|
Kevväi om iks katõlinõ aig – sünnüs pall`o hääd ja
halva. Inemiseq niguq looduski ommaq ütelt puult
heränemisväke täüs, a tõsõlt puult tiiä ei, miä tegeväq,
näites tegeväq pidolidsõ päägä laululava lähükeiste
lõkkõ üles, nigu Põlva lähkün Indsikurmun juhtu. Tuli
olõssi võinuq seo keväjä ka Paidra külä maha palotaq,
nigu seost lehest lukõq.
Tunnus, et
inemiseq ommaq seo ilma aigu vähä huul`maldaq külh. Nii
hõelaq. «Ei olõq ma säänest hõelust viil nännüq, ku
parhillaq om. Täitsä võimaldaq elu. Tynõ ei või nätäq,
et sul leivätükkü om lavva pääl vast rohkõmb ku täl,»
tunnistas tuntu Võromaa tiidjäinemine Kaika Laine. Saman
ütles tä, et kyik`, miä tiit vai mõtlõt, tulõ sullõ
hinele vai perrätulõjilõ tagasi. Taa as`a pääle pidänü
inemiseq rohkõmb mõtlõma.
Syski om hääd kah, es`ki siin Võromaal, ku vallaliidsi
silmigaq kaiaq. Egälpuul käü kõva võsaragomine. Näütes
Rõugõ järvekaldit ei tunnõq ärkiq, Põlva liina um pall`o
ilosambas tettüq, mitmal puul puhastõdas tiiviiri
võsust. Niisamatõ kõpitsõdas egäl puul elämiisi man.
Kynõldas tuustki, et käü kõva maakotusside
ots`mine-ostmine. Maaelo um jälki muudu minemän. Uma
Lehe väiku sõbõr Uurmani Liina ütel` puhtast süämest, et
tä taht maal elläq. «Maal um rohkõmb ruumi ja õhku,»
löüdse 10-aastanõ lats`kõnõ. Võrokõsõ hindäette hoitva
vaim kõlbas iks inämb maalõ, umma elämiste.
Kirotamiq sõnaq üles!
Hääq võrokõsõq!
Võro-eesti synaraamadu jakus pandas parhillaq kokko
eesti-võro synaraamatut. Tuu tüü man om kygõ rassõmb
eesti synolõ võro vastussidõ löüdmine. Eesti keelen om
tuhandit synno, minkal olõ-i võrokeelist vastust.
Eesti-võro synaraamatun piät vähämbält tähtsämbäq naist
saama võro vastusõ. Tuuperäst kutsumiq üles kyiki
võrokõisi kirotama üles vahtsit vai veidemb tunnõtuid
võro keele synno ja ütlemiisi. Kygõ suurõmb puudus om
vahtsõmba ao synost: ületsist abstraktsist synost,
ütiskunna, õigusõ, kultuuri, äri, tekniga, tiide ja
infoteknoloogia ala synavarast. Hüvvi võro vastussit ei
olõq näütüses sääntsil synol niguq suhe, seos, isik,
üritus, kohalik, käive, taotlema, salvestama, diskett.
Üteliidsi oodamiq as`alikkõ arvamiisi, tävvendüisi ja
paranduisi ka ilmunuq Võro-eesti synaraamadu kotsilõ.
Võro Instituut`
Tarto 48, Võro liin
tel: 219 60
e-post`:
wi@wi.werro.ee
UMA LEHE
SÕBÕR!!
 |
|
Kaika Laine: inemine koosnõski ynnõ
roosist, taad om 300 liiki
Riitsaarõ Lainõ:Tuli olõssi
Paidra külä häötänüq
Ruitlasõ Olavi:
Eesti märk`
Fastrõ Mariko:
Keelepesä päst keele
Innembi
Aholämmi!
| |
|
ILM
Tuul` om kyikaig
külm
Bergmanni Karl,
ilmaennustaja
Lehekuu alustus piässi olõma jahe, või ollaq sadõmiid ja
üükülmi. Pääle kuu viimädse veerändi piässi minemä veidüq
lämmämbäs. Nikagu kuu luumiseniq või tullaq üükülmi ja
sadõmiid.
Pääle nuurt kuud piässi minemä kyik` aig lämmämbäs,
üükülmi ei piässi olõma. Suvistõpühi aigu om peris lämmi
ja sadõmiid väega veidüq. Täüskuust kuu lõpuniq või ollaq
jahedavõitu ja mynõl puul pikset ja üükülmi. Suuri
sadõmiid ei piässi tulõma, a tuul` om kyik` aig külm.
Soomõ võrosõprul om nüüd selts
Soomõn om mahlakuul asutõt Võrokõisi sõpru selts (Võrolaisten
Ystävät). Selts pidä hindä ülesandõs edendäq võro
keele ja kultuuri tundmist Soomõn. Seldsi esimiis`
Oittise Hannu, kiä om tuntu ku võrokiilse kirändüse
soomõ kiilde ümbre pandja, ütel`, et parlaq om
seldsin kümmekond osalist, a inemisi, kiä Soomõn võro
kultuuriga kokko putussõ, om pall`o inämb ja timä
meelest võinuq liikmide nummõr` kergele viiekümne pääle
kasuda. Joba mynda aigu om Soomõn olõman ka Setokõisi
sõpru selts.
...loeq edesi
|
|
|
KA
KOS ÜTEl`
|
"Võro
kiilt saa intelligentne inemine lukõq sys kah, ku tä mõist
ynnõ eesti kiräkiilt."
Kreemi Juhan Lennuki reisikiräraamatit arvustõn
Suvõülikuul` tulõ Miss`oh
Timahavanõ Kaika Suvõülikuul` peetäs 9.-11. põimukuul
Miss`oh. Niguq suvõülikoolõh yks, saias ka sjookõrd
lähembält tutvas kooli pidämise paigagaq, päält tuu
kynõldas inämb naabridegaq läbikäümisest. Plaanih ommaq
loenguq, matkaq ja iloõdaguq, latsilõ tetäs erälde
latsikoolitust. Täpsembät tiidüst loengide ja kõrralduse
kotsilõ või suvõ poolõq küssüq Võro Instituudist
telehvoni (078) 219 60 päält.
UL
INFO!
Neläpäävä, lehekuu 9. pääväl kell 18 om Lõuna-Eesti keele-
ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises Kasagu
Enn, kink jututeemä om «Egäpääväne maagia». Kyik`
huvilidsõq ommaq oodõduq kullõma.
Keskusõ aadrõs` om Lossi 38 (vana anatoomikum` ), manoq
saa küssüq: Triin Iva, tel 375 422.
Telliq Uma
Leht hindäle kodo!
Umma Lehte saa telli egäst Eestimaa post`kontorist.
Erälde tel`mine mass 5 krooni kuu, tel`misnummõr` om
00917
Kiä tell` Koidu saa Uma Lehe noidõga üten. Kiä tell`
Valgamaalase Karula ja Taheva valda vai Kaagjärve
sidepiirkonda, saa Uma Lehe ilma rahaldaq.
|
|
|
