestrit vai
kordnikke palgata. Treskil om suurõmbit jaanipittõ
peet 1993. aastagast, inemiisi um alati nii puultõisttuhat
kokko tulnu. Suurõmb külä kokkotulõk um mõtõld tulõvas
aastas, külh tähistedäs timahavva väikult vahtsõ kõlakua
valmissaamist. 7. juuli keskpäävä um tsässona (palvõmajakõsõ
man) man jumalateenistüs.
Mikidämäe
vallan Kärel um jaaniõdak 8. juulil. «Selle, et 6.-7.
omma Verskan suurõ pidoq,» ütel Taali Hiie. Õdaku
kuvvõ-säitme paiku algava tulõ man laulva Räpinä
Uma Viie naasõq vinne
rahvalaulõ, tands Mikitamäe Hõbõhall ja mäng
andsambli Sulatsõ. Taali Hiie abikaasa Paabu Toivo um
aastit Käre jaanitulõ platsi kobistanu ja kõrrastanu.
Väikun Käre küläkotussan um vannu jaanipitõ tett jo
13 aastaga.
UL
Mulgiq
kutsva kuuli
GASTONI
KALLE
Mulke
suvekuul om 17.-19. augustil Ülo Sootsi rehetaren. Taa
om rahvuslik mulke kultuuri ja looduslähedäst eluviisi
tutvustav suvelõpu ettevõtmine, midä peetässe ilusan
paigan Villändimaal Kõpu lähiksen Kanada väliseestläse
Ülo Sootsi puult 1995. aastal ehitet
rehetarekompleksin.
Edimene
päiv om laneeritu sõitudess ümbruskonna põnevatese
paiguse. Lauba toimuve õpi- ja kõnetua. Pühapäiväl
saave uvilise külästede Soomaad – tutvude Soomaa
keskusege ja käiä müüdä matkarada. Päivä lõppeve
muusikalise rogrammi, tantsulubi ja lõkkeõdaguge.
Suvekuuli
om lubanu tulla Mare Hunt (etnograafilise mänguasja),
Raivo Sildoja (kudas tetä ruu- ja sulepille), Virve Alt
(mulke kiilest ja miilest), Andres Ehapalu (Soomaa
saladuse), Erast Parmasto (ümmerkaudse puu ja taime),
Irene Karpa (mulke süügi), vennakse-õekse Johansonid
(aitave laulda laule, mis peri Tarvastust), Ülle Parm
(kudas tetä lihtsat mängasja), Korvi-Priit Abjast
(punutise tuumingeosstest).
Süvvä
saap ommuku ja päävä aal, õhtuss piat esi midägi
kaeme. Üükotusess om einäküün talu laudan. Unekott
üten! Olemine massap 50 ruuni (iisikkaardige 30 ruuni).
Kuis
tulla? Kigepäält tule Villändise, säält edesi 15
kilumiitert Pärnu (ku sa just Pärnu puult ei tule)
puule. Kõssa bussipäätuse mant käänä kurakätt,
edesi oia kik aig üväkätt. Nõnna jõvvadki Sootsi
manu.
Ku
tulet, sis anna endäst ennemb täädä.
Registriirmisess kirjute e-maili pääle, mis om:
mulgi.ki@viljandimaa.ee.
Vaate
ka Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehekülge www.
mulgikultuur.ee
Informatsiuun
telehvonil 056 956 026 ja 043 46296 (Kalle Gaston). Suvõkooli
kõrraldas MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut.
*
Taa jutt om mulgi keelen
Aholämmi
Lõõtspilliluuq
plaadi pääl
Ildaaigu
saivaq CD-plaadi ja kasseti pääle Sabõrna mehe
Tartese Heino lõõtspilliluuq, miä passissõ nii kullõmises
ku tandsulüümises.
Tartese Heino nakas` pilli mängmä jo säitsmeaastadsõlt.
«Miiq esäl oll` pill, Kedre Juhani tettü. Ega sys es
taheta poiskõsõlõ pilli nii väega anda, kallis asi
oll`. A ku nätti, et myni lugu tulõ vällä, sys es
keeldäq inämb,» kynõl Heino, kiä praegu mäng
Sarniti Kalju lõõdsaga.
Laembalt
pidodõl mängmä naas` tä pääle syaväke. «Ku 1972.
aastal syaväest tulli, sis Kanepi ringkonna taidlusülevaatusõl
oll´ kuus-säidse lõõdsamiist, nüüd ei üttegi.»
Valgjärve
kandin oll´ umal aol pall´o kuulsit pillimehi, Kikka
Karla man käve ka Heino opman.
«Meil oll´ viil Kasesalu Erni, kõva kandlõmängja,»
nimmäs Heino. Timä uma kats` poiga väega pilli puttu
ei tahtvaq.
Heino
ütles, et mängmä kutsutas lõpmaldaq. Noqki ommaq jo
kuu aigu ette kyik nädälilõpuq kinniq. «Mu põhimõtõq
ei olõq rahasaamine. Kyge paremb tasu om tuu,
ku näet, et inemiseq ryymsaq, tulõvaq mu mänguga
üten.»
Tartese
Heino, Valgjärve vallavanõmba Vaike kaasa, julgustas tõisigi
pillimehi ummi plaat´e vällä andma, selle et
sponsoriq tulliva väega vasta.
Heinot
utsit´ plaati tegemä Põlva kultuurijuht Villa Rein.
Heino plaadi ja kasseti 19 luu hulgan om mynigi timä
hindä uma. Tartese Heinot saa lähembäl aol kullõlda
6. juuli õdaku Verskan.
UL
Avvuhinnas
raha ja raamaduq ni suvõülikuul`
Uma
Lehe küsitlüsele (kaeq UL nr 11, 4. lk) vastanuidõ
vaihõl luus`õ toimõndus vällä kolm rahalist ja neli
muud avvuhinda.
100-kroonidsõ
preemia sai Naaritsa
Jüri Vahtsõliinast.
50-krooniga naarat` ynn
Rämmanni
Tiiulõ Kuldrõst ja Pedoski Elsalõ Leevakult.
Priipääsme
Kaika suvõülikuuli Pikäkannun sai Mõttusõ
Einar Nursist.
Võrokiilse
raamadu saavaq Väljandu
Ellen Kosõlt Võru vallast, O. Lestberg Peri
küläst Põlva lähkült ja O. Ojavee Kasaritsast.
Tennämi kyiki vastajit!
UL
|