PÄÄLEHT
UUDISSÕ
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
 


 





Parksepä tekk` Puigal ilma

Harju Ülle
 
 

ylle@polvakoit.ee


Aprillikuu keskel, ku Puigal jälq võrokiilside näütemänge päivä peeti, näüdäs` Parksepä keskkuul` ette, et ka edimäst kõrda võro keelen mängen saa maru hää asi vällä tullaq.

Harju Ülle pilt: Emmeliine (Nogo Merit) pallõs Peedot, väegadõ jälleq kuulsusõga kohaligu kõrdsi lakõkrandsi (Ulmase Rauno), et tuu jumalaperäst tuud pistolit politseisse ei viis, kohe timä ulli pääga näpujäleq pääleq tei.Parksepä kooli 25-aastadsõ eesti keele oppaja Saatmanni Heleni hindä kirotõt ja lavastõt «Kriminaaltangu» olõs` vast eesti keelen tavalinõ märulitükk` olnuq, a nuuri võro inemiisi hää kiil` ja võrokõisi temperäment` anniq as`alõ vurhvi manuq. Ja Parksepä koolilõ oll` tuu kygõ edimäne võrokiilne tiatritükk tetäq, sääl koolin ei opata latsilõ es`ki võro kiilt! Hää kiil` tull` lavastustõ tuust, et noorõq esiq kynõliq tükü tegemise aigu umavaihõl koolin võro kiilt.

Latsõq, kiä esiq kah arvu saivaq, et olliq kõvva avvuhinnakotust väärt, saivaq perän väega kurvas, ku seo aasta tükke iist üttegi avvuhinda vällä es andaq ja zhürii löüdse, et kyik olliq tubliq. Õigõ tuugi ja Parksepä umaq olliq ka kygõ vanõmbaq, 10. klassi latsõq, a iks olõssi võinuq vannust ja vaiva arvõlõ võttõn parõmbide tükke iist avvuhindu andaq. Kats` näütlejäpreemiat tõivaq Nogo Merit (ihnõq ja halv tiinjatütrik Emmeliine) ja Mait Raag (saksa kirotajaherr Gustav) siskinä näütemänge päävält äräq.

Näütemänge pääväl oll` ka tõisi peris häid asju. Kääpä latsõq suutsõvaq eski tuntu «Juku koolitunnistusõ» torõdalt ja võroligu vaimuga maaha mängi, Mõnistõ latsõq olliq kõvastõ vaiva nännüq tüküga «Kevväi Mehkamaa muudu».

Hää iks, et sääne torrõ päiv Võromaal olõman om ja vast järgmidses aastas pingutasõq ka tõsõq trupiq ummi ja vahtsit tükke vällä märken.

Harju Ülle pilt: Emmeliine (Nogo Merit) pallõs Peedot, väegadõ jälleq kuulsusõga kohaligu kõrdsi lakõkrandsi (Ulmase Rauno), et tuu jumalaperäst tuud pistolit politseisse ei viis, kohe timä ulli pääga näpujäleq pääleq tei.



Tuli olõssi Paidra külä häötänüq

Tõtõstõ sündünu lugu, miä juhtu 3. mahlakuu pääväl

Riitsaarõ Lainõ

Hummokupoolõ oll` ilm väega vaganõ. Palotimiq vanna prahti ja valvsõmiq man, et kyik` ilostõ ärq palassiq. Nii teiväq vast ka naabriq uma maja man. Kyik` oll` vaiknõ. Lätsimiq sys mehega küüki lõunat süümä. A süümine jäi poolõlõ – miis` kai vällä ja ütel`, et tuli tulõ kostki üle kraavi: läämiq kaema, miä vallalõ om. Haardsõmiq luvvaq sälgä ja oh taad hirmsat tulõleeki, miä oll` umbõs kats` meetrit vai rohkõmbki korgõ! Tuul` kihot` tuld takan, nii et es lasõq lähkölegi minnäq. Oh taad hirmo! Kulo palli nii suurõ praks`misegaq, et mul naksiq kõrragaq jalaq all värisemä, süä kloppõ seen, et nüüd lätt terveq külä palama. Joosi tarrõ, et pritsimehhi vällä kutsuq, nummõrgi es tulõq inämp miilde. Vaoti telehvonilõ 112, vasta hõigati, et päästeammõt` kuuld. «Tulkõ ruttu appi, kulo palas ja elomajaq ommaq kah ohun, Lasva valda Paidra küllä,» kynõli maq. Küsti sys, määntsen maakonnan tuu om. Ütli, et Võro. Küsüti, kohepoolõ tuu Lasva jääs. Ütli, et Räpinä maantiid müüdä nika ku tulõ Tsolgo tiiviit. Sis küsti, mitu km tulõ sõitaq. Ütli, et tuu om umbõs 2 km Tsolgo poolõ, sys om tuli nätäq. Viil küsti, et kiä helistäs ja miä om telefoninummõr`. Vastati, et autu sõit vällä.

