|
Parksepä tekk` Puigal ilma
Harju Ülle
ylle@polvakoit.ee
Aprillikuu keskel, ku Puigal jälq võrokiilside
näütemänge päivä peeti, näüdäs` Parksepä keskkuul` ette,
et ka edimäst kõrda võro keelen mängen saa maru hää asi
vällä tullaq.
Parksepä
kooli 25-aastadsõ eesti keele oppaja Saatmanni Heleni
hindä kirotõt ja lavastõt «Kriminaaltangu» olõs` vast
eesti keelen tavalinõ märulitükk` olnuq, a nuuri võro
inemiisi hää kiil` ja võrokõisi temperäment` anniq
as`alõ vurhvi manuq. Ja Parksepä koolilõ oll` tuu kygõ
edimäne võrokiilne tiatritükk tetäq, sääl koolin ei
opata latsilõ es`ki võro kiilt! Hää kiil` tull`
lavastustõ tuust, et noorõq esiq kynõliq tükü tegemise
aigu umavaihõl koolin võro kiilt.
Latsõq, kiä esiq kah arvu saivaq, et
olliq kõvva avvuhinnakotust väärt, saivaq perän väega
kurvas, ku seo aasta tükke iist üttegi avvuhinda vällä
es andaq ja zhürii löüdse, et kyik olliq tubliq. Õigõ
tuugi ja Parksepä umaq olliq ka kygõ vanõmbaq, 10.
klassi latsõq, a iks olõssi võinuq vannust ja vaiva
arvõlõ võttõn parõmbide tükke iist avvuhindu andaq.
Kats` näütlejäpreemiat tõivaq Nogo Merit (ihnõq ja halv
tiinjatütrik Emmeliine) ja Mait Raag (saksa kirotajaherr
Gustav) siskinä näütemänge päävält äräq.
Näütemänge pääväl oll` ka tõisi peris
häid asju. Kääpä latsõq suutsõvaq eski tuntu «Juku
koolitunnistusõ» torõdalt ja võroligu vaimuga maaha
mängi, Mõnistõ latsõq olliq kõvastõ vaiva nännüq tüküga
«Kevväi Mehkamaa muudu».
Hää iks, et sääne torrõ päiv Võromaal
olõman om ja vast järgmidses aastas pingutasõq ka tõsõq
trupiq ummi ja vahtsit tükke vällä märken.
Harju Ülle pilt: Emmeliine (Nogo Merit)
pallõs Peedot, väegadõ jälleq kuulsusõga kohaligu kõrdsi
lakõkrandsi (Ulmase Rauno), et tuu jumalaperäst tuud
pistolit politseisse ei viis, kohe timä ulli pääga
näpujäleq pääleq tei.
Tuli olõssi
Paidra külä häötänüq
Tõtõstõ sündünu lugu, miä juhtu 3. mahlakuu pääväl
Riitsaarõ Lainõ
Hummokupoolõ oll` ilm väega vaganõ. Palotimiq vanna
prahti ja valvsõmiq man, et kyik` ilostõ ärq palassiq.
Nii teiväq vast ka naabriq uma maja man. Kyik` oll`
vaiknõ. Lätsimiq sys mehega küüki lõunat süümä. A
süümine jäi poolõlõ – miis` kai vällä ja ütel`, et tuli
tulõ kostki üle kraavi: läämiq kaema, miä vallalõ om.
Haardsõmiq luvvaq sälgä ja oh taad hirmsat tulõleeki,
miä oll` umbõs kats` meetrit vai rohkõmbki korgõ! Tuul`
kihot` tuld takan, nii et es lasõq lähkölegi minnäq. Oh
taad hirmo! Kulo palli nii suurõ praks`misegaq, et mul
naksiq kõrragaq jalaq all värisemä, süä kloppõ seen, et
nüüd lätt terveq külä palama. Joosi tarrõ, et
pritsimehhi vällä kutsuq, nummõrgi es tulõq inämp
miilde. Vaoti telehvonilõ 112, vasta hõigati, et
päästeammõt` kuuld. «Tulkõ ruttu appi, kulo palas ja
elomajaq ommaq kah ohun, Lasva valda Paidra küllä,»
kynõli maq. Küsti sys, määntsen maakonnan tuu om. Ütli,
et Võro. Küsüti, kohepoolõ tuu Lasva jääs. Ütli, et
Räpinä maantiid müüdä nika ku tulõ Tsolgo tiiviit. Sis
küsti, mitu km tulõ sõitaq. Ütli, et tuu om umbõs 2 km
Tsolgo poolõ, sys om tuli nätäq. Viil küsti, et kiä
helistäs ja miä om telefoninummõr`. Vastati, et autu
sõit vällä.
