Vast kiäki tiid midägi mõtsavelest Hõbe Feliksist
Op`nu
miis` tapsõ tõsõ inemise
Tuu
oll` 1941. aasta suvõ lõpu poolõ, ku Punaarmee lasksõ
jalga ja sakslasõq olõ-õs viil tulluq. Eesti syaväe
poissõ viidi sundkõrran Vinnemaalõ. Inemiseq kynõliq,
et müüdä Tsooru suurtiid olï tulluq salk Eesti
poissõ, kis olliq är karanu Võro ja Petseri vaihõl
syaväe rongi päält, miä vei Vinnemaalõ. Nä olliq
tulluq rivisammul Kauksi meierei mäest alla ja laulnuq:
«Saa vabas Eesti meri, saa vabas Eesti pind.» Üts`
noist poisõst – Hõbõ Feliks – jäi mi kanti mõtsavelles.
Tiä oll` muusikamiis`, kävemi üten koolin. Feliks
oll` illus lokin pääga poiss, kiä väega tütrikilõ
miildü. Tiä varjas` hinnäst Saksa syaväe iist mõtsan.
Ku 1944. tull` vinläne tagasi, jäi tä iks mõtsa.
Kar`an näi tedä kavvõst mõtsa kaoman. Oll` nigu
vaikiv saladus, et Hõbõ Feliks om mi kandin mõtsan.
Perän tull` vällä, et tiä oll` ehitänüq mi mõtsa
Otimä sohu punkri. Kongi talon oll` tel kah pidepunkt`.
Olõ
nüüd kullõlnu Eesti Raadiost Lauri Lembitü saatid piä
egä puul`bä, et vast tulõ juttu ka Hõbe Feliksist. A
ei synnagi. Kiruti es` raadiolõ üleminevä aasta. Tükü
ao peräst tull` vastus:«Hõbe, Feliks.
1919-17.08.1953, Võrumaa, Antsla. Tapja agent Jüri-Edgar
Henning. A. PA 131-1-297, L 24-25». Miis` elli mõtsan
12 aastat, jõudsõ är uuta Stalini kuulmise, a jäi
nuhilõ kätte. 16. juunil 2000 kirut` Lauri Lembit
vahtsõst, saatõn koopia Tiit Noormetsa dokumente
kogost «Luuramisi. Salateenistuse tegevusest Eestis XX
sajandil», Tallinn 1999. Sääl om kirän: «1953.
a mai lõpul võtsid SM Antsla rajooni osakonna töötajad
varjatult kinni Saksa okupatsiooni aegse Võru linnapea
Henning Edgari, kes oli 1944. aastast illegaalses
olukorras viibinud. Pärast varasema kuritegeliku
tegevuse kohta antud avameelseid tunnistusi värvati ta
agendiks pseudonüümiga «Juri» («Jüri»?). Jurile
tehti ülesandeks jääda illegaalsesse olukorda ja
suunati Heska bande liikmete otsimisele. /---/ Järjekordsel
kohtumisel teatas «Juri», et oli 25 juunil juhuslikult
kohanud Heksa bande liiget Hõbe, Feliksit. /---/ «Jurile»
tehti ülesandeks järgmisel kohtumisel Hõbega sõbruneda,
kui see aga ei peaks õnnestuma, viimane isiklikult
likvideerida. 17. augustil kohtas Juri metsas
juhuslikult Hõbet ja tappis ta kirvehoobiga. /---/
Agent «Juri» (isiklik toimik nr 1646) - Henning Edgar
Karli p. sünd 1900. a Lepistu vallas Võrumaal,
eestlane, kõrgharidusega, töötas Tallinna
Heakorrastustrustis. 1928. aastal lõpetanud TartuÜlikooli
õigusteaduskonnna.
1929-1940 töötas Tallinas ja Võrus advokaadina, nõukogude
võimu kehtestamise järel advokaadina Tallinna õigusnõuaandlas.
/---/ Pärast sakslaste lahkumist hakkas
repressioonihirmus end varjama, banditismiga ei
tegelenud. 16. mail 1953. aastal SM Antsla rajooni
osakonna töötajate poolt varjatult kinni peetud. Ülekuulamisel
oli avameelne, «arvestades tema isikuomadusi ja palvet
lubada tal lunastada oma süü Kodumaa ees», saadeti
17. mail välja ülesandega leida metsavend Hõbe. 29.
juulil 1953. a vormistati Henningi värbamine pseudonüümi
«Juri». all» (lk 165-166).
Vot nii tekk` ja tapsõ üts` korgõ haridusõga miis`.
