Tossu Tilda pajatusõq


Keväjäne seenelkäük`

Võru miis` läts` naasõga mõtsa huunissu korjama. Tii oll` väega halv ja põrot` mootorratast kõvastõ. Tagasi tullõn jäi sõiduriist mualumpi kinniq. Miis` kammand` naasõ perä päält maaha ja kässe täl ratast takast tõugata. Naanõ tõugas` niguq jõudsõ ja miis` pässigi minemä. Ku miis` massina koton hoovi pääl kinniq pidäsi, avast` tä, et naist olõki-es inämb ratta perä pääl.
Naanõ tull mitmõ tunni peräst ja oll` pühhä vihha täüs. Kats` päivä es kynõlõ synnagi! Ku tutvaq küsseq, mis naasõl vika, ütel` miis`: "Kos ma tuud tiiä! Kävemi mõtsan mootorrattaga huunissu tooman, tii oll` väega halv ja põrot` kõvastõ. Ma mõtlõgi tuud, et vast tä sai ratta perä pääl põrotaq!"


Tüüluus`

Vinne-aol oll` üten Lõuna-Eesti täütevkomiteen kultuuriosakonna juhataja kotusõ pääl miis`, kiä tahtsõ ülemuisilõ väega meele perrä ollaq. Ütel pääväl kõlist` toolõ mehele tõõsõst tarõst täütevkomitee esimiis` ja kässe kolmõs pääväs kolhoosieläjide jaos kõovihtu tegemä minnäq. Söögi kässe hindäst üten võtta.
Ku miis` kolhoosist tagasi jõdusõ, tull` vällä, et helistäjä es olõki täütevkomitee esimiis, olliq hoobis krandsiq tüükaaslasõq. Miis` oll` hirmsa pahanu ja haudsõ kättemassu. 
Jälq kõlisi mehe lavva pääl telehvon`. Täütevkomitee esimiis` kuts` tedä hindä mano, et küssüq, mille miis` kolm päivä tüüle es tulõq. Miis` mõtõl`, et tõist kõrd tä hinnäst inämb nynna piten ei lasõq vitäq ja saatsõ kõlistaja pikält. Es`ki tiiät kohe kotsilõ. A seokõrd oll` kynnõtraadi otsan tõtõstõ täütevkomitee esimiis`. Miis sai kõva koslepi nii tüüluusi ku ropu suuvärgi iist. 


Saatuslik viga

Kõllõstõ valla Prangli külän juhtu kõrd sääne lugu. Üte külamehe man pandsõq küläkaagiq tinna ja ku külamiis` oll` piisavalt pur`oh, sis otsustiq meheq külamehe käest midägi ärq varastaq, et viil edesi juvvaq. A oh hätä, külämehel es olõq suurõst varra ja pätiq päti mõtliq, kas varastaq televiisor` vai mobiiltelehvon`.

Otsustõdiq sys lõpus mobiili kasus, selle et televiisorit om rassõ kandaq. Järgmädsel pääväl, ku külamiis` üles heräsi, nõstõ kissa, ku nägi, et midägi om tarõst puudus. Nakas` uma varra ots`ma ja jõudsõ varsti üten abiväega Maaritsadõ, kon eilädseq joomakaaslasõq timä televiisori pulti mobiili pähäq tahtsõq mahaq müvväq.

HÜVÄ ENDLI


Miilits Tark

Vinne aol olle Villändin olluq miilidsäülemb nimega Tark. Olle jäänüq tii pääle ja hääletänüq, et saiaq liina. Üts` sohvri pidänü kinniq. Miilits küsse, kas Villändile saa. "Saat külh, aga tuu mass 10 rutsi!" vastas` sohvõr. "Kas sa, kurrat`, ei tiiäq, kiä ma olõ? Ma olõ Tark!" rüük`nü võmm. Sohvri leie ussõ kinniq ütelden: "Mis sa mõtlõt, et ma olõ ull` vai?"


