Kõivu Madis

Seo külmä keväjä om sys Kaalepi Ain – oppaja kygõ kõrgõmban mõttõn – uma elokäigun ja -tüün jõudnu nii kavvõlõ. Taa om eloigä, minka tõnõ suur oppaja aastatuhandit tagasi naas` kirotama raamatit: Philebos, millen küsüs: mis on Hüvä? Politikos, millen küsüs: kiä om õigõ Riigimiis? Nomoi, millen küsüs: mis om õigõ Säädüsandmise põhi? Ja vastus: egä säädüseandmise õigõ põhi om Kasvatus, pedagoogika. Võrdlus Platoniga olõ-ei laest tõmmat. Olõ-õi paljalt tuustki võetu, et mõlõmbaq meheq ommaq loonuq uman aon ja uman liinan uma Akadeemia, mis üle aigu nägüs; kuiki taagi om tähtsä. Tähtsämb om ummõt taa, et just naid küsümüisi om naanu Kaalepi Aingi küsümä ja et mi maal ja õkva põrõhõllaq tulõ naid ilmtingimäldäq küssüq ja et küsümä piät miis`, kiä om näüdänü uma elotüüga, et timä om mi kõigi õigõ oppaja. Ja Kaalep om, inämp ku ütski muu, kedä maq tiiä – olkõ, et koolitüüd tollõn egäpäävädsen mõttõn ei olõq tä täüsmiheiän piä tennüki. Egäüts`, kiä Kaalepit kirän ja synan tund ja tiid, tiid tuud, et uma ettevõtmisin, egän uma kirätüün ja synavõtun, egän luulõtusõn (olkõ tä no eesti vai võro keeli kirotõt) ja artiklin, näütemängutükün, egän tõlkõngi, om tä mõtõq õks tuu asja külen kinniq: ma piä näütämä inemisile, kuis om õigõ ja hää – oppama.

Kaalepi Ain om näüdänü ja opanu, a õks viil om vaja näüdädä ja õks viil opada, pall`o ja kavva. Kül tä näütäs kah ja oppas – nikani ku meist üts`kõrd ummõt asja saa.

Juhus pästse autu pätte käest

Harju Ülle

ylle@polvakoit.ee

Võro miis` Margus (25, nimi võlsit) oll` perädü ynnõlik, ku politsei narkorühm mai lõpul tä Audi puul`juhusligult Tal`nast maiu vaihõlt üles löüdse ja tennäs` jumalat, et autut pätte käest tagasi es ostaq.

«Mul om ropult vidänü, autu om jumala terveq ja kyik as`aki alalõ,» kynõl` Margus. «Kygõ rohkõmb olõs mul ummist 25 kasetist kahjo olluq, a pätiq jätseq es`kina kotiq ja saapaq alalõ, ynnõ telehvonniaku laatja veiväq ärq.»

Margus oll` üts` noist katsast ynnõligust autuomanigust, kinka autu politseile maiu vaihõl silmä jäi. Timä teedäq ommaq ka määndsegiq pätiq kinnimajja viidüq, a kas ommaq kinniq püütü naaqsamaq autuvargaq, tuud kiäki viil tiiä-i.

Margus jäi umast autust ilma mai keskel, ku läts` Tal`nan Järve Selveri puuti asju ostma. Ku tagasi tull`, autut inämb parklan olõ-õs.

«Pätiq helistiq järgmädsel pääväl ja ütliq, et tereq, miiq olõmi suq autu vahtsõq omaniguq,» selet` Margus. «Naq käskseq löüdäq määndsegi tutva kriminaali, kiä olnuq nõun nailõ 20 000 krooni viimä, sys olõssi naaq muq autu tagasi möönüq.»

Margus pruuvsõ aigu võita ja lubasi kriminaali ots`ma minnäq. Autu väärtüses pidä ta külh nii 55 000, a pättelõ leevärahha andaq süä es lupaq. Paari päävä peräst otsust` Margus, et pätte käest umma autut tagasi ostma yks nakka-i ja kynõl` asja politseile ärq.

