PÄÄLEHT
ELO
MÄRGOTUS
KAGAHIIQ
KERGÜSI
KIRÄQ
 


 



Võlss` aoss liina...


Harju Ülle 
 

ylle@polvakoit.ee



Et Võromaal sõitnu rongõ inämb pästä saa-i, tuu oll` targõmbil teedäq joba jupp aigu tagasi. Halva mängu man jäi miiq juhele umõtõ üts` hää võimalus: pandaq lubat rahaga käümä võimaligult hääq bussiliiniq. A tuud egäl puul joht tetä-i.

"Totrus," kommentiirse vahtsit Orava-Põlva ja Räpinä-Põlva bussiliine Põlva vallavanõmb Tilga Arne. "Midä tege inemine Põlva bussijaaman kell 5.55? Tuu olõ-i määnegi põhjõndus, et rongiq tuulsamal aol Põlvalõ jõudsõq, inemiisil olnuq hää võimalus saiaq Põlvahe tüüle-kuuli parõmbal aol."

Tilga Arne ütel`, et vallavanõmbide ega rahva käest olõ-i kiäki küsünü, kuis võinuq bussiliiniq käümä pandaq, tuu oll` ynnõ Põlva Maavalitsusõ otsus. 

"Pruuvsõmiq säilitäq rongi graafikut," õigust` liine Põlva maavalitsusõ majandustalitusõ juhataja Jää Arvo. "Kell 6.10 lätt Põlvast buss` edesi Tartu pääleq." Tä põhjõnd`, et latsõq jõvva-i muiduq Tartohe kuuli. Põhjusõs, mille Orava latsõq Põlva asõmal Tartohe keskkuuli kääväq, om agaq olnuq just tuu, et hummogu Oravalt Põlvalõ lihtsalt es saaq. 

AS Võro Autobaasi direktoriherr Kikkase Jüri ja Võro Maavalitsusõ majandusosakonna juhataja Tohvi Raul kinnitiq, et Võro maakunnan säänest ull`ust olõ-i tettü: vahtsõq bussiq jõudvaq Võrolõ ilustõ 15-30 minutit inne katsat - inemiseq saavaq kuuli-tüüle-arsti manuq õigõl aol.

"Tiiä-i, kas maq piät poisiq suusatrennist-muus`kakoolist ärq võtma?," oll` Pikäkannu Põhikooli oppaja ja 12-, 13- ja 15-aastatside poigõ imä Rauga Ülle viil riidi hirmul, et äkki lõunadsõ rongi asõmale Otsa-Võro liini pääle bussõ ei pandaki. Vai ku pandas, sis võlss` aol. Sis tä viil es tiiäq, et poisiq jõudvaq vahtsõ 13.43 bussiga Võrolõ külh, ynnõ sis tulõ probleeme kodojõudmisega, ku trenn pikembäs vinüs.

"Loodami, et vahtsõq liiniq nakasõ hinnäst ärq tasuma, latsõq saavaq trenni ja maainemiseq lehmänüsmise aos kodo," arvas` Kikkase Jüri vahtsõq bussiliiniq küländ hääq ollõv.

Tohvi Raul ütel`, et kyik liiniq arutõdiq umavalitsusjuhtõga kats`-kolm kõrda läbi, a kuna otsus tull` maru kipõstõ tetäq, sis olõ-i sõitjide vajadusõq viil täpsäle teedäq. "Liine tulõ naada praktika käigun korrigiirmä, üts` pisteline liiniuuring om tettü, a tuu näütä-i viil suurt midägi," lubasi tä rahva hellü kullõlda. "Suurõmb probleem` om tuu, et näütüses Antsla-Võro rongipilet` massõ katõssa krooni, a bussipilet` mass 20 krooni. Tuuga saa inemine õks pügädä ja sinnäq olõ-i ministeeriumi lubat 1,1 lisamiljoniga ka suurt midägi tetäq."

