Liinanuuriga Võromaad avastaman 3.
Kõivupuu Marju, rahavaluulõtundja
(Algus edimädsen Uman
Lehen)
Talongimajandusõ-aigu
sai külä päält näütüses kolmõliitrilidse purgi
must`kamuusi kolmõ salmi nellähäälse laulu iist «Neiu-neiu,
sina minu neiu, ainult sind ma armastan...», a vahtsõaolidse
turumajandusõ aigu tull` viimäte sääne asi ette, et
mu «latsõq» peremehega kartulikaupa tetäq es saaki
– Võro turu pääl saabõv rohkõmb rahha, ku miq olõs
jõudnu massa... Tuu pääle halgatu mul miilde lugu «hääst
vanast aost», ku Võrol viil üüraadiot tetti. Toomõ
Juss ja Kauksi Ülle kutsõq sys muq kamba terves üüs
«õkva eederihe» – kuimuudu kül piässi pandma võro
kiilde sääntse syna niguq eesti keelen om otse
eetrisse –
ja sys sääl sai laulõtus ni kynõldus egasugumaidsist
as`ost, muuhulgan ka võrokõisi ilmlõpmaldaq lahkusõst.
Es jõvvaq maq egaq mu «latsõq» ärq kittä otsalda süütmist
külärahva puult – aituma viil parhillaki! No ja sys
olnuq muq tütriguq jälq koskil vannu laulõ ja juttõ
üles kirotaman ni tuulõsmal aol tulnuq Võro raadiost
muq tennämine hää vastavõtmise iist, minka pääle
naanu pernaanõ õkvalt lauda katma... Tütriguq pruuvnu
kül tagasi aiaq, et neil ommaq kõtuq täüs – jumala
iist, olnuq kah – ja egaq täüs kõtt ei mõtlõ, tuu
taht magalõ! A pernaasõ syna jäi pääle...
Rahvaluulõtundja
Kõivupuu
Marjulõ
anti 1995. aastagal
Eesti
Vabariigi presidendi
pääpreemia
rahvaluulõ korjamise
iist.
Tuu traditsioon tetti
tagasi
1994. aastaga lõpun,
mia
tähendäs, et üten Aleksander
Sünteri
ja Heiki Valguga
olliq
naaq edimädseq taa
preemia
saajaq jälq vabas
saanuq
Eestin.
Tossu
Tilda pajatusõq
Mustlasõ piitsk
Mustlasõpois`kõnõ
oll` kurja tennüq. Nüüd tull` tedä nuhõldaq.
Kutsuti sis pois`kõnõ üten esä ja imäga alaiälisi
kommisjonni. Tuu kommisjon` käve kuun suurõn valgõn
majan keriku vastan. Niguq latsõvanõmbaq ussõst sisse
saiq, sattõ näil suu tuud uhkust ja illo näten ammulõ.
Kallis müübli ja sammõtist kardinaq, ülekullat
riigivapp` saina pääl! Kül nä sis laksutiq suurõst
häämeelest kiilt ja vatõrdiq vahetpidämäldäq
mustlasõkeelen. Ku nä olliq jo küländ imestänüq,
nakatiq asja arotama. Lõpun saistas` kommisjonni
iinotsan olnuq miis` üles ja nakas` otsust ette lugõma.
Tä ütel`, et kommisjon` otsust` pois`kõsõlõ
noomitusõ anda.
Mustlasõesä
karas` pistü ja hõigas`: “Ei olõq määnestki
noomitust vaia! Meil om koton mustlasõ piitsk. Ma joba
anni tälle nii, et perseq tulinõ!”
Mustlasõ
meheleminek`
Mustlasõlatsõkõnõ
oll` väega illos, a kõva pääga. Egan klassin ist` tä
kolm aastat. Välän oll` illos kevväi ja oppaja kirot`
tunnistuisi vällä. Timä miil` oll` kurb, selle et tuu
latsõkõnõ jäi kolmandalõ klassi kolmandas aastas
istma.
A oppaja pässi tunnistusõ kirotamisest. Mustlasõlatsõkõnõ
oll` vahepääl är mehele lännüq ja inämb täl kuuli
asja es olõq.
Keeruline
syna
Kasaritsa
tütrik läts` sünnütämä. Tä oll` viil noorõkõnõ,
vaivalt 16 aastat vana. Arst` täüt` kaarti ja esit` küsümüisi.
Tä küsse, kuna tütrigul suguelo nakas`. Tütrik es olõq
säänest synna innembi kuulnuq ja küsse vasta: “Midä
tuu piäss tähendämä?”
Udrikõsõq
Taa
juhtu vanal aol. Elli miis`, kinka nimi oll` Püve Udri.
Üts`kõrd sõit` Udri hobõsõga kõrtsist müüdä.Mõtõl`:
lää võta veidüq mudsuteritüst. A jäi kavvõmbas.
Tull` Udri kõrtsist vällä ja näge: hopõn` lasipuu külen.
“Ku ma olõ Püve Udri, sis om seo mu hopõn`. Ku ma Püve
Udri ei olõq, sis seo ei saaq kuigimuudu mu hopõn`
ollaq,” mõtõl` tä. A egäs juhus võtt` hobõsõ üten.
