Kodanlik ja kohalik
Myni
võrokõnõ märk`, et kyik taa halv, mis võro keelele
ilman om sündünü, om vinne valitsusõ tüü. Vindläne
küüdit ja ai kolhoosi, tuuperäst jäiq küläq tühäs,
nõukogudõ koolin panti võro keele kynõlamise iist
nukka ja nõukogudõ keeletiidüs liigit` mitmatuhandõ
aastadsõ aoluuga keele eesti keele murdõs.
Et küll tuu halv küll kyik sündünü om, olõ-i
keeleasju man pall`o säänest, mis õkva Vinnemaalt
algusõ om saanuq. Kyik naaq väikeisi kiili põlgmisõ
ja vahtsõst au sisse nõstmise lainõq vähämbäst
Euroopan nakkasõq pääle kostki muialt.
Üts`
suurõmbit syakäüke väikeste keelte vasta alost
Prantsusõ revolutsiooniga. Ku inne tuud pidi harit`
inemine mõistma mynda kultuurkiilt, näütüses
ladinat, a umast krahvkonnast peri inemisega kynõl` iks
umma kodukiilt, sys jakobiine meelest pidi viisakas
inemine ja kodanik kynõlama säänest prantsusõ kiilt,
et arvu ei olõs saiaq, kost Prantsusmaa nukast
tä tulnuq om.
Saksamaa ja Prantsusmaa piiri Moseli jyy veeren om
aoluun mitu kõrda edesi-tagasi nihutõt. Kõrd võtsõ
Saksamaa sakslaisiga asustõt alaq Elsassi ja Lotringi
syaga hindäle, sys sai jäl Prantsusmaa tuu maa tagasi
ja päälekauba
viil Saarlandi. Tuu käve nii mitu kõrda, perän
anti iks Saarland jäl Saksamaalõ tagasi, nii om tä nüüdki
ja nüüd olõ-i sääl jo tegelikult inämb määnestki
õigõt riigipiiri vahel. A huvitav om tuu, et Saarlandi
sakslasõq ei pelgä kynõlda umma kodukiilt, mis om
tegelikult Moselfränkisch, Moseli viirne frangi kiil (frangiq olliq
germaanlaisi hõim, kelle nime sai lõpus hindäle
Prantsusmaa, olkõ et noist frankõst hindist ommaq iks
inämbäste sakslasõq saanuq). Tuuvasta Prantsusmaa
poolõ põliselänikuq Lotringin häbendäseq esiki
tunnista, et naaq kah kotun tuudsamma kiilt kynõlasõq,
kuikina näide prantsusõ kiräkeelega kõrvuisi pandõn
om Moselfränkisch
iks kiil` mis kiil`, saksa keele mõistja saa
tuust viil inämbäste arvu, umbprantslanõ joht ei
saaq.
Säälsaman Lotringin oll` 1920-ndil aastil, ku tuu maa
oll` pääle viitkümmet aastat Saksamaa all olõmist jäl
Prantsusmaa alaq pästetü, koolin sääne kõrd, et kes
latsist syna saksa (frangi) kiilt kynõl, toolõ panti nööriga
lavvakõnõ kaala. Ma ei tiiäq, mis sinnäq lavvakõsõ
pääle kirutõt oll`, a kaalast är võisõ tuu lats`
lavvakõsõ võtta sys, ku tä kedägi tõist saksa
kodukiilt kynõlaman kuuldsõ ja oppajalõ tuu pääle
kaivas`.
Ku karada nüüd Lääne-Euroopast Põh`a-Ruutsi Tornio
jyy orgu, sys sääl tull` kah koolin ette (umbõs samal
aol või ka joba pääle Tõist ilmasõta), et
vahetunnin soomõ kiilt pruuknu latsõ nimi kirutõdi
tahvli veere pääle. Jälleki oll` kõrd sääne, et
tuu lats`pidi tõisi kullõma ja kaibama, et kuulmeistre
saanuq järgmise nime timä uma asõmalõ kiruta. Ku
karada säält nüüd Verska keskkuuli 1960-ndil...
Mullõ paistus, et suureestlaisi hirmu võru keele iin
ei saaq kõrvuisi säädi vinne soviniste lõugamisega: Govorite
po tselovetseski!
Tan takan om iks piiriviirse rahva pelgüs, et
muukiilseq jäl tulõva ja tegevä ümbre keele- ni võimupiire.
Võrokõnõ, tuu kynõlas jo piaaigu nigu seto. Ja seto,
tuu om teedäki
– suurõ seto veli. Midä rohkõmb kuuldsõ
kuul`meistre Tal`nan kävvün vinne kiilt, toda veidemb
kannat` tä uman võimkonnan võro kiilt.
Jakobiine põhimõttit võeti Vinnemaal Lenini aigu tõtõstõ
himuga üle. A näide keelepoliitika ommaq läbi pruuvnu
pia kyik Euroopa maaq, Eesti tõisi hulgan. Ja nigu
muialgi, ommaq ka Eestin as`aq jäl tõistmuudu minemän,
rahvuskeelele jääs uma normaalnõ tarvitusala ja
kohalikuq keeleq ni murdõq nakkasõq jälleki toetamaq
tuud tunnõt, mis köüt inemist tä kodupaigaga.