«Sys pätiq inämb helistä es,» selet` Margus. «Kahjo, olõs tahtnu näile näkko üldäq, et minke m...i ja et maq pättega kauplõ-õi.»

«Ma olõ põraq paranoiline külh, ku Tal`nan sõida, ostsõ autu pääleq tiigri valvama,» kynõl` Margus. «Roolilukk om kah pääl, a alarmi osta es joht.»

Margus luut, et politsei om yks õigõq pätiq kinniq püüdnü ja vihadsõq kriminaaliq timä autut tõist kõrda inämb ärq vii eiq.


Elektrimeheq tegevä kurõpesäalussit


Saarõ Evar


fasaar@kiirtee.ee

Tahat üürilidsest valla saiaq - ostaq tälle korter

Kohe tege kurg pesä? Kygõ parõmba meelega muiduki elektriposti otsa. Sääl om alustamises tasast platsi, ütski elläi sinnäq üles ei roniq, torm tuud mahaq ka ei murraq. Ah et võõristama pidänü? A midä sa iks võõristat, ku olt esiq posti otsan üles kasunu. Kurgil pitäv olõma joba puul`-perilik elektripostisõltuvus, nääq inämb otsiki eiq säänest puud, kohe pessä tetäq saa, kynõlasõq tsirguurjaq.

Midä arvasõq inemiseq kurõpesäst posti otsan? Arvasõq, et illus kaiaq, a äkki aja traadiq lühissele? Tegelikult ei ajaq, tiidvä elektrimeheq. A liini rikk sääne pesä iks äräq. Kurõsitt, midä pojaq üle pesäveere pasandasõq, om nii happõline, et süü alumiintraadiq läbi. Traat` kakkõs pikäpääle äräq ja traadi jakkamises tulõ pesä ärq lahku, selle et kakkõmise kotus om haorisu seen. Pesä lahkmine olõ-i määnegi poolõ tunni tüü. Kurõpessä lahutas kirvõga, talvõl, ku külmänü om, sys meisli ja kirvõga, kynõliq AS Elektriteenused tüümeheq. Alt kaet külh, et mis tuu üsätäüs haku sys är ei olõq, a tegelikult om üten vanõmban kurõpesän hobõsõkuurma sitaga kokku kleebit ossõ ja kilejuppõ.

Innembi prooviti pesäq lihtsält ärq lahku ja postitippu pantu oraga kurgõ kavvõmbal hoita. A kurg tull` iks uma kodoposti manuq tagasi ja tekk` pesä orast huul`madaq. Nüüd om Eesti Energian otsustõt, et odavamb ku kyikaig traatõ jakkama sõita, om kurõpesä liini päält kõrvalõ toimõta. Eesti Energia spetsialist` Puumetsa Ranno, kiä om firman tuntu ku kurõpesändüse ekspert`, ütel`, et Eesti Energian pandas kurõlõ tõnõ post` pesäalussõga õkva liinipäälse pesäkotussõ kõrvalõ, a lövvüs ka tõisi lahenduisi. Näütüses Läänemaa elektrivõrkõn, mis om nüüd umaette firma suumlaisi juhtmisel, kakutav post` kygõ pesäga hilläkeisi maa seest vällä ja pantav liini kõrvalõ pistü tagasi, liini pääle pandas vahtsõnõ post` ja traadiq jakatas sinnäq külge. Sääne tüüviis` lätt kallimbas, a loodõtas, et kurg` tulõ iks vana pesä pääle parõmba meelega. Vahtsõ pesäalussõ umasvõtmisõ säädüsperrä viil uuritas. Pesäalus piät egäl juhul vanast kotussõst korõmb olõma, sys kurg iks usaldas tullaq, tiidse Tartumaa elektrivõrgu ülemb Koha Kalju.

Ka Võromaal om kurõpesäalussit üles säetü, 2000. aastal paar` tükkü, seo keväje joba üle kümne. AS Elektriteenused juhataja Vingi Ants ütel`, et nimäq pandva pesäalussõ sinnäq, kohe piirkonnameistri arvas, et lätt vaia. Pesäalussõ joonisõ tekk` tüüdejuhataja Kunnu Toomas, kokku keevitäs nuuq OÜ Talvar. Üte korvi pistüsäädmine lätt Võrun üten kygõ posti ja tüüga masma umbõs 3000 kruuni.

