PÄÄLEHT
MÄRGOTUS
ELO
KÜSÜMINE
KIRÄQ
INNEMBI


 



Liinanuuriga Võromaad avastaman 3.


Kõivupuu Marju, rahavaluulõtundja


(Algus edimädsen Uman Lehen)

Talongimajandusõ-aigu sai külä päält näütüses kolmõliitrilidse purgi must`kamuusi kolmõ salmi nellähäälse laulu iist «Neiu-neiu, sina minu neiu, ainult sind ma armastan...», a vahtsõaolidse turumajandusõ aigu tull` viimäte sääne asi ette, et mu «latsõq» peremehega kartulikaupa tetäq es saaki – Võro turu pääl saabõv rohkõmb rahha, ku miq olõs jõudnu massa... Tuu pääle halgatu mul miilde lugu «hääst vanast aost», ku Võrol viil üüraadiot tetti. Toomõ Juss ja Kauksi Ülle kutsõq sys muq kamba terves üüs «õkva eederihe» – kuimuudu kül piässi pandma võro kiilde sääntse syna niguq eesti keelen om otse eetrisse  – ja sys sääl sai laulõtus ni kynõldus egasugumaidsist as`ost, muuhulgan ka võrokõisi ilmlõpmaldaq lahkusõst. Es jõvvaq maq egaq mu «latsõq» ärq kittä otsalda süütmist külärahva puult – aituma viil parhillaki! No ja sys olnuq muq tütriguq jälq koskil vannu laulõ ja juttõ üles kirotaman ni tuulõsmal aol tulnuq Võro raadiost muq tennämine hää vastavõtmise iist, minka pääle naanu pernaanõ õkvalt lauda katma... Tütriguq pruuvnu kül tagasi aiaq, et neil ommaq kõtuq täüs – jumala iist, olnuq kah – ja egaq täüs kõtt ei mõtlõ, tuu taht magalõ! A pernaasõ syna jäi pääle... 

Rahvaluulõtundja Kõivupuu Marjulõ anti 1995. aastagal
Eesti Vabariigi presidendi pääpreemia rahvaluulõ korjamise iist. Tuu traditsioon tetti tagasi 1994. aastaga lõpun, mia tähendäs, et üten Aleksander Sünteri ja Heiki Valguga olliq naaq edimädseq taa preemia saajaq jälq vabas saanuq Eestin.



Tossu Tilda pajatusõq


Mustlasõ piitsk

Mustlasõpois`kõnõ oll` kurja tennüq. Nüüd tull` tedä nuhõldaq. Kutsuti sis pois`kõnõ üten esä ja imäga alaiälisi kommisjonni. Tuu kommisjon` käve kuun suurõn valgõn majan keriku vastan. Niguq latsõvanõmbaq ussõst sisse saiq, sattõ näil suu tuud uhkust ja illo näten ammulõ. Kallis müübli ja sammõtist kardinaq, ülekullat riigivapp` saina pääl! Kül nä sis laksutiq suurõst häämeelest kiilt ja vatõrdiq vahetpidämäldäq mustlasõkeelen. Ku nä olliq jo küländ imestänüq, nakatiq asja arotama. Lõpun saistas` kommisjonni iinotsan olnuq miis` üles ja nakas` otsust ette lugõma. Tä ütel`, et kommisjon` otsust` pois`kõsõlõ noomitusõ anda.

Mustlasõesä karas` pistü ja hõigas`: “Ei olõq määnestki noomitust vaia! Meil om koton mustlasõ piitsk. Ma joba anni tälle nii, et perseq tulinõ!”


Mustlasõ meheleminek`

Mustlasõlatsõkõnõ oll` väega illos, a kõva pääga. Egan klassin ist` tä kolm aastat. Välän oll` illos kevväi ja oppaja kirot` tunnistuisi vällä. Timä miil` oll` kurb, selle et tuu latsõkõnõ jäi kolmandalõ klassi kolmandas aastas istma.

A oppaja pässi tunnistusõ kirotamisest. Mustlasõlatsõkõnõ oll` vahepääl är mehele lännüq ja inämb täl kuuli asja es olõq.



Keeruline syna

Kasaritsa tütrik läts` sünnütämä. Tä oll` viil noorõkõnõ, vaivalt 16 aastat vana. Arst` täüt` kaarti ja esit` küsümüisi. Tä küsse, kuna tütrigul suguelo nakas`. Tütrik es olõq säänest synna innembi kuulnuq ja küsse vasta: “Midä tuu piäss tähendämä?”


Udrikõsõq


Taa juhtu vanal aol. Elli miis`, kinka nimi oll` Püve Udri. Üts`kõrd sõit` Udri hobõsõga kõrtsist müüdä.Mõtõl`: lää võta veidüq mudsuteritüst. A jäi kavvõmbas. Tull` Udri kõrtsist vällä ja näge: hopõn` lasipuu külen.

