PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
 


 




Suvõülikuul` oppas
punkritegemist ja popplaulõ

Seo Kaika suvõülikuul` peetäs Pikäkannu koolimajah 10.-12. põimukuu pääväl. Kynõldas mõtsast ja mõtsavellist, Pikäkannu nimest ja Võromaa latsi ristinimemoodust, võro as`a ajamise järjest (nigu yks). Kultuuriprogrammi paistus tullõv armõdu hulga. Kavah om kats` tiatrit, Tal`na võrokõsõq mängvä Kõivu Andsu tükkü «Mõtsavelle sysar», Kudu Kalev lavastas Rõugõ rahvatiatriga Jaigi-Kauksi Ülle «Vihmatarka». Pääleq tuu astussõ üles Loosi naasõq ja Obinitsa ts`uraq-tütriguq. Opitas rahvalaulu ja esitedäs võrokiilset poppmuusikat.

Latsilõ om erälde koolitus, opatas kangakudamist ja mõtsavele suvõpunkri tegemist ni peetäs loengit.

Buss sõit Võro kerigu iist vällä 10. augustil kell 11. 30, tagasi Võrro saa vast poolõ neläs 12. augustil. Söögirahha piät täüskasunu inemine üteh võtma nii 100 krooni ringih, latsilõ om tuu veidikese odavamb.

Kiä maada taht, piät magamisrõivaq üteh võtma. Viil parõmb olõssi, ku telgiq kah. A ku yks hädä käeh, sys lövvämi mynõ madratsi kah ja tarõkõsõ magamises.

Küsümüseq sisu kotsilõ võiti saata Saarõ Evarilõ evar@ wi.werro.ee ja elokõrraldusõ kotsilõ Rahmani Janilõ jan@ wi.werro.ee. Küssüq võit ka Võro Instituudist telehvooni 078 21 960 päält. Suvõülikooli kõrraldas Võro Selts VKKF.

UL



Setokõsõq pidävä umma jaani suurõlt

Sjoo riide ja puulpäävä um setokõisi jaanipühä, miä lätt timahavva ütte leelopäivi ja rahvusvaihelitse folkloorifestivali Baltica maapääväga Verskan.

Riide õdaku tulõva Verskalõ Baltica korgõ külalitse, Soomõ rahvamuusiku, Norra tadsja, Põlva maakunna folloorirühmäq, pillimeheq, tandsja jt. Nink muiduki setokõsõ liinast ja laanõst - algasõ ütsendä leelopääväq.  Pido lätt valla 6. juuli õdaku kell katõsa pidustuisi lipu heiskamisega Setu Talumuuseumi hoovin. «Säält võtami uma pargi kokku ja läämi jaanilauluga lauluväljakulõ. Tollõl õdakul esineseq kyik Põlvamaa folkloorikollektiiviq, pillimeheq, rahvatandsurühmäq. Lühkült, a sõski, esineseq ka Baltica välisküläliseq,» kynõl Seto Talumuuseumi direktor Lõvi Laine. «Riidi omgi sõs suurõ laulupäävä puulpühä,» selgit tä. Suur setokõisi laulupidu lätt muuseumi rehe iin valla puulpäävä, 7. juulil kell 14. 

Treski pito ei tulõq

7. juuli õdakus oll Verska lähküle Treskile plaanit jaanituli, a tuu jääs ärq. Külävanõmb Kapteni Endel kynõl, et naide pidolõ um alati nii paljo võõrit kokko tulnu, et uma rahvas ei jõvvaq noid ärq kammanda. Rahha saadi ka vähä, et orkestrit vai kordnikke palgata. Treskil om suurõmbit jaanipittõ peet 1993. aastagast, inemiisi um alati nii puultõisttuhat kokko tulnu. Suurõmb külä kokkotulõk um mõtõld tulõvas aastas, külh tähistedäs timahavva väikult vahtsõ kõlakua valmissaamist. 7. juuli keskpäävä um tsässona (palvõmajakõsõ man) man jumalateenistüs.

Mikidämäe vallan Kärel um jaaniõdak 8. juulil. «Selle, et 6.-7. omma Verskan suurõ pidoq,» ütel Taali Hiie. Õdaku kuvvõ-säitme paiku algava tulõ man laulva Räpinä Uma Viie naasõq  vinne rahvalaulõ, tands Mikitamäe Hõbõhall ja mäng andsambli Sulatsõ. Taali Hiie abikaasa Paabu Toivo um aastit Käre jaanitulõ platsi kobistanu ja kõrrastanu. Väikun Käre küläkotussan um vannu jaanipitõ tett jo 13 aastaga.

UL




Mulgiq kutsva kuuli

GASTONI KALLE

Mulke suvekuul om 17.-19. augustil Ülo Sootsi rehetaren. Taa om rahvuslik mulke kultuuri ja looduslähedäst eluviisi tutvustav suvelõpu ettevõtmine, midä peetässe ilusan paigan Villändimaal Kõpu lähiksen Kanada väliseestläse Ülo Sootsi puult 1995. aastal ehitet rehetarekompleksin.