Tartumaal lätt asi tsipa kallimbas, näil tetti timahavva kümne kurõpesäalussõ projekt` 87 tuhandõ pääle, ütel` Koha Kalju. Tuu-iist käü Tartun asi ka üts`jagu tiidüslikumbalt: asukotussõq kuunkõlastadas tsirguurjidega, kurõlõ arvada meele perrä pesäalussõ projektiirse kah tsirguurja. Joba alus esiq mass mitu tuhat, nii et Tartumaa kurg saa Võro umaga võrrõldõn peris luksuskortina.

Fastre Hanno lugi üles, kohe näide brigaat` timahavva keväje pesäalussit pand`: Meremäele Pärgi, Tsirgu ja Miikse alajaamu manuq, Rammukilõ Misso kanti, Kõrgõssaardõ, Otsalõ, Kannu küllä Ts`olko. Puurijuht Saksa Peep, kiä pall`o ringi sõit, tiidev kynõlda, et kyik ommaq umas võetu pääle Otsamõisa uma, mis panti elektripostist kavvõmbalõ, tõsõlõ poolõ tiid.

Uma Lehe kontrollkäük` näüdäs, et ka Otsamõisalõ oll` ilmunu arusaaja kurg`, kiä inemise api hinnata mõist. A Kõrgõssaarõn, kon ummõtõgi pesäkorv õkva haruposti kõrval ja meetrijagu korõmbal sais, oll` põrguline iks vahtsõ platsi mahaq jätnü ja vana kotussõ pääle üte keväjega peris rängä haouniku kokku kandnu. Vast ommaq kurõq kah nigu inemiseq: myni vahetas häämeelega elukotust, tõist ei meelütä ka korgõ palga ja riigikorteriga.



Kost Pühäjõgi pääleq nakkas?

Rahmani Jan


Säändse küsümisega lätsimi miiq, kolm matkamiist, kiä hinnäst Kolmõs Lõvis nimetiväq, mahlakuu perämidsil päivil jyy kallast pite Kärgula küläst ülespoolõ minemä.

Mul olliq jalan saapaq, Koha Priidul ja Valpri Valdol seeriguq. Edimedse piätüse teimiq vast nii katõsaa meetri peräst. Meil oll` vajja kaiaq, määne taa jõgi miiq matka algusõ kotussõ päält vällä näge. Ja säläkotti oll` vajja kohenda. Tõist kõrd pidimi kinniq paar` verstä edesi, Lutsu talu man, kon jyykääru seen om illos` tulõasõq.

Ilosit kotussit om Pühäjyy veeren hulga, noist ma pall`o ei kynõla. A ku miiq sys Jõgõra veski mano jõudsõmi, oll` sääl kalamiis`. Valpri Valdo, kedä ma edespiten nimetä matkal saadu hüüdnime perrä Jermakis (nii oll` tä säläkoti pääle vinne tähtiga kirotõt), ai tuu kalamehe hussipurgi kogõmaldaq ümbre. Kalamiis`, kiä hussi voolu seen hoit`, tuud es näeq ja purk` panti iloste pistü tagasi. Ku kynõlda matkal saadu hüüdnimmist, sys minno naati kutsma nimega Tegereipas, selle et ma ütli, et sjoo jyy vesi tege reipas ja Koha Priitu naksimi kutsma Outdoor 75-s, selle et nii oll` timä säläkoti pääle kirotõt. Mu säläkoti pääle es olõq midägi kirotõt.