Ku kainõs sai, sis tund` uma hobõsõ ärq.
Nüüd üldäs noidõ kotsilõ, kiä hindä ülearvu
segi joovaq, et nuuq ommaq udrikõsõq!
??????????????????
Õigõkiri
Koolipois`kõsõq
jõiq poodi takan jõeperve pääl peediveini. Oppaja läts`
müüdä, sai vihatsõs ja pand` pois`kõsõq koolitarõn
seletüst kirotama.
Üts` pois`kõisist, kiä oll` sõbra pakutuq veini
maitsnu, kirot`, et tä pall`o es võtaq – kygõst
longsu. Nii õkva kirotki: longsu.
Oppaja nakas` hirmsahe õigõkirä peräst kärk`mä.
“Lonksu, mitte longsu,” pahand` tä. Sis tsähväs`
oppaja, et minku pois`kõnõ kodo ja opku õigõkiri
selges. Pois`kõnõ es lasõq tuud kats` kõrd üldäq.
Tä kattõ niguq tuul`, ynnõ kõva veinihais hõl`osi
viil kavva oppaja tarõn.
Kai
pääl
Kurvitsa
Lembit
Juku
om koolin. Oppaja ütles:«Latsõq, kirotagõq kapten
sais kai pääl.» Juku kirotas ja oppaja tulõ
kaema. «Misperäst sa, Juku, olõt kai suurõ tähega
kirotanuq – Kai?» Juku:«Ma joba arvssi, et ütskõrd
tuu litsi peräst tülü tulõ!»
Ts`entelmen
Kurvitsa
Lembit
Turismitallo
tulï rikas vällämaalanõ. Pernaanõ näüdäs` õdagu uma laja sängü pääle ni ütel: «Juhuslikult
um mul miis` sõidun». Vällämaalanõ: «Kas
teil raasugi häbü ei olõq – maq olõ tsentelmen!»
Üü
lätt müüdä, miis` sööse köögin hummukust.
Näge, et muru pääl um kat`s kikast ja üts`
kana. Küsüs pernaasõ käest: «Kas ti ei ütlesiq,
misperäst teil kat`s kikast om ja ynnõq üts`
kana?» «Ynnõq üts` om kikas, tõnõ om ts`entelmen!»
olï vastus.
Pääq
püstü, sysaraq!
Ruitlasõ Olavi, luulõtaja
Oktoobri
om olümpiakuu ja kyigi progressiivside inemiste silmin
loit Sydney olümpiatõrvik. Illos om tuud kaiaq muidoki,
a mullõ miildü rohkõmb kaiaq vindläisi variantsi
tuust Ostankino teletorni näol. Või-ollaq selle, et
Sydneyle minnu es lastaq, a Ostankino palangut näi lähkült
umahindä silmäga päält. Miä tetäq – maailm lätt
nii vai tõistõ umadõga p...
A oktoobrikuun õigõ japõrus viil nakas. Tulõ
meditsiinisysaride streik` ja säändseq haiglasõmbaq
indiviidiq koolõsõq suurõmbalt osalt vällä.
Osaliselt või tuud nimetä rahvusligus puhastusõs
loodusligu valiku näol, a tõsõlt puult ommaq sysaraq
esiq kah süüdü.
Kaemiq perrä. Budõlin saa uma olümpiamedali iist
puul` miljonni. Tuuga saa joba keeleeksami är tetäq ja
jääs ülegi. Pertelson saa kah puul` milli.
Roolijoodik Indrek Sei sai prii reisi ja aborigeenega
tinti pandaq, miä tuust, et vii pääl edesi ei lähäq
– määriq kõttu vai suusamäärdega. Vellekeseq Tõnistõq
ommaq hindid spordimammonaga joba nii rasva söönüq,
et paat` veereni vette vaos. Üts`
miis` piät pidevält vett vällä luup`ma. A õks võetas
üten, seeniq kooniq meheq jalga üle paadiveere nõsta
jõudva. Ja sis nuuq ülejäänuq, kergejõustiklasõq
ja muuq säändseq, kinkast egä Sydney külämats` korõmbalõ
ja kavvõmbalõ karata jõud – nuuq eläseq kah selle,
et egaq spordipiirak sis nii väikukõnõ kah olõ-i.
A sysaraq virisäseq. Miä ti virisät, ku esiq ulliq olõt!
Kirotagõq olümpiäkomiteele avaldus. Saati hindäle kõrraligu
kepi ja nakati Noolõ muudu saivast kargama ja palle tõukama.
Söödät latsõq äräq ja omgi asi kõrran.
Mille
sis spordin säändseq suurõq rahaq? A selle, et riigil
om rahha üle ja kohegi muialõ tedä panda ei olõq.
Kultuuri jaoss ei saaq, kuna mi ei olõq kultuurnõ
riik`, pensionärele kah olõ-i mõtõt anda, nuuq koolõsõ
mahaq ja pärän ei levväq kiäki nuid kõrvalõkoonõrdaduid
rahapaprit üles ja valitsusõ umal rahval om joba rahha
nii pall`o, et näil om taast tõtõstõ viländ.
|