Urmi
Aare: Tal`nast tahtnu külh liikma naada
Olõti
peri Otõpää kandist ja suurõ osa elänü Võrol. Midä
Võromaa teile tähendäs?
Võrumaal
läts` müüdä mu parõmb aig nooruspõlvõst ja muiduki
ommaq tuust jäänüq kygõ parõmbaq mälestüseq. Võrumaalt
löüdse hindäle maailma kygõ ilusamba naasõ ja mu poig
om sääl sündünü. Parhilladsõniq eläs Võrumaal mu
ämm. Mul eläs sääl sugulaisi ja häste pall`u vannu häid
sõpru. A ka vihamehhi om sääl. Hing` kisk Võrumaalõ
sis, ku ilmaq suvõl vai ka talvõl ilusas lääväq.
Mispoolõst Võromaa inemine Tal`na inemisest tõistõ
om?
Võrumaa
põlinõ inemine erines innekykkõ uma lahkõ meele ja
siirusõ poolõst. Täl paistus ollõv inämb aigu nii mõtõlda
ku tegutsaq. Tuuperäst tunnus, et inemisil tulõ ka essümisi
vähämb ette ku pääliinan. Võrukõsõq ommaq vähämb
närvilidseq ja stressin, naaq ei ajaq ka rahha niivõrd kõvastõ
takan.
Mille Võrolt ärq lätsiti?
1992. a. juhtu nii, et trehvsi asutama vahtsõt panka. Äriidees
oll` kokku pandaq innembi üten tükün tegutsõnuq Eesti
Maapanga vahepääl esisaisvas saanuq ja maakundõn
aktsiaseldsenä tegutsõvaq pangaq. Mi arvssiq, et võimiq
uma ideest vaimustaq 4-5 panka, a pingutimiq vist nii kõvva,
et plaaniga liitu tervelt 10 panka. Sys olliq kül hiuussõq
pään pistü ja tull` kõvastõ pingutaq, et vasta pitäq
ja edesi arõnõdaq. Lõpptulõmusõs oll`, et möimiq
1999. aasta lõpun panga ruutslaisilõ, a innembi ollimi
ütes liitnuq piä poolõq Eesti pangaq. Aigu uma elu pääle
mõtõlda es olõq ja nii käve viis` ja puul` aastat Võrust
Talliina tüüle, selle et sääl oll` Eesti Ühispanga pääkontor`.
Sys sai mustlasõ elust isu täüs. Muusiän, Eesti Ühispanga
nimi om puhtalt muq pant, niisama niguq ma paksõ logos vällä
ka hobõsõravva.
Olõti kõva pilli- ja laulumiis`. Kas võro keeli
miildüs lauldaq?
Võru keeli olõ laulnu külh. Mäletä mynt laulu viil nüüdki,
kasvai tuntut «Tsihka-tsähka, tsihka-tsähka hainu
sisse...» A viimädsel aol saa aigu laulmise jaos järjest
vähämb. Kahju.
Euroliidun peedäs väiksist rahvist, etnilidsest kirivüsest.
Määnest tulõvikku näeti televisioonilõ taa kandi päält
(saarlaisi, mulkõ, võrokõisi, setudõ jt saatõ vms)?
Midä aig edesi, tuud inämb võimaluisi pakk ka
televisioon`. Digitaalnõ signaalituutmine, edesiandmine
ja vastavõtmine and kaejilõ hulga võimaluisi esiq
saatist ossa võtta ja arvamuisi edesi andaq. Nii tegünes
võimalus hindäle esiq huvvipakva programm` kokku pandaq.
Arva, et sääntside võimaluisi man saavaq väikeseq
rahvaq ja rahvakillukõsõq õkva umma asja aiaq.
Digitaal`televisioon` tege manuq kümnit vahtsit kanalit,
mis saavaq näüdätä saatit eri teemadõl. Televiisori,
arvuti ja sainatabloo vahelt kaos sys suurõmb
vahetegemine. Tuu või juhtuq lähembä 2-6 aasta peräst.
A et digitaalsit telekanalit kaiaq, piät miiq inemiseq
siin ostma hindäle vahtsõq televiisoriq vai sys
senitsile televiisorilõ tüüneriq.
Edimäne võrokiilside saatide sari «Kaemi perrä»
pidi ETV-n algama timahavva 21. maist. Jo tõist kõrda tõugati
ETV puult aigu kavvõmbalõ. Kas taan väljendüs
suhtumine?
Suhtumine väljendüs tuun, et sääne saadõq kavva võeti.
Võrumaal miildüs miiq inemisil ollaq ja antkõ ynnõ
aigu ja vaiva ETV rahaasjaq ja suhtõq võimuga kõrda säädi
– kül tulõ inämb saatid ka Võrumaalt ja Võru
inemisist.
Võro pääl kynõldas – Urmi Aare, tuu jo vana võmm!
Kas tulõ miilde myni nall`akas lugu tuu ammõti aost?
