Võrol Suu pääl nakkas tõisi poodisilte vahel joba pikemät aigu silmä võro keelen silt “Juudi Puut” ja alanpuul kiri “Ega päiv valla”. Ku Juudi poodist midägi ostat, saat viitungi, mis om kah võro keelen. Tuu, et võro keelega saa väega odavalõ muist kaupmeestest  tõistmuudu ollaq, ommaq vällä märknü poodi peremiis` Kaitsa Aivar ja juhataja Kitsniku Kalvi.

Juudi poodin müvväs suitsu, viina, olut, sokolaati ja peenembit napsõ väega lajan valikun. Ma tei ringi kaiõn märkusõ, et vanast` oll` juudi poodin iks egasugust kaupa. “Taa omgi nüüdsel aol taa põhiline kaup,” ütel kaupmiis` leti takast.

 Kaitsa Aivar sellet`, et ei saaq iks kõrraga sukkpükse, leibä ja hobõsõraudu müvväq. “Ku tiit ütte asja ja häste, sys kliente iks om.”

Valgõs Juudis ollõv Kaidsa Aivarit naatu kutsma joba sys, ku tä viil Talmeti man kaupmiis` oll`. Tuuperäst es olõq poodilõ nime pandmisega pikkä
märkmist.

Juudi puut` innembi

Vanal Eesti aol oll` Võrol õigõ mitu juudi puuti. Üts` poodipidäjä oll` juut` Judeikin. Vanaimä kynõl`, et Judeikini poodin sai tarvita ütte väega kimmäst nippi hinna allakauplõmises. Tull` minnäq iispäävä hummugu varra poodi ussõ taadõ, et ollaq edimäne ostja. Juut` ollõv usknu, et nädäli edimädse ostjaga ei toheq määndselgi tingimusõl kaup katski jäiäq – tuu võttõv terves nädälis ärilidse ynnõ ärq. Nii võisõgi edimäne ostja välläkaetu kauba hinna ütskyik ku väikse summa pääle tingi.

Vana Pähnä Piitre Viitinäst tiidse tuud juudi ebausku ja käve iks tõnõkõrd iispäävä hummugist Judeikini man hindäle ja naasõlõ käügirõivit ostman. Muiduq olnu es timäsugudsõl maamehel nii kallilõ puuti asjagi, a hää kauplõmisega sai tä nüüd nii mynõgi rõivatükü veerändiga tuust hinnast kätte, mis algusõn küsti. Ja juut` sai jäl rahuliku süäme, et kül kaotõt raha tulõ nädäliga mitmakõrdsõlt tagasi.