Kas tuu Henning eläs viil? Ei tiiäq, vast ei eläq inämp.
A vast om ja eläs viil Antsla kandin vai muial inemisi
vai sugulaisi, kis tiidvä midägi Hõbe Feliksist ja
noist poisõst, kis karassi üten Hõbe Feliksiga ärq
ja lätsiq lakja Kauksi meierei man? Jää uutma, et Uma
Lehe kaudu mullõ tiidüst annati.
Lüüsi
Kalju
Tossu
Tilda pajatusõq
Liinanaanõ
läts` uulidsa viirde prügükasti prahti viimä. A oh
ynnõtust! Üten prügüga virot` naanõ prügükasti ka
uma kalli nahkkinda. Kast` oll` sükäv ja naanõ suurõn
hädän, et kinnast säält vällä õngitsa.
Haani-miis` trehväs` müüdä minemä ja jäi suu peräni
upakilõ ja tsiplõvat naistõrahvast kaema. Ja ütel` kõva
helüga: «No kiä säänest raiskamist inne om nännüq!
Tävveste kõrralik tagaots om prügükasti veere pääle
ärq visatu!»
-------------------
Vahtsõnõ
ammõt`
Ku
vana trükütüüline oll` seksilehe är trük`nü,
ohas` tä sügävähe ja hallõlt: «Eloaig olli polügrafist,
a nüüd vanan iän sai minost pornografist!»
Verska
«meri»
Kõlistas
üts` provvi Verska sanatooriumi. Uur`, kui sääl
puhada saa. Kyik om illus. Äkki ta küsüs: «Mis meri
teil sääl lähkün um?» Tegemist olle põlidsõ võrokõsõga.
Suidsuräimeq
Merle
istus esäga köögin ja aja juttu. Esä süü suidsuräimi.
Vanaimä tulõ sisse ja küsüs: «Merle, mille sa naid
räimi ei süüq?» Merle: «Süüssi külh, a käeq
saavaq sitadsõs!»
Latsõq
Kynõlasõq
bussin kats` eite, miä näil latsõq tegevä.
Lotu-Leenu ütles: «Mu latsõq ommaq kyik ausin ammõtin:
üts` jaht` sadamat, tõõnõ bussi, kolmas vabrikut,
nelläs jalgratast ja tütär` ei olõq lits`!»
Mõttusõ
Kalev
-------------------
Petseri
liinalõ avit ütest tikust
Ma
lätsi inne joulõ puuti, et osta pakk` pitskit. Pakist
läts` kümnes tikk palama, a murdu poolõs ja palot mu
sõrmõküüdse ärq. A küündlit iks palama es saaq.
Villändin oll` vanastõ nii hää tikuvabrik, et üte
tikuga oll` setupoiss Petseri liina maaha palotanu. Kas
tuu õkva setopoiss oll`, a niimuudu oll` vabrikul hää
pitskireklaami tetäq.
Märksi
Ilmar
-------------------
Eedu ja Kaarli
klaarva ilma asju
«Õõ
noh, tereh, Ohkatsi Eedu,» hõigas` Kikati Kaarli
Ohkatsi Eedulõ. «Mes kurradi Ohkatsi Eedu ma olõ, kas
sa õi tiiäq mu nimmõ vai?» oll` Eedu pahanõ. «Õõ-noh,
Uma Lehe nelländän numbrin om jo paprõ pääl
niipiten kirutõt,» sellet` Kaarli.
*
«Õõ-noh,
Eedu, kas syna «maania» om myni sitavõitu syna vai?»
küüsse Kikati Kaarli Ohkatsi Eedult. «Tuu syna om põrra
arvutamisõn liitmisõ ja lahutamisõ jaos. Näütüses
liidetäs ja lahutadas valdu, kuulõ, haigõmaiu, sünnütüsmaiu,
politseid ja nii edesi,» sellet` Eedu. «Õõ-noh, kas
tuu om kah maania, ku niäq sääl Talinan pandva mugu
palka manuq?» küüsse Kaarli.
*
«Eedu,
kas sa kuuldsõ, et Vanan Roosan oll` tulõkahju,» küüsse
Kikati Kaarli Ohkatsi Eedult. «Kuuldsõ jah, Elvähe
oll` helistädüq, a side oll` olluq sitt,» tiidse
Eedu. «Noh miä sys sai?» uurõ Kaarli. «Maja palli
mahaq!» oll` Eedu vastus.
