PÄÄLEHT
UUDISSÕQ
ELO
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ


 




Kodanlik ja kohalik


Myni võrokõnõ märk`, et kyik taa halv, mis võro keelele ilman om sündünü, om vinne valitsusõ tüü. Vindläne küüdit ja ai kolhoosi, tuuperäst jäiq küläq tühäs, nõukogudõ koolin panti võro keele kynõlamise iist nukka ja nõukogudõ keeletiidüs liigit` mitmatuhandõ aastadsõ aoluuga keele eesti keele murdõs.

Et küll tuu halv küll kyik sündünü om, olõ-i keeleasju man pall`o säänest, mis õkva Vinnemaalt algusõ om saanuq. Kyik naaq väikeisi kiili põlgmisõ ja vahtsõst au sisse nõstmise lainõq vähämbäst Euroopan nakkasõq pääle kostki muialt.

Üts` suurõmbit syakäüke väikeste keelte vasta alost Prantsusõ revolutsiooniga. Ku inne tuud pidi harit` inemine mõistma mynda kultuurkiilt, näütüses ladinat, a umast krahvkonnast peri inemisega kynõl` iks umma kodukiilt, sys jakobiine meelest pidi viisakas inemine ja kodanik kynõlama säänest prantsusõ kiilt, et arvu ei olõs saiaq, kost Prantsusmaa nukast  tä tulnuq om.

Saksamaa ja Prantsusmaa piiri Moseli jyy veeren om aoluun mitu kõrda edesi-tagasi nihutõt. Kõrd võtsõ Saksamaa sakslaisiga asustõt alaq Elsassi ja Lotringi syaga hindäle, sys sai jäl Prantsusmaa tuu maa tagasi ja päälekauba  viil Saarlandi. Tuu käve nii mitu kõrda, perän anti iks Saarland jäl Saksamaalõ tagasi, nii om tä nüüdki ja nüüd olõ-i sääl jo tegelikult inämb määnestki õigõt riigipiiri vahel. A huvitav om tuu, et Saarlandi sakslasõq ei pelgä kynõlda umma kodukiilt, mis om tegelikult Moselfränkisch, Moseli viirne frangi kiil (frangiq olliq germaanlaisi hõim, kelle nime sai lõpus hindäle Prantsusmaa, olkõ et noist frankõst hindist ommaq iks inämbäste sakslasõq saanuq). Tuuvasta Prantsusmaa poolõ põliselänikuq Lotringin häbendäseq esiki tunnista, et naaq kah kotun tuudsamma kiilt kynõlasõq, kuikina näide prantsusõ kiräkeelega kõrvuisi pandõn om Moselfränkisch  iks kiil` mis kiil`, saksa keele mõistja saa tuust viil inämbäste arvu, umbprantslanõ joht ei saaq.

Säälsaman Lotringin oll` 1920-ndil aastil, ku tuu maa oll` pääle viitkümmet aastat Saksamaa all olõmist jäl Prantsusmaa alaq pästetü, koolin sääne kõrd, et kes latsist syna saksa (frangi) kiilt kynõl, toolõ panti nööriga lavvakõnõ kaala. Ma ei tiiäq, mis sinnäq lavvakõsõ pääle kirutõt oll`, a kaalast är võisõ tuu lats` lavvakõsõ võtta sys, ku tä kedägi tõist saksa kodukiilt kynõlaman kuuldsõ ja oppajalõ tuu pääle kaivas`.

Ku karada nüüd Lääne-Euroopast Põh`a-Ruutsi Tornio jyy orgu, sys sääl tull` kah koolin ette (umbõs samal aol või ka joba pääle Tõist ilmasõta), et vahetunnin soomõ kiilt pruuknu latsõ nimi kirutõdi tahvli veere pääle. Jälleki oll` kõrd sääne, et tuu lats`pidi tõisi kullõma ja kaibama, et kuulmeistre saanuq järgmise nime timä uma asõmalõ kiruta. Ku karada säält nüüd Verska keskkuuli 1960-ndil...

Mullõ paistus, et suureestlaisi hirmu võru keele iin ei saaq kõrvuisi säädi vinne soviniste lõugamisega: Govorite po tselovetseski!  Tan takan om iks piiriviirse rahva pelgüs, et muukiilseq jäl tulõva ja tegevä ümbre keele- ni võimupiire. Võrokõnõ, tuu kynõlas jo piaaigu nigu seto. Ja seto, tuu om teedäki  – suurõ seto veli. Midä rohkõmb kuuldsõ kuul`meistre Tal`nan kävvün vinne kiilt, toda veidemb kannat` tä uman võimkonnan võro kiilt.

Jakobiine põhimõttit võeti Vinnemaal Lenini aigu tõtõstõ himuga üle. A näide keelepoliitika ommaq läbi pruuvnu pia kyik Euroopa maaq, Eesti tõisi hulgan. Ja nigu muialgi, ommaq ka Eestin as`aq jäl tõistmuudu minemän, rahvuskeelele jääs uma normaalnõ tarvitusala ja kohalikuq keeleq ni murdõq nakkasõq jälleki toetamaq tuud tunnõt, mis köüt inemist tä kodupaigaga.