Hää
inemiseq tulliq kyik appi
Ku
vällä lätsi, oll` tuli joba mi majast müüdä, selle et
meil um ümbre maja umbõs 50 meetrit ärq küntüq. A no
taad hirmo ma ei mõistaki ärq kirotaq! Hääq inemiseq,
kiä näiväq tuud suitsu ja tuld, tulliq kyik` appi.
Tulõtõrjõmassin jõudsõ kah küländ ruttu, poisiq laskiq
joosuga ümbre autu ja säälsaman oll` viijuga välän.
Kohalikõlõ anti kätte lapadsiq, minka sai kah perituult
tuld ärq lüvväq.
Tuli
lõõmas` iks edesi, selle et tulõtõrjõauto jäi sisse. Sys
panti viil voolikit otsa. Ku üten suunan sai tulõlõ
piir`, sys lõõmas` tä tõsõlõ poolõ üle tii minemä.
Varsti jõudsõ ka tõõnõ tulõtõrjõauto tuld kistutama.
Henno jõudsõ vahepääl kipõlt kotost traktori tuvvaq ja
ruttu tulõtõrjõauto vällä tõmmada. Pritsimehhile es saaq
miq aiteh kah üldäq, selle et telehvon` neil joba kõlisi
ja nääq kutsutiq joba kohegi muialõ.
Nüüd
tulõ iks kats` kätt kokko panda ja tennädä kyiki
avitajit nimmepiten. Tsolgost olliq appi jõudnuvaq
Harri, Margus, Nikolai ja kats` inemist, kellegaq maq
kokko es saaq. Umast külast olliq abin Mati, Meinas,
Heino, Ülo, Henno, Mannu, Aare ja Hans.
Ega
aastaga lätt kulo hullõmbas
Ma piä
ärq ütlemä, et vinne valitsusõ aigu olliq kyik` maaq
üles künnedüq ja vili pääle tettüq ja inemisil es olõq
säänest hirmu kunagi, et tuli või tullaq sullõ ussõst
sisse säändse moodugaq, niguq seo valitsusõ aigu sünnüs.
Ega aastaga lätt kulo hullõmbas, selle et lehmä ei saa
pitäq, piimä ei olõq kohegi panda – Toompää esändäq
ajavaq ynnõ ärimajandamist takan. Esiki pagõsimiq
liinast maalõ, selle et üürimasmine läts` üle mõistusõ –
jää es söögirahhagiq. Ku roho ärq ostit, sys es olõq
muud valikut, ku pakõq maalõ vai panõq hambaq varna.
Nüüd ei olõq kohegi muialõ pagõdaq, ku Liiva-Piitre mano
Pindi pallo.
Seo
lugu piässi pandma kyiki inemisi mõtlõma tuust, miä meid
iin või uutaq. Ku jummal` es püürdüq tuult tõsõlõ poolõ,
olõssi taa päiv mi küläle väega kurvalt lõppõnuq. Ütest
sädemest või nõsõdaq tuli, miä häötäs kyik` maapäälse
elo. Järgi jääs ynnõ must maa. Tahat vai ei tahaq, a
tuud kaiõn tulõ vesi külh silmä.
Kähri lats`kõnõ mõist umma kiilt
Allasõ Tiia
tiia@polvakoit.ee
10-aastanõ lats`kõnõ
Uurmani Liina om seeni vastussõq saatnu kyigilõ Uma
Lehe latsimõistatuisilõ. Jüripäävä veimiq mi Liina
koolist kodu Kährile Kruusmäe tallu, kon selgu, et nii
niguq Liina es`ki, ommaq ka tä vanavanõmbaq ilmadu
torõdaq inemiseq.