Edimene päiv om laneeritu sõitudess ümbruskonna põnevatese paiguse. Lauba toimuve õpi- ja kõnetua. Pühapäiväl saave uvilise külästede Soomaad – tutvude Soomaa keskusege ja käiä müüdä matkarada. Päivä lõppeve muusikalise rogrammi, tantsulubi ja lõkkeõdaguge.

Suvekuuli om lubanu tulla Mare Hunt (etnograafilise mänguasja), Raivo Sildoja (kudas tetä ruu- ja sulepille), Virve Alt (mulke kiilest ja miilest), Andres Ehapalu (Soomaa saladuse), Erast Parmasto (ümmerkaudse puu ja taime), Irene Karpa (mulke süügi), vennakse-õekse Johansonid (aitave laulda laule, mis peri Tarvastust), Ülle Parm (kudas tetä lihtsat mängasja), Korvi-Priit Abjast (punutise tuumingeosstest).

Süvvä saap ommuku ja päävä aal, õhtuss piat esi midägi kaeme. Üükotusess om einäküün talu laudan. Unekott üten! Olemine massap 50 ruuni (iisikkaardige 30 ruuni).

Kuis tulla? Kigepäält tule Villändise, säält edesi 15 kilumiitert Pärnu (ku sa just Pärnu puult ei tule) puule. Kõssa bussipäätuse mant käänä kurakätt, edesi oia kik aig üväkätt. Nõnna jõvvadki Sootsi manu.

Ku tulet, sis anna endäst ennemb täädä. Registriirmisess kirjute e-maili pääle, mis om: mulgi.ki@viljandimaa.ee.

Vaate ka Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehekülge www. mulgikultuur.ee

Informatsiuun telehvonil 056 956 026 ja 043 46296 (Kalle Gaston). Suvõkooli kõrraldas MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut.

* Taa jutt om mulgi keelen



Aholämmi

Lõõtspilliluuq plaadi pääl

Ildaaigu saivaq CD-plaadi ja kasseti pääle Sabõrna mehe Tartese Heino lõõtspilliluuq, miä passissõ nii kullõmises ku tandsulüümises.


Tartese Heino nakas` pilli mängmä jo säitsmeaastadsõlt. «Miiq esäl oll` pill, Kedre Juhani tettü. Ega sys es taheta poiskõsõlõ pilli nii väega anda, kallis asi oll`. A ku nätti, et myni lugu tulõ vällä, sys es keeldäq inämb,» kynõl Heino, kiä praegu mäng Sarniti Kalju lõõdsaga.

Laembalt pidodõl mängmä naas` tä pääle syaväke. «Ku 1972. aastal syaväest tulli, sis Kanepi ringkonna taidlusülevaatusõl oll´ kuus-säidse lõõdsamiist, nüüd ei üttegi.»

Valgjärve kandin oll´ umal aol pall´o kuulsit pillimehi, Kikka Karla man käve ka Heino opman.  «Meil oll´ viil Kasesalu Erni, kõva kandlõmängja,» nimmäs Heino. Timä uma kats` poiga väega pilli puttu ei tahtvaq.

Heino ütles, et mängmä kutsutas lõpmaldaq. Noqki ommaq jo kuu aigu ette kyik nädälilõpuq kinniq. «Mu põhimõtõq ei olõq rahasaamine. Kyge paremb tasu om tuu,  ku näet, et inemiseq ryymsaq, tulõvaq mu mänguga üten.»

Tartese Heino, Valgjärve vallavanõmba Vaike kaasa, julgustas tõisigi pillimehi ummi plaat´e vällä andma, selle et sponsoriq tulliva väega vasta.

Heinot utsit´ plaati tegemä Põlva kultuurijuht Villa Rein. Heino plaadi ja kasseti 19 luu hulgan om mynigi timä hindä uma. Tartese Heinot saa lähembäl aol kullõlda 6. juuli õdaku Verskan.

UL



Avvuhinnas raha ja raamaduq ni suvõülikuul`

Uma Lehe küsitlüsele (kaeq UL nr 11, 4. lk) vastanuidõ vaihõl luus`õ toimõndus vällä kolm rahalist ja neli muud avvuhinda.

100-kroonidsõ preemia sai Naaritsa Jüri Vahtsõliinast.

 50-krooniga naarat`  ynn Rämmanni Tiiulõ Kuldrõst ja Pedoski Elsalõ Leevakult. 

Priipääsme Kaika suvõülikuuli Pikäkannun sai Mõttusõ Einar Nursist. 

Võrokiilse raamadu saavaq Väljandu Ellen Kosõlt Võru vallast, O. Lestberg Peri küläst Põlva lähkült ja O. Ojavee Kasaritsast.

Tennämi kyiki vastajit! 

UL