Urmi Aare: Tal`nast tahtnu külh liikma naada

Olõti peri Otõpää kandist ja suurõ osa elänü Võrol. Midä Võromaa teile tähendäs?

Võrumaal läts` müüdä mu parõmb aig nooruspõlvõst ja muiduki ommaq tuust jäänüq kygõ parõmbaq mälestüseq. Võrumaalt löüdse hindäle maailma kygõ ilusamba naasõ ja mu poig om sääl sündünü. Parhilladsõniq eläs Võrumaal mu ämm. Mul eläs sääl sugulaisi ja häste pall`u vannu häid sõpru. A ka vihamehhi om sääl. Hing` kisk Võrumaalõ sis, ku ilmaq suvõl vai ka talvõl ilusas lääväq.

Mispoolõst Võromaa inemine Tal`na inemisest tõistõ om?

Võrumaa põlinõ inemine erines innekykkõ uma lahkõ meele ja siirusõ poolõst. Täl paistus ollõv inämb aigu nii mõtõlda ku tegutsaq. Tuuperäst tunnus, et inemisil tulõ ka essümisi vähämb ette ku pääliinan. Võrukõsõq ommaq vähämb närvilidseq ja stressin, naaq ei ajaq ka rahha niivõrd kõvastõ takan.

Mille Võrolt ärq lätsiti?

1992. a. juhtu nii, et trehvsi asutama vahtsõt panka. Äriidees oll` kokku pandaq innembi üten tükün tegutsõnuq Eesti Maapanga vahepääl esisaisvas saanuq ja maakundõn aktsiaseldsenä tegutsõvaq pangaq. Mi arvssiq, et võimiq uma ideest vaimustaq 4-5 panka, a pingutimiq vist nii kõvva, et plaaniga liitu tervelt 10 panka. Sys olliq kül hiuussõq pään pistü ja tull` kõvastõ pingutaq, et vasta pitäq ja edesi arõnõdaq. Lõpptulõmusõs oll`, et möimiq 1999. aasta lõpun panga ruutslaisilõ, a innembi ollimi ütes liitnuq piä poolõq Eesti pangaq. Aigu uma elu pääle mõtõlda es olõq ja nii käve viis` ja puul` aastat Võrust Talliina tüüle, selle et sääl oll` Eesti Ühispanga pääkontor`. Sys sai mustlasõ elust isu täüs. Muusiän, Eesti Ühispanga nimi om puhtalt muq pant, niisama niguq ma paksõ logos vällä ka hobõsõravva.

Olõti kõva pilli- ja laulumiis`. Kas võro keeli miildüs lauldaq?

Võru keeli olõ laulnu külh. Mäletä mynt laulu viil nüüdki, kasvai tuntut «Tsihka-tsähka, tsihka-tsähka hainu sisse...» A viimädsel aol saa aigu laulmise jaos järjest vähämb. Kahju.

Euroliidun peedäs väiksist rahvist, etnilidsest kirivüsest. Määnest tulõvikku näeti televisioonilõ taa kandi päält (saarlaisi, mulkõ, võrokõisi, setudõ jt saatõ vms)?

Midä aig edesi, tuud inämb võimaluisi pakk ka televisioon`. Digitaalnõ signaalituutmine, edesiandmine ja vastavõtmine and kaejilõ hulga võimaluisi esiq saatist ossa võtta ja arvamuisi edesi andaq. Nii tegünes võimalus hindäle esiq huvvipakva programm` kokku pandaq. Arva, et sääntside võimaluisi man saavaq väikeseq rahvaq ja rahvakillukõsõq õkva umma asja aiaq. Digitaal`televisioon` tege manuq kümnit vahtsit kanalit, mis saavaq näüdätä saatit eri teemadõl. Televiisori, arvuti ja sainatabloo vahelt kaos sys suurõmb vahetegemine. Tuu või juhtuq lähembä 2-6 aasta peräst. A et digitaalsit telekanalit kaiaq, piät miiq inemiseq siin ostma hindäle vahtsõq televiisoriq vai sys senitsile televiisorilõ tüüneriq.

Edimäne võrokiilside saatide sari «Kaemi perrä» pidi ETV-n algama timahavva 21. maist. Jo tõist kõrda tõugati ETV puult aigu kavvõmbalõ. Kas taan väljendüs suhtumine?

Suhtumine väljendüs tuun, et sääne saadõq kavva võeti. Võrumaal miildüs miiq inemisil ollaq ja antkõ ynnõ aigu ja vaiva ETV rahaasjaq ja suhtõq võimuga kõrda säädi – kül tulõ inämb saatid ka Võrumaalt ja Võru inemisist.

Võro pääl kynõldas – Urmi Aare, tuu jo vana võmm! Kas tulõ miilde myni nall`akas lugu tuu ammõti aost?