Õgal lillil uma lõhn

Varstu vallan eläs tuu Gootsa poiss`, kiä om niguq elläv anõkduut`. Kõrra tulle tiä mi manuq olut laskma. Haisas`, kurat, hullõmbalõ ku tsiga. Ku Kebetskä ütel`, et Gootsa, sa haisat niguq elläi, kasiq hinnäst, sys tuu pääle vastas` Gootsa: "Õgal lillil uma lõhn!" Ja serbäs olut edesi.


Avaldus

Võro liina arhiivin tüüt` provvi nimega Kutsar. Kõrd tulle avaldus ütelt Krabi Hobõsõlt. Juhataja suunas` avaldusõ lahendaq Kutsarilõ - piassiva jo kokko käümä külh!

Mõttusõ Kalev


Mõistatus

Leo oll` suurõ kasvu ja aigladsõ olõkiga edimädse klassi poiss`. Oppaja käskse mõistatusi vällä mõtõlda. Ku Leo käest küsti, vinüt` tä hinnäst pingist aigladsõlt üles ja ütel`: "Pini hauk, perseq pauk, esiq situs paklit." Klass` pand` naarma, kooliprovvi läts` näost punatsõs ja ütel`: "Näe, kuidas vanemad õpetavad lastele rumalusi." "Mis rumalus - taa om linamassin," kitte Leo.

Haani Krõõt



Ku saas, ei valis ma üttegi presidenti

Ruitlasõ Olavi, ilmaparandaja


ruitlane@hot.ee

Mulle tundusõq naaq presidendikandidaadikõsõq umbõlõ pornokunnõ muudu. A vast om standard sääne? Vai moonutas telepilt`? Oti Urmas om saatõjuhis võet ja... a tuul mehel om aikjuu madalambal ku suurõ varba küüds`! Üts` naanõ kunagi üten seltskonnan kynõl`, et Urmassõl ollõv lott` lõvva all suurõmb ku kott`... A olkõ, mis taa mu asi om?!

Ma naka Lennartit takan ikma – illos pikkä kasvu, prille ja killakaga miis` oll`. Siunassi ma tedä varramba, mis ma siunassi, nüüd ikõ takan. Nüüd kandidaatõ kaiõn lepüssi ma valiku puudusõl hädäperäst Tulvistõ vai Tarandiga. Ja olõssi viil ynnõlik, ku Päts pirukat ei saaq. Vai Savi! Vai Ott!

Tarand olõssi kah muido väegä hää mehekene presidendi kotussõ pääle, a täl oll` sääne ynnõtus kunagi, et ku ta loodustiidläsenä lõunanaba (vai oll` tuu põh`anaba, mul üts`kyik) pääl mitu kuud elli, külmät` tä hinnäst nii äräq, et mõistust ja hellü ei olõq täl mu meelest siiämaani tagasi tulnuq. Ott tiidse koskilt, et Andres käübev parhilladsõl aol naasõ tiidmäldäq koskil lähembäl naba pääl, trammiga võit kohalõ sõita. A Andres vaiõl` vasta, et ei tiiäq as`ast midägi. Ma usu Andrest innembi ku Otitsurra, joba tuuperäst, et nii vana miis` naistõn olõ-i üldse määnegi miis`. Vai ku veidükene umgi, sis om egä mats` hallõvõitu «bez võigraša!»

Tulvistõ jäl om presidendis liiga lühkene. Jupp noh! Sääne ei paistuq mu väikse diagonaaliga teleka ekraani päält rohkõmb vällä, ku üts` väiku habõnidega arusaamalda täpp`. A kogukambaq meheq tüküsse seon vabariigin ullivõitu olõma. No kaegõ Müürseppä! Vai sys Ottigi!

Ku saassi, ei valissi ma üttegi presidenti. Valit ärq ja mis sa perän sitaga pääle nakat? Panõt aastan üts` kõrd vahtsõaasta tervitüst lugema ja ülejäänü kolmsada kuus`kümmend kolm päivä annat süvväq, pant rõivilõ!? Parõmb sys joba meritsika pitäq… vai vaaraosipelgit!