Hää inemiseq tulliq kyik appi

Ku vällä lätsi, oll` tuli joba mi majast müüdä, selle et meil um ümbre maja umbõs 50 meetrit ärq küntüq. A no taad hirmo ma ei mõistaki ärq kirotaq! Hääq inemiseq, kiä näiväq tuud suitsu ja tuld, tulliq kyik` appi. Tulõtõrjõmassin jõudsõ kah küländ ruttu, poisiq laskiq joosuga ümbre autu ja säälsaman oll` viijuga välän. Kohalikõlõ anti kätte lapadsiq, minka sai kah perituult tuld ärq lüvväq.

Tuli lõõmas` iks edesi, selle et tulõtõrjõauto jäi sisse. Sys panti viil voolikit otsa. Ku üten suunan sai tulõlõ piir`, sys lõõmas` tä tõsõlõ poolõ üle tii minemä. Varsti jõudsõ ka tõõnõ tulõtõrjõauto tuld kistutama. Henno jõudsõ vahepääl kipõlt kotost traktori tuvvaq ja ruttu tulõtõrjõauto vällä tõmmada. Pritsimehhile es saaq miq aiteh kah üldäq, selle et telehvon` neil joba kõlisi ja nääq kutsutiq joba kohegi muialõ.

Nüüd tulõ iks kats` kätt kokko panda ja tennädä kyiki avitajit nimmepiten. Tsolgost olliq appi jõudnuvaq Harri, Margus, Nikolai ja kats` inemist, kellegaq maq kokko es saaq. Umast külast olliq abin Mati, Meinas, Heino, Ülo, Henno, Mannu, Aare ja Hans.

Ega aastaga lätt kulo hullõmbas

Ma piä ärq ütlemä, et vinne valitsusõ aigu olliq kyik` maaq üles künnedüq ja vili pääle tettüq ja inemisil es olõq säänest hirmu kunagi, et tuli või tullaq sullõ ussõst sisse säändse moodugaq, niguq seo valitsusõ aigu sünnüs. Ega aastaga lätt kulo hullõmbas, selle et lehmä ei saa pitäq, piimä ei olõq kohegi panda – Toompää esändäq ajavaq ynnõ ärimajandamist takan. Esiki pagõsimiq liinast maalõ, selle et üürimasmine läts` üle mõistusõ – jää es söögirahhagiq. Ku roho ärq ostit, sys es olõq muud valikut, ku pakõq maalõ vai panõq hambaq varna. Nüüd ei olõq kohegi muialõ pagõdaq, ku Liiva-Piitre mano Pindi pallo.

Seo lugu piässi pandma kyiki inemisi mõtlõma tuust, miä meid iin või uutaq. Ku jummal` es püürdüq tuult tõsõlõ poolõ, olõssi taa päiv mi küläle väega kurvalt lõppõnuq. Ütest sädemest või nõsõdaq tuli, miä häötäs kyik` maapäälse elo. Järgi jääs ynnõ must maa. Tahat vai ei tahaq, a tuud kaiõn tulõ vesi külh silmä.


Kähri lats`kõnõ mõist umma kiilt

Allasõ Tiia 

tiia@polvakoit.ee

10-aastanõ lats`kõnõ Uurmani Liina om seeni vastussõq saatnu kyigilõ Uma Lehe latsimõistatuisilõ. Jüripäävä veimiq mi Liina koolist kodu Kährile Kruusmäe tallu, kon selgu, et nii niguq Liina es`ki, ommaq ka tä vanavanõmbaq ilmadu torõdaq inemiseq.

