Talliina poiss jää-i võro keelega hättä


Harju Ülle 
 
ylle@polvakoit.ee

Tal`na pois`kõnõ Müürsepa Kaspar (14) sai võro keele selges katõaastadsõlt. Ruusmäe vanaimä man, põraq mäng` tä võrokiilsen näütemängun ni kynõlõs pidupäivil vanõmbidega koton võro kiilt.

"Seo olõ-õi sukugi ilmvõimaldaq asi," kynõl` võro keele mõistmisest Kaspar esiq. "Kyik suvõq olõ ma olnuq vanavanõmbide puul. Näidega kynõlõ ma yks kyik aig võro keelen."

Tal`na Võro Seldsi vahtsõn näütemängun "Viiekõistõ rüänurmõn" män? Kaspar Antsu, Emma 15-aastast sysarapoiga.

"Imä sokut`," selgit` Kaspar umma näütemängu saamist. Veitü ao peräst tull` agaq vällä, et Kaspar om ka uma koolin, Tal`na Lillekülä 3. Gümnaasiumin, kõva näitlejä.

Kaspar ütel`, et täl olõ-õi vaiht, kas mängi eesti vai võro keeli. "Maq kynõlõ tävveste vabalt mõlõmban keelen," selet` tä.

Kas Kasparist või tulõvigun ka peris näitlejä saiaq, es mõistaq poiss` põraq viil üteldä. "Ku ütsäs klass` läbi saa, sys ma kae, mis saa edesi," tähend` tä. "Üts` asi, mis minnu huvitas, om muidoki kirändüs."

Umma erilist sidet Võromaaga ei mõtlõ Kaspar agaq elon lahku, ka sys, ku tä yks Tal`nalõ elämä jääs. "Mul om Võromaal pall`o sõpru ja sääl om ka väega illus: üüsine vaikus, tsirgulaul..." ütel` tä.

Ka Kaspari imä nimmas`, et poig pidä Võromaad erilidses. "Kaspar rabasi suvõl Ruusmäel kõvastõ tüüd tetäq, hainatüü om täl peris selge külh," selet` tä. "Tä om egä suvi muq vanõmbide puul Ruusmäel."

Imä ütel`, et ka Kaspari esä om võrokõnõ, peri Verioralt. "Ku om määnegi pidopäiv, kynõlõmiq mi ka koton mynikõrd peris võro keelen," kynõl` imä. "Ja ku autoga Võromaale sõidami, sys läämiq Võromaa piiri pääl automaatsõlt võro keele pääle üle, mynikõrd ei panõq tuud üleminekit esiq tähelegi."

Imä nimmas`, et Kaspari illos võro kiil` om peri ilmselt tuust, et pois`kõnõ oll` pall`o vanaimä puul õkva kõva keeleop`mise aigu, nii umbõs katõaastadsõlt ja sai sys keele selges. "Mu 12-aastanõ tütär` seol aol maal es olõq ni kynõlõs säänest võro kiilt, millest võrokõsõq külh arvu saa-i."

Imä ütel`, et näütemänguga "Viiekõistõ rüänurmõn" saavaq Tal`na võrokõsõq piä üles astu Rocca al Mare Vabaõhumuuseumin võro talo avamisel ni ka Tartun. "Ku Ants kirutas, sys võimiq ka viil vahtsit näütemängõ tetäq," oll` tä kimmäs.

Kats kangõt Akordi-miist

Allasõ Tiia

 

tiia@polvakoit.ee  

Suuhara vanaherrä Järve Ants (Hans) (86) um luulõtuisi loonuq saa ringin ni olnuq üts` 30 rehki pulmaesä. Leevi miis` Taali Kalju (67) um üte pido joosul laulnu 60 laulu. Kattõ kangõt ja häätahtlikku miist ühendäs küläkapell Akord.

