PÄÄLEHT
UUDISSÕ
ELO
MÄRGOTUS
INNEMBI
KERGÜSI
 


 



Hoiami kokko nigu takjaq

Sai õkva vastsõ seitungi Uma Lehe täämbä (1. okt 2000 – toim) siin Ameerigamaal kätte. Taha aituma üteldä noilõ häädele inimestele, kiä vaiva ja murrõga tuu lehe ommaq kokku pandnu. Tuu kiil` om nii illos silmäga lukõq – õkva ku tsirk olõs peiu tennüq. Sai Uma Lehe võro latsõlt, kiä eläs Tallinnan – Jaaska Lydialt. Mi, võro latsõq, hoiami kokko nigu takjaq. Ütest ja samast puust olõmi jo tettü. Minä elä siin kavvõl Ameerigamaal õkva Washingtoni man ja hoia iks silmäq nink kõrvaq valla, et midägi hääd Võromaalt kuuldaq. Kirotagõq mugu edesi – saa ka mina, vana inemine, uma liina kiilt lukõq.

Võro piirõtusõvabrigu lats` Laamanni Evy


Murõq võro keele peräst

Mu iin lavva pääl om Uma Lehe kolmas nummõr`, ma elä Viländi lähkün Viiratsin. Siin om tõsisigi võrokõisi, umõta nimäq häbendäseq kynõlda umma imäkiilt. Om ynnõ üts` 40-aastanõ naistõrahvas, kiä ei häbendä minoga võro kiilt kynõlda. Minol hindäl ei olõq võro keele lugõmisega raskuisi.

Tahas väega, et Uma Leht käüs edesi ka tulõvaasta. Mina olõs õkva edimäne teljä. Ma joba vana miis`, 78-aastanõ. Vanan iän tahas viil võro kiilt kynõlda ja lukõq. Minol om koton kats` võrokiilset raamatut: «Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII» ja Madis Kõivu «Kähri ker`ko man Pekril». Nimäq ommaq mul mito kõrda läbi loetu. Raamatupoodin om näid võrokiilsit viilgi, a hinnaq ommaq sooladsõq, jõud ei nakka mano. Tuuperäst tahaski, et Uma Leht iks käümä jääs. Ku lövvüs viil võro keele kynõlõjit ja lugõjit, ei kaoq kiil` kohegi.

Noidõ minevän lehen olnu kolhoosinimmiga – Sabe ja Laslõnku – seosõn om viil üts` ütlemine: «Mis sa uurit – tuu om Mitšurin».

Tsääro Elmar Viiratsist Viländimaalt


Pääasi, ku arvu saami

Umma Lehte lukõn jäi mõttõlõ kinniq ütelüs Agari Kajalt: «Tuu kiil`, mis miiq koton kynõlõmiq, om yks tõistmuudu ku võro aabitsa kiil`.» Taa arvamine um peris õigõ tuuperäst, et mi egän nukan kynõlõmiq umma murrakut. Kaika-Haabsaarõ-Ähijärve ja Mähkli ümbrus kynõlõs inämb-vähämb üttemuudu. Tsoorun, kon ma olõ sündünü, veidüq tõistmuudu ja nii edesi. Mi Tsoorun ütlimi, et «läämiq Võru laadalõ vai Võrulõ», Kasaritsa inemine ütel` ja ütles põraq, et «läämiq no Võrolõ». No mia sääl vahet um, arru saamiq mõlõmbaq, nii et tähtsüst ei olõ tuul, kui tä um kirutõt, a tuul, kui mi arvu saamiq. Küpär` pääst noide iin, kiä nä noist murdõsäädüisist midägi kyigile arusaadavalt paprõ pääle mõistva panda.

Bergmanni Karl


Kiri kiruta aaderssil Lao 5 Põlva liin
63 308 Uma Leht

Toimõndusõl um õigus kirju vahtsõlõ kiräviisi
pandaq ja naid lühendäq. Kirä iist honorari ei mastaq.