Muru pääl tulliva meile vasta Liina vanaesä Labi Kalju (76) ja vanaimä Miralda (72). «Veidükene vanaimä survas` jah takast, et nakka mõistatuisi saatma, a Liina iks esiq kah tahtsõ,» nimmas` vanaimä ja härgüt` meid tarrõ tulõma. Lätsimi hoobis väikukõistõ suvõmajja, miä minevaasta tettü. «Siin Liinalgi hää sünnüpäivä pitäq,» seletiq vanavanõmbaq. Jutt läts` võro keele ja tuudkaudu näide nuurusõ pääle. «Ma tulli siiäq Kährile Tännässilmäst, Tännässilmä rahvas nigu põlas` sjood rahvast, ütliväq, et kährläseq ommaq setuq. Esä es tulõq mul laulatusõlõgi. [Kähril om õigõusu kerik - toim]. Mitma synakiq olliva siin tõistõ, näites hopõn` obõnõ,» kynõl` Miralda, kel nüüd 50 aastat Kähril Kruusmäe talon ärq eletü. Kalju tekk` 25 aastakka Räpinä tulõtõrjõ all pottsepätüüd.

Labide elämise egä kandi päält um nätäq, et kõrralik mehekäsi majan. Mõisaaignõ maakiviait um kõrran, niisamatõ kasvuhoonõq, kon jo jüripäävä olliq suurõq tomaditaimõq.

Liina opp Mamastõ latsiaid-algkooli 4. klassin viisi pääle ja tälle miildüs tõtõstõ maal elläq. «Maal um rohkõmp ruumi ja õhku,» löüd tä. «Liina õkva vahepääl ütles, et nüüd ma kynõla tiiq kiilt,» nimmas` vanaimä Liina võro keele huvi kotsilõ.


Kanepin om illos umakiilne poodinimi

Õkva Kanepi keskplatsi veeren um puut` nimega «Aid ja Kodo». Tuust nimest põh`aeestläse aru ei saaq, a umaq inemiseq arvasõq tuu kotsalõ nii ja tõistõ.

Harju Ülle pilt Poodi umanik Kaleva Killu ja müüjä Kiviranna Kristel kynõlivaq, et varrampa oll` poodi nimi «Aed ja Kodu», a Patendiammõt` es lasõq taal ollaq, selle et Tartun om kah säändse nimega puut`. «Sys mu abikaasal Kaleva Marttil tullgi mõtõq nimi võrokiilses tetäq. Tä esiq om Põh`a-Eestist Võsult peri,» nimmas` Killu. Timä synnu perrä om rassõ Tal`na firmadõga, kost kaupa tellitäs – nuuq ei saaq kuigi poodi mimest aru, kirotasõq vahel «Ait ja Kodo» vai muud muudu. Kohaliguq inemiseq arvasõq nii ja naa, üte meelest um nimi jälle, tõsõ meelest väega hää.

Kiviranna Kristel arvas, et üldidselt uma müü: «Ku võõras rahvas tulõ Põh`a-Eestist – mu ämm näites – ja kuuld võro kiilt, sys mõtlõsõq ja imestäseq, et misasi taa om. Et iks nii huvitav!»

Uma Lehe meelest tege sääne poodinimi ütte Võromaa kihlkunna keskust ynnõ ilosambas. Kanepist sõit läbi pall`o bussõ ja nii saavaq inemiseq õkva aru, konkandin nä ommavaq.

«Aid ja Kodo» um Kanepi aiatarbide poodi nimes minevaasta suvõst pääle.



Mi külän saa aituma iist kah api

Kupperi Aino

Hää, et om kõrd õigõ teemaga tiile mintüq! Elä Antsla valla Säre külän uma esivanõmbide kodotalon. Tervüs ei lasõq häste liikuq. Ynnõs ommaq kyik` naabriq hääq abilidseq. Ku puuti lätväq, küsüseq, midä ma taha. Leeväldäq ei olõq ma päivägi olnuq. Hää inemise «medalit» ommaq kyik mu naabriq väärt. Kygõ tähtsämp om, et külän om traktorist`, kiä esiq tiid, määnest api mul vaia. Vanast küsti, kon tuu puut` om, kos aituma iist midägi müvväs. A miq külän taa säädüs üldidselt käü. Väega Hää inemine mi külän om Kannimäe Juhan. Tunnõ suurt ryymu häist naabriist. Tennä naid kyiki.

(Hää Inemise konkursi ettepanõkidõ avaldamist alustimqi tinahavva paastukuu lehest. Toim.)