Kyik miiq olõmi müüdepäsemädäq peri ka tuust hallist
vinne aost. Seo, et minnu vanas võmmis peedäs, olõ-i
mullõ kuigi suurõs üllätüses. A võmm olli ma ka ynnõ
tuuperäst, et nuuq, kiä majanduskuritüüd uursõq,
olliq siseministeeriumi alluvusõn. Vargus om vargus egan
riigin. Tuuaolidsõq ülembäq olliq eriti jultunuq
riigivargaq ja mul oll` tõnõkõrd iks kõvva selletämist,
mille just kommunistõ nii pall`u vahele jäi... A mu
kats` suurt ja minnu kyik elu saatnu huvvi – majandus ja
juura – saivaq õkva tuun ammõtin kygõ parõmbide
kokku.
Võro leht` kirot`, et Eurovisiooni võinu tetäq Võrol.
Kuvõrd olnuq sääne asi võimalik?
Eurovisioonihullus paistus Eestimaal õkva ku hullu lehmä
tõbi lakja minnev. Säändse mastaabiga ettevõtmise jaos
om iks üts`jagu infrastruktuuri vajja: kontserdisaali, sääl
tarri esinejile, kommõntaatorilõ ja kygõlõ abiväele
(nigu üts` euromall` ette näge), hotelle esinejile ja
kyigilõ tõisilõ. Tuu kyik om probleem esiki Tal`nan.
Kygõs timahavva omgi naatu ehitämä kattõ vahtsõt
kotust: Saku Suurhalli ja Lillekülä staadionni. Nuuq
kats` olõssigiq ainukõsõq võimalikuq säändse lauluvõistlusõ
mahapidämise kotussõq.
Mis um kygõ inämb miilde jäänüq Võro lehe man tüütämisest?
Võru lehe päätoimõtaja sai ma ollaq kygõ huvitavambal
aol ja ka kygõ ohtlikumbal aol. Juhtsõ lehetegemist,
ilma et olõssi aokirändüsest õigõlõ midägi tiidnü.
Vainlaisi tull` manuq mõlõmbast veerest, a väega hulga
sai ma tundaq ka inemiste usaldust ja tukõ. Tuu tege
parlaki hinge hää tundõ. Põnnõv aig oll`. Tuudaigu
arutõdiq tyymeeli, et mis miis` taa Urm iks periselt om?
Üts
sääne lugu tull` ette, et Urvastõ köstrekooli
asutamisest sai müüde 300 aastat. Urvastõ inemiseq tõiq
lehte tuu kottalõ teedäqandmise ja olliq väega
umbuskliguq, et kas säänest asja iks avaldadas. Oll`
aasta 1988. Lubasi, et avaldamiq. A teedäandmine oll`
kirutõt käsitsi ja tsipakõsõ halvastõ loetavalt. Nii
juhtugi, et pääle massina pääl ümbrelüümist sai köstrekoolist
käsitüükuul`... Vika es panõq tähele ka korrektoriq
ja lehen ilmugi teedäandmine Urvastõ käsitüükooli
300. aastapäävä kottalõ. Või-või ku pahanu nuuq
inemiseq mu pääle olliq. Naaq tiidseq kimmäle, et asi käänti
meelega ja jultunult nii. Mu vabanduisi peeti hirvitämises.
Kas om ilman asja, miä sund`nu teid Võrolõ tagasi
tulõma?
Võrumaalõ tulnuq tagasi mitte ynnõ maq, a kimmäle viil
pall`uq ärlännüq võrukõsõq. Kimmäle tulõssi viil
hulga muudki rahvast, ku tan ynnõ millegagi tegeledä olõssi!
Tal`nast tahtnu külh liikma naada. Ei miildü mullõ mere
veeren elämine ja taa umbõ sagimine ja taa, et kyikaig
om kohegi kipõ. Ma olõ hinge poolõst sündünü mägiläne,
ynnõ tsipakõsõ kahju om, et tuust viil nüüd aru nakka
saama.
UL
ETV
päädirektor` Urmi Aare sündü 5. märdsil 1950.a
Otepääl. Võrol eläsi 1973-1997. Sissekirutusõ
perrä seoniaoni Võromaal ja massuq tulõva kah
Võromaalõ. 1973-1987 tüüt` Võru Siseasjade
osakonnan, pääle vallategemist oll` 1988. a
algusõn lühkeist aigu Võru Mööblivabriku
kapitaal`ehitüse osakonna juhataja, nikani ku tä
valiti maakonnalehe päätoimõtajas. 1989. a
detsembrist oll` samal aol viil ka Võrumaa volikogu
esimiis`. 1992.aastast tüül ku
Väliskaubanduskoondise «Estimpeks» eriesindaja ja
oll` edesi ka Võrumaa volikogu esimiis`. Volikogu
esimehe ammõti päält läts` Eesti Ühispanga
nõukogu esimehe kotussõ pääle, kon oll` tüün
2000. aasta aprillini. 2000.aasta juulist om Eesti
Televisiooni juhatusõ esimiis`. Poig om 26 aastat
vana, latsõlatsi viil ei olõq. |
|