Et miiq päämädses tsihis oll` tiidüs, piät siin är märk`mä, et om noid, kiä arvasõq, et sääl, Jõgõra veski man, kos jõgi katõs lätt, om tähtsä kotus, selle et ei tiiäq, kumb haro tuu peris Pühäjõgi om. Kas tuu, miä tulõ Jõksist vai tuu, miä Koorastõ järvist. Miiq tuud nii huulsahe es kaeq, lätsimi ammõtlikku jykõ müüdä Kanepi poolõ astma. Ja et miiq ollimi õdaguspoolõ umma käüki alostanuq, sys õigõq piä, vast puul`tõist verstä inne Lajavangu, säädsemiq uma laagri mülgätüste üles. Õdagu küdsi Outdoor 75 kanna ja kiit` mitsi-makaroonõ ja Jermak laul` üte seto meestelaulu.

Tuumkerigu mäe takan tapõlsimiq

Tegelikult es olõq seldsielo miiq matka päätsiht`, päämine oll` õks tiidüs ja tuuperäst ma jätäski vahele tuu, kuis miiq Kanepi pääl löperdimiq ja Jõksist ringi lätsimi. Tähtsä tuu as`a man om tuu kotus Hoboala kõrdsist ülesvuulu Tuumkerigu mäe takan, kon jõgi jäl katõs lätt ja ei tiiäq, kumba harru pite minnäq. Sääl toimu miiq matka kygõ suurõmb vaiõlus ja tapõlus, niguq ka pildi päält nätäq om. Otsus oll` sääne, et ku miiq olõ hindä tsihis võtnu tiidüsetegemise, sys piät miiq olõma yks konservatiiviq, nigu tiidüsen kombõs om ja minemä yks jõkõ, mitte kaivõt kraavi pite. Tuuperäst käändsemigiq kuralõ, Sirvastõ pääleq.

Sirvastõ bussipiätüse man näimiq ütte vanna miist. Nimetämiq tedä edespiten Informandis. Ja tuu Informant` oll` tark miis`, kynõl` Tartu ja Põlva aktsendiga kanepi kiilt ja ütel`, et miiq olõmi õigõt harru tulnuq ja et sjoo omgi Pühäjyy alostus. Küssemi, et ku kavvõdahe taa ujakõnõ viil lätt ja Informant` ütel`: «Hõõh, taa lätt viil hulga maad edesi Innipärdi mano ja säält viil edesi, a kyik elämiseq ommaq tüh`äq ja maaelo ommaq Ivvan Julmaq är häötänüq.» Tennässimiq Informanti, kiä õks Roodsi-ao tuulõveskist kynõlõma jäi ja tormassimiq edesi. Õdak nakas` kätte jõudma.

Volbriüül mängeq kopraq hannaga marssi

Kaeq sääl, Sirvastõst ülesvuulu võit nätäq õigõhõ tuud, midä kopraq võivaq ärq tetäq. Hulga puid oll` mahaq lastu ja hainamaa suurõs järves paisutõt. Sääl, suurõ rägä seen üte kuivõmba kundi pääl, ollimiq miiq volbriüüd. Kopraq mängeq meile üüse hannaga marssi.


Edimedse mai hummogu naksimi varra pääle, yks suurõmba huuga tuu lätte poolõq, kost Eesti kygõ pikemb jõgi algusõ saa. Näimiq hulga põdrajälgi ja säändsit kopratammõ, määndsit maq ei olõq uma elon viil nännüq. Õga paarikümne meetri takast üts`. Ja piä tull` kätte kultuur`hainamaa ja Innipärdi talukotus ja sääl tull` viil üts` tähtsä hargnõmine. Üts` ujakõnõ tull` üllest, Innipärdi talu mant, ja tõõnõ Taki puult. Kaimiq-uur`sõmiq, a ütepall`o vett paistu mõlõmbist tullõv. Kaimiq sys, et määne noist ujasängest paistus vanõmb ja löüdsemi, et Taki puult tulõ vanõmb jõgi. Sinnäq lätsimigiq.

Ligi verst tuust Innipärdi viilahkmõst ujakõnõ lõppi. Oll` üts` suumülgäs, kohe inämb üttegi ujja es tulõq ja sääl omgi mii meelest tuu Pühäjyy ots. Kaardi päält kaiõn jääs tuu kotus umbõs Palu ja Märdi talu vahepääle, korgust merepinnast näütäs kaart` 177 meetrit. Pannimi sinnäq üte puusildi, kohe kyik tähtsä pääleq oll` palutõt, nööriga toki otsa ja naksimi üle Karstõ ja Koorastõ tagasi astma. Pühäjyy ots oll` löütü.