“Ku ma olõ Püve Udri, sis om seo mu hopõn`. Ku ma Püve Udri ei olõq, sis seo ei saaq kuigimuudu mu hopõn` ollaq,” mõtõl` tä. A egäs juhus võtt` hobõsõ üten. Ku kainõs sai, sis tund` uma hobõsõ ärq.

Nüüd üldäs noidõ kotsilõ, kiä hindä ülearvu segi joovaq, et nuuq ommaq udrikõsõq! ??????????????????



Õigõkiri

Koolipois`kõsõq jõiq poodi takan jõeperve pääl peediveini. Oppaja läts` müüdä, sai vihatsõs ja pand` pois`kõsõq koolitarõn seletüst kirotama.

Üts` pois`kõisist, kiä oll` sõbra pakutuq veini maitsnu, kirot`, et tä pall`o es võtaq – kygõst longsu. Nii õkva kirotki: longsu.

Oppaja nakas` hirmsahe õigõkirä peräst kärk`mä. “Lonksu, mitte longsu,” pahand` tä. Sis tsähväs` oppaja, et minku pois`kõnõ kodo ja opku õigõkiri selges. Pois`kõnõ es lasõq tuud kats` kõrd üldäq. Tä kattõ niguq tuul`, ynnõ kõva veinihais hõl`osi viil kavva oppaja tarõn.

 

Kai pääl

Kurvitsa Lembit

Juku om koolin. Oppaja ütles:«Latsõq, kirotagõq kapten sais kai pääl.» Juku kirotas ja oppaja tulõ kaema. «Misperäst sa, Juku, olõt kai suurõ tähega kirotanuq – Kai?» Juku:«Ma joba arvssi, et ütskõrd tuu litsi peräst tülü tulõ!»


Ts`entelmen

Kurvitsa Lembit

Turismitallo tulï rikas vällämaalanõ. Pernaanõ näüdäs` õdagu uma laja sängü pääle ni ütel: «Juhuslikult um mul miis` sõidun». Vällämaalanõ: «Kas teil raasugi häbü ei olõq – maq olõ tsentelmen!» Üü lätt müüdä, miis` sööse köögin hummukust. Näge, et muru pääl um kat`s kikast ja üts` kana. Küsüs pernaasõ käest: «Kas ti ei ütlesiq, misperäst teil kat`s kikast om ja ynnõq üts` kana?» «Ynnõq üts` om kikas, tõnõ om ts`entelmen!» olï vastus.


Pääq püstü, sysaraq!




Ruitlasõ Olavi, luulõtaja

Oktoobri om olümpiakuu ja kyigi progressiivside inemiste silmin loit Sydney olümpiatõrvik. Illos om tuud kaiaq muidoki, a mullõ miildü rohkõmb kaiaq vindläisi variantsi tuust Ostankino teletorni näol. Või-ollaq selle, et Sydneyle minnu es lastaq, a Ostankino palangut näi lähkült umahindä silmäga päält. Miä tetäq – maailm lätt nii vai tõistõ umadõga p...

A oktoobrikuun õigõ japõrus viil nakas. Tulõ meditsiinisysaride streik` ja säändseq haiglasõmbaq indiviidiq koolõsõq suurõmbalt osalt vällä. Osaliselt või tuud nimetä rahvusligus puhastusõs loodusligu valiku näol, a tõsõlt puult ommaq sysaraq esiq kah süüdü.

Kaemiq perrä. Budõlin saa uma olümpiamedali iist puul` miljonni. Tuuga saa joba keeleeksami är tetäq ja jääs ülegi. Pertelson saa kah puul` milli. Roolijoodik Indrek Sei sai prii reisi ja aborigeenega tinti pandaq, miä tuust, et vii pääl edesi ei lähäq – määriq kõttu vai suusamäärdega. Vellekeseq Tõnistõq ommaq hindid spordimammonaga joba nii rasva söönüq, et paat` veereni vette vaos.
Üts` miis` piät pidevält vett vällä luup`ma. A õks võetas üten, seeniq kooniq meheq jalga üle paadiveere nõsta jõudva. Ja sis nuuq ülejäänuq, kergejõustiklasõq ja muuq säändseq, kinkast egä Sydney külämats` korõmbalõ ja kavvõmbalõ karata jõud – nuuq eläseq kah selle, et egaq spordipiirak sis nii väikukõnõ kah olõ-i.

A sysaraq virisäseq. Miä ti virisät, ku esiq ulliq olõt! Kirotagõq olümpiäkomiteele avaldus. Saati hindäle kõrraligu kepi ja nakati Noolõ muudu saivast kargama ja palle tõukama. Söödät latsõq äräq ja omgi asi kõrran.

Mille sis spordin säändseq suurõq rahaq? A selle, et riigil om rahha üle ja kohegi muialõ tedä panda ei olõq. Kultuuri jaoss ei saaq, kuna mi ei olõq kultuurnõ riik`, pensionärele kah olõ-i mõtõt anda, nuuq koolõsõ mahaq ja pärän ei levväq kiäki nuid kõrvalõkoonõrdaduid rahapaprit üles ja valitsusõ umal rahval om joba rahha nii pall`o, et näil om taast tõtõstõ viländ.