Kyik miiq olõmi müüdepäsemädäq peri ka tuust hallist vinne aost. Seo, et minnu vanas võmmis peedäs, olõ-i mullõ kuigi suurõs üllätüses. A võmm olli ma ka ynnõ tuuperäst, et nuuq, kiä majanduskuritüüd uursõq, olliq siseministeeriumi alluvusõn. Vargus om vargus egan riigin. Tuuaolidsõq ülembäq olliq eriti jultunuq riigivargaq ja mul oll` tõnõkõrd iks kõvva selletämist, mille just kommunistõ nii pall`u vahele jäi... A mu kats` suurt ja minnu kyik elu saatnu huvvi – majandus ja juura – saivaq õkva tuun ammõtin kygõ parõmbide kokku.

Võro leht` kirot`, et Eurovisiooni võinu tetäq Võrol. Kuvõrd olnuq sääne asi võimalik?

Eurovisioonihullus paistus Eestimaal õkva ku hullu lehmä tõbi lakja minnev. Säändse mastaabiga ettevõtmise jaos om iks üts`jagu infrastruktuuri vajja: kontserdisaali, sääl tarri esinejile, kommõntaatorilõ ja kygõlõ abiväele (nigu üts` euromall` ette näge), hotelle esinejile ja kyigilõ tõisilõ. Tuu kyik om probleem esiki Tal`nan. Kygõs timahavva omgi naatu ehitämä kattõ vahtsõt kotust: Saku Suurhalli ja Lillekülä staadionni. Nuuq kats` olõssigiq ainukõsõq võimalikuq säändse lauluvõistlusõ mahapidämise kotussõq.

Mis um kygõ inämb miilde jäänüq Võro lehe man tüütämisest?

Võru lehe päätoimõtaja sai ma ollaq kygõ huvitavambal aol ja ka kygõ ohtlikumbal aol. Juhtsõ lehetegemist, ilma et olõssi aokirändüsest õigõlõ midägi tiidnü. Vainlaisi tull` manuq mõlõmbast veerest, a väega hulga sai ma tundaq ka inemiste usaldust ja tukõ. Tuu tege parlaki hinge hää tundõ. Põnnõv aig oll`. Tuudaigu arutõdiq tyymeeli, et mis miis` taa Urm iks periselt om?

Üts sääne lugu tull` ette, et Urvastõ köstrekooli asutamisest sai müüde 300 aastat. Urvastõ inemiseq tõiq lehte tuu kottalõ teedäqandmise ja olliq väega umbuskliguq, et kas säänest asja iks avaldadas. Oll` aasta 1988. Lubasi, et avaldamiq. A teedäandmine oll` kirutõt käsitsi ja tsipakõsõ halvastõ loetavalt. Nii juhtugi, et pääle massina pääl ümbrelüümist sai köstrekoolist käsitüükuul`... Vika es panõq tähele ka korrektoriq ja lehen ilmugi teedäandmine Urvastõ käsitüükooli 300. aastapäävä kottalõ. Või-või ku pahanu nuuq inemiseq mu pääle olliq. Naaq tiidseq kimmäle, et asi käänti meelega ja jultunult nii. Mu vabanduisi peeti hirvitämises.

Kas om ilman asja, miä sund`nu teid Võrolõ tagasi tulõma?


Võrumaalõ tulnuq tagasi mitte ynnõ maq, a kimmäle viil pall`uq ärlännüq võrukõsõq. Kimmäle tulõssi viil hulga muudki rahvast, ku tan ynnõ millegagi tegeledä olõssi! Tal`nast tahtnu külh liikma naada. Ei miildü mullõ mere veeren elämine ja taa umbõ sagimine ja taa, et kyikaig om kohegi kipõ. Ma olõ hinge poolõst sündünü mägiläne, ynnõ tsipakõsõ kahju om, et tuust viil nüüd aru nakka saama.

UL

ETV päädirektor` Urmi Aare sündü 5. märdsil 1950.a Otepääl. Võrol eläsi 1973-1997. Sissekirutusõ perrä seoniaoni Võromaal ja massuq tulõva kah Võromaalõ. 1973-1987 tüüt` Võru Siseasjade osakonnan, pääle vallategemist oll` 1988. a algusõn lühkeist aigu Võru Mööblivabriku kapitaal`ehitüse osakonna juhataja, nikani ku tä valiti maakonnalehe päätoimõtajas. 1989. a detsembrist oll` samal aol viil ka Võrumaa volikogu esimiis`. 1992.aastast tüül ku Väliskaubanduskoondise «Estimpeks» eriesindaja ja oll` edesi ka Võrumaa volikogu esimiis`. Volikogu esimehe ammõti päält läts` Eesti Ühispanga nõukogu esimehe kotussõ pääle, kon oll` tüün 2000. aasta aprillini. 2000.aasta juulist om Eesti Televisiooni juhatusõ esimiis`. Poig om 26 aastat vana, latsõlatsi viil ei olõq.