-------------------
Viinahimoga kanaq mängu
Mehel
hirmsa viinahädä, a rahha es olõq. Täl karas` plaan`
päähä: naanõ pelgäs jo vargid. Ku naanõ läts`
puuti, pandsõ miis` kanaq sanna kinniq. Ku abikaas
poodist tull`, tiät` miis`, et vargaq veiväq kanaq ärq.
«Ostami vahtsõq,» and` miis` hüvvä nõvvu. «Annaq
rahha, ma käü kannu perän ärq,» rutas` miis`. Naanõ
and` raha, miis` läts` puuti – muidoki viina perrä.
Tõsõ päävä hummogu aijõ kanaq sannast vällä.
Naanõ tundsõ umaq kanaq ärq, oll` nii perätümät
muudu vihanõ, et miis` tedä jälki hanis tõmmas`.
Murumuna
Miili
Ku midagi ei miildü, tulõ umbusaldust avaldaq
Ruitlasõ Olavi, ilmaparandaja
ruitlane@hot.ee
Ma olõ esisaisva miis` ja nii ma esiq küsü ja vasta kah: mille Laari Mart umahindä pildi pihta märki es lasõq, a võtsõ Savisaarõ uma? Vastus: mis mõnnu õks saa ollaq kahvatide pudsajide pihta põmmutamisen (nigu lõokõsõ pesä)? Tõsõs: Savisaarõ mol`u om pall`o suurõmb kah: säält müüdälaskmises piät joba peris pümme vai pur`on olõma.
Ma säädse hoovi pääle naasõ pildi üles ja naksi kivvega pildma. Püssü ei olõq noh! Ja parõmb kah. Muido olõs vast joba mynõlõ tsäristänüq. Tiiäti külq: rahvaloendajaq, moosivargaq… Nojah, naksi sys killustigutükkega andma, a naanõ esiq, raisk, tull` tassakõistõ ussõ pääle ja kai kykkõ uma silmäga päält. Kos perän nakas` vingma, et täüskasunu inemine ja mäng ulli niguq pois`kõnõ ja nii edesi. Käändse hinnäst nii üles, et ma lei käega, võti poodist üte Sarvigu ja lätsi kellä nelädse Tartu bussi pääle.
Täüskasunu inemine?! A kas Mõisa Jüri om täüskasunu inemine? Ah? Kas Laari Mart om? Tuu lask` juttõ perrä viil Rüütli pildi pihta kah. A Arnold om joba nii vana, et ei saaq minkastki arvo. Lasõq sys kahuriga vai tsuska näpp kõrva.
Ku midägi ei miildü, tulõ umbusaldust avaldaq. Niguq naanõ mu suhtõn avald`. Ja perän pruut` kah. A tuu om joba pikemb jutt, miäst parhillaq ei porra.
Egas ma ei oodaki, et hullu lehmä hädä ja sõrataud nii lihtsäle Eestist müüdä lätvä. Arõnu riigiq ei lasõq ummi hullõ ja sõrataudin liikmide pilte pihta märki, a pandva nääq lihtsält palama. Kümnide tuhandide kaupa. A mi hulluq ja ulliq nakatasõq ynnõ inemisi manuq.
Tuud, kas Laaril om suu- ja sõratõbi, om väega rassõ kimmäle kindlas tetäq. Esites kand tä kängi ja tõsõs, niguq ma ütli: pudsajide takast ei paistuq inemise isikuperägi vällä, suutõvõst kynõlamaldaq. Või hinnata tuu järgi, miä suust vällä tulõ ja sys teküs kahtlanõ tunnõq külh.
Mi olõmi arõnu riik` ja läänemaailma muudu tapma mi ei nakaq. Tulõ kasutaq looduslikku valikut ja Mõis Laariga ärq ristata. Vaihõlõ tulõ panda paar` Siimanni geeni ja üts` Tarandi uma. Et sääne väega matšolik poliitik vällä es tulnuq, tulõs myni Oviiri Siiri ülearunõ geeniräpäl` kah sinnäq patta tsusata. Sys saamiq keskmidse karvakasvu, Laari agressiivsusõ, Mõisa keskturukogõmuisi, Siimani naaratusõ, Tarandi hääle ni Oviiri kõnnaku ja puusanõksuga miildüva poliitiku, kedä olnu es häpü esiki Marsi kodanikõlõ iinkujus tuvvaq.
Esiq näeti mu päält, et inemine lätt ilma naasõlda hõelas. A miä ma tetäq saa... Pääväst päivä üts`sama - Sarvik näpu vaihõlõ ja jälki kellä nelä bussi pääle.
|