Plaki Aare pilt



Turismitegijit oodõtas op`ma


Võrumaa turismiettevõtjaq, käsitüümeistreq ja tõsõq turismiga seotu valdkondõ huvilidseq ommaq oodõt oppusõlõ, kon kynõldas tuust, kuimuudu kasuta ärq egäsugust hääd, midä Võrumaa päält löüdäq või.

Oppust rahastas ERSA põllumajanduspiirkundõ programm ja kõrraldasõq Võro Intsituut`, Võru Turismiinfokeskus ja MTÜ Kodokant Võrumaa. 

Edimädseq loenguq-seminääriq peedäs 15.-16. märdsil Vaskna talun Võrumaal, teemas om rahvuslik käsitüü ja tuutõarõndus. Tõnõ oppus toimus 5.-6. aprillil Ala-Rõugõ külälistemajan, teemas tähtpääväq ja päävä manuq käüväq söögiq, a ka tuu, kuimuudu noid pakku. Kolmandat kõrda um võimalik ilmanägemist laembas survada oktoobrin. Ettekandide teemas om aoluuline Võromaa, taa kihlkunnaq, kodolugu ni talokultuur`.

Üts` kõrd mass 150 kruuni. Küsüq perrä 078 238 63, 078 219 60 (Kadri Koreinik), 078 21 881 (Luule Lipp) vai 052 02 179 (Külli Meltsov).

UL



Aokirändüspäiv kuts Põlvahe

8. märdsil peedäs Põlvan aokirändüspäiv, kon kynõldas nii Gustav Adolph Oldekopi aigsõst ku täämbädsest lehetegemisest.

Eesti Raamatu Aasta lõpõtamises kõrraldas Põlva Rahvaharidusõ Selts ja aoleht` Koit konverendsi, miä algas kell 10 Põlva Kultuurikeskusõn. Saa jo timahavva 195 aastagat edimädse eesti aolehe "Tarto maa rahva Näddali-Leht" ja 50 aastagat aolehe Koit ilmumisest.

Saarõ Evar pidä loengu "Oldekopist täämbädse pääväni", Esko Enn tulõtas umaaigsõ päätoimõndajana miilde hullu stagnaaigu, Kõima Kauno parhilladsõ Koidu päätoimõndajana kynõlas täämbädsest elost.

Inne konverentsi kõrraldõdiq koolilehti konkurss, mille parembit kitetäs kah aokirändüspääväl. Põlvahe um uuta paljo aokiränikkõ egält puult Eestist.

UL



Lina - Kago-Eesti siid


24. märdsil tulõ Põlvan suur` käsitüüpäiv "Lina - Kago-Eesti siid", kon saa nätäq, tundma oppi ja üten tetäq kümnit linaasju.

Kell 10 Põlva Kultuurikeskusõn pääle nakkaval pääväl näütäseq Soomõ Kajaani naasõq lina vilt`mist ja linast paprõ tegemist. Nätäq saa satu linatsid rõivid, kottõ ja pall`ond muud nink tuud, kuis kasuta linna raamadu köütmisen.

Toimus Kangro Ulve tett linast rõivide ettenäütämine. Oppi saa taimist gobelääni tegemist ja taimõdisaini. Vestlusringin selgitäseq op`nuq meheq Viikna Anti ja Paalmani Kalju, kuis tarvita linasiimneõlli tervüse ja majandusõ tsihin.

Kaiaq saa videofilmi ja kohvikun kullõlda Parksepä andsamblit Akvaarium. Küllä tulõva Järvamaa huviselts` Põimik ja Narva niplipitsi meistreq. Uuta om ka taimõkäsitüütegijit Jaapanist.

Üritüse pääkõrraldaja Põlva Käsitüüklubi iistvõtja Tageli Asta ütel`, et timahavvanõ käsitüüpäiv om joq viies ja ega aasta um käsitüüpääväl käünüq keskmädselt tuhat inemist.

Päivä toetasõq Materra projekt` ja Moostõ Katsõjaam.

UL