Kas tunnõt maad miä hindä ümbre?


Võhandu jyy kuningriigih

Võsobergi Vidrik

Mi tädiga mõtlimi, et umma kodokanti piät iks tundma. Räpinä valla Lokuta küläst olõmi peri, sääl om sääne mõts, mida kutstas Issa(n)tsipalo mõtsast. Ma saa arvo, et taa sys tähend` jumalapalotamist? Ja Ristipalo om ka lähköh, ristiq ka palama vai? Ma arva, et taa kunagi määnegi paganide kotus om olnuq, kes ristiusku es tahaq ja sääntsid ebakristlikkõ nimmi pandsõvaq. Lokuta külä olõ-i suur kotus, inemisi ka väega vähä, a kunagi olnuq siin eski kuul`, kon Räpinä latsõq kävveq.

Edimäne kotus, kohe jõudsõmiq, oll` Vyypso sild. Vyypso sild om Setomaa piir`, ku Räpinä puult tullaq. Vyypso oll` 1930. aastil väega kõva kotus olnuq, sadamakülä vai mis tä oll`, pall`o puutõ oll` olnuq ja pall`o inemisi. Vendläseq ja eestläseq saivaq siin kokko ja vahetiq kaupa. Egaq Vyypsol põraki väega vika ei olõq, vallavanõmb Hirmo Inge iks tege siin ütte ja tõist huvitavat, kontserte ja... Es`ki käve paar aastat tagasi pritsukuuri platsi pääl Terminaatorit kaemah. Veski Anne ja kaonu Nuude Mati ja kis tan kyik viil laulnu ommaq.  

Elämiseq ütstõsõ sällän

Sys lätsimi Beresje küllä. Mis tuu võisõq ollaq, viis` kilomeetrit Võõpsust vai nii. Oll` nätäq, et iks inämb venne kui eesti külä, majaq olliva üts`tõsõlõ väega lähköhe ehitedüq. Et egaüts` saasõ naabri käest api, ku vaja om. Mitte nii naguq mi poolõ pääl, et innemb joosõt jalaq lühkesest, ku naabrimuti mano jõvvat. Beresjeh oll` vanausulisi surnuaid, väega väikokõnõ ja illos, lihavõttepühis värskelt kõrda tett. A taad ma ei tiiäq, mille nail õigõusulidsil säändseq umaperädseq risti ommaq: innemb üts` lühkene põikpuu, sys pikemb põikpuu ja sys alah viltunõ pikemb põikpuu. Tuud piässi mynõ targõmba inemise käest küsümä.

Lüübnitsä küllä oll` ka väega huvitav kaiaq, majaq iks üts`tõsõlõ lähköhe ehitedüq ja egäüts` ummamuudu. Oll` verevid, rohilisi, valgit, kõllatsid, puust, palutõduq telliskivest, krohvitu maiu. Üts` vastanõ maja oll` õkva vii manuq ehitet – ma tiiä, et taad ei või tetäq, iks vaheq piät seeh olõma.

Meteoriidisadamise kotussid kah

Sys tull` Sülgjä. Tah oll` väega pall`o rull`sillo, kyik tiiveereq olliva kilerullikõisi täüs. Määnegi suur farm vai? Sys näimiq tii veereh silti: maa-alune kalmistu ja kivirist. A mitte es saaq arvo, mis tah oll`, inämbät sildiq es seletä. Maa-alunõ surnuaid, kis naid sys maapääle matt!? Tuud ma es tiiäki, et siinkandih ka naid vannu meteoriidisadamise kotussid om. A om, Tsõõrikmäe meteoriidikraatri oll tii veereh.

Egaq käügiga pall`o targõmbas es saaq, kunagi piät iks pikembält minemä naid ummi kotussit kaema, soovida tõisilõgi.

Võsobergi Vidrik (20) opp Tarto ülikoolin aokiränigus.