Muru pääl tulliva meile
vasta Liina vanaesä Labi Kalju (76) ja
vanaimä Miralda (72). «Veidükene vanaimä
survas` jah takast, et nakka mõistatuisi saatma, a Liina
iks esiq kah tahtsõ,» nimmas` vanaimä ja härgüt` meid
tarrõ tulõma. Lätsimi hoobis väikukõistõ suvõmajja, miä
minevaasta tettü. «Siin Liinalgi hää sünnüpäivä pitäq,»
seletiq vanavanõmbaq. Jutt läts` võro keele ja tuudkaudu
näide nuurusõ pääle. «Ma tulli siiäq Kährile
Tännässilmäst, Tännässilmä rahvas nigu põlas` sjood
rahvast, ütliväq, et kährläseq ommaq setuq. Esä es tulõq
mul laulatusõlõgi. [Kähril om õigõusu kerik -
toim]. Mitma synakiq olliva siin tõistõ, näites
hopõn` obõnõ,» kynõl` Miralda, kel nüüd 50 aastat
Kähril Kruusmäe talon ärq eletü. Kalju tekk` 25 aastakka
Räpinä tulõtõrjõ all pottsepätüüd.
Labide elämise egä kandi
päält um nätäq, et kõrralik mehekäsi majan. Mõisaaignõ
maakiviait um kõrran, niisamatõ kasvuhoonõq, kon jo
jüripäävä olliq suurõq tomaditaimõq.
Liina opp Mamastõ
latsiaid-algkooli 4. klassin viisi pääle ja tälle
miildüs tõtõstõ maal elläq. «Maal um rohkõmp ruumi ja
õhku,» löüd tä. «Liina õkva vahepääl ütles, et nüüd ma
kynõla tiiq kiilt,» nimmas` vanaimä Liina võro keele
huvi kotsilõ.
Kanepin om illos umakiilne poodinimi
Õkva Kanepi keskplatsi
veeren um puut` nimega «Aid ja Kodo». Tuust nimest
põh`aeestläse aru ei saaq, a umaq inemiseq arvasõq tuu
kotsalõ nii ja tõistõ.
Poodi umanik Kaleva Killu ja
müüjä Kiviranna Kristel kynõlivaq, et varrampa oll`
poodi nimi «Aed ja Kodu», a Patendiammõt` es lasõq taal
ollaq, selle et Tartun om kah säändse nimega puut`. «Sys
mu abikaasal Kaleva Marttil tullgi mõtõq nimi
võrokiilses tetäq. Tä esiq om Põh`a-Eestist Võsult
peri,» nimmas` Killu. Timä synnu perrä om rassõ Tal`na
firmadõga, kost kaupa tellitäs – nuuq ei saaq kuigi
poodi mimest aru, kirotasõq vahel «Ait ja Kodo» vai muud
muudu. Kohaliguq inemiseq arvasõq nii ja naa, üte
meelest um nimi jälle, tõsõ meelest väega hää.
Kiviranna Kristel arvas, et
üldidselt uma müü: «Ku võõras rahvas tulõ Põh`a-Eestist
– mu ämm näites – ja kuuld võro kiilt, sys mõtlõsõq ja
imestäseq, et misasi taa om. Et iks nii huvitav!»
Uma Lehe meelest tege sääne
poodinimi ütte Võromaa kihlkunna keskust ynnõ ilosambas.
Kanepist sõit läbi pall`o bussõ ja nii saavaq inemiseq
õkva aru, konkandin nä ommavaq.
«Aid ja Kodo» um Kanepi
aiatarbide poodi nimes minevaasta suvõst pääle.
Mi külän saa aituma
iist kah api
Kupperi Aino
Hää, et
om kõrd õigõ teemaga tiile mintüq! Elä Antsla valla Säre
külän uma esivanõmbide kodotalon. Tervüs ei lasõq häste
liikuq. Ynnõs ommaq kyik` naabriq hääq abilidseq. Ku puuti
lätväq, küsüseq, midä ma taha. Leeväldäq ei olõq ma päivägi
olnuq. Hää inemise «medalit» ommaq kyik mu naabriq väärt.
Kygõ tähtsämp om, et külän om traktorist`, kiä esiq tiid,
määnest api mul vaia. Vanast küsti, kon tuu puut` om, kos
aituma iist midägi müvväs. A miq külän taa säädüs üldidselt
käü. Väega Hää inemine mi külän om Kannimäe Juhan.
Tunnõ suurt ryymu häist naabriist. Tennä naid kyiki.
(Hää Inemise konkursi ettepanõkidõ
avaldamist alustimqi tinahavva paastukuu lehest. Toim.)
|