"Ku kapell vakka jääs, sys ma vaihõpääl loe jälq mynõ luulõtusõ, miä inämbide kyik hindä tettüq. Noh, mynikõrd võta mynõ vana kiräniku luu kah," seletäs Järve Ants. "Maq ei olõq Antsu viil halvan tujun nännüq," ütel` Tee Mare, Akordi ütś noorõmbit liikmit, akordioonimängjä. "Jo latsõpõlvõst mäletä tedä nall`amehenä, kiä esinesiq Suuhara klubin ja Kalmatumäe küläpidodõl." Laulõluumise ja egapäävätüü kõrvalt um Hans tõisi inemisi käest üles kirotanuq ka päält 500 unõnäo. 

Laul iks omgi tuu, miä elo ryymsas tege. Taa om minno pästnü - ku ma es laulnuq, olnuq ynnõ sant`, löüd Taali Kalju, kiäl lennuki pardarelva padruń ka-r`apoiskõsõn hää käe otsast niit`. Kalju juht` umal aol Leevi kultuurimaija ja laul` estraadiorkestrin. Leevi orkestrit kutsuti säitsmekümnendil sakõst Krabi ja Varstu kanti. "Ütśkõrd Varstu orkestrijuht` lugõsi ärq, et maq olli 60 laulu laulnu üte õdagu joosul," tull` Kaljul miilde. "Ega rahva näost tunnõt häste äräq, midä olõssi paras lauldaq," ütläs 1948. aastast pääle laulnu miiś.

Pur`olt lauldaq ei ynnistu

Või tuud juumist ja süümist, vangutasõq muusigameheq pääd, tulõtõn miilde majandite süldipidosit. Viinaq ja söögiq olliq õkva lava pääl nink mitmaq pillimeheq jäiq väega ruttu ärq, tunnist` Kalju. Timä pur`oh päägä laulnu ei olõq - ei tulõq vällä. "Viina es võtaq, sis pidit vasta, tõistõ vässüt ärq," kynõl` Kalju Leevi pundi aigu silmän piten.

"Ku ma noorõhpõlvõh puhkpillimeeste trummimiiś olli, sys oll` viin väega tähtis ja ma mõtli, kas näe elopäivih ka säänest kaupa, kos inämb viin ei valitsõ. Nüüd sys om nii, et ei olõq üttegi suidsumiist egaq viinamiist pundin," ütläs Hans, iks küläkapelli Akord kotsilõ.

Ruus lakja ja pido peetüs

1977. aasta jaanuarin kokko tulnuq Akord pidä umas hiilgusõaos katsakümnendit nikagu raharehvormini. Mängiti majandite pidosil, pulma- ni jaanipidosil, ülevaatuisist kynõlamaldaq. "Näet, nüüd tulõ miilde, et pulmõ ei olõki vahtsõl aol olnuq," ütläs 1978. aastast Akordin laulnu Kalju. 

Akordil olõ-i kunagi määnestki hinnataksi olnuq. "Ku andas sõidurahha, sys olõmi rahul. Mi palk omgi tuu, ku saamiq tõisi miilt lahuta," tunnistas Kalju.

Võrokõisi muudu ütśtõsõavitamist um iks ette tulnuq. Ants kynõl`, kuis ütś väega kõrralik traktorist` Parisalu Väiko-Viirksust oll` tel umal aol ruusa tii pääl lakja ajanu. Tüü iist rahha es võtaq ja nii mänge Akord Andsu iistvõttõl traktoristi 60. hällüpääväl Veriora sööklan. 

Marmelaatõ ja tortõ asõmalõ sõir

Üldidselt ommaq Ants ja Kalju Eesti Kagu-nuka eloga rahul. Tuust ei saaq ynnõ aru, kuis ostõtas varastõt elektritraati kokku, mille noorõq ullimuudu joovaq ja mille põllutüüst luku ei peedäq. "Viimädsel aol om meil Leevil kah vaiksõs jäänüq, a vaihõpääl oll` üle maja salakõrts," ütläs Kalju. 

Väega mitmaq inemiseq ei usuq vällänägemise perrä, et Ants um 86 aastakka vana. Ants tiid, kuis hinnäst hoita: "Ku sinnu om varastaduq vai petetü vai võlsś juttu aetu, sys mõtlõ hindäle ruttu myni illos asi tetäq: istota myni puu vai mõtlõ myni muinasjutt vällä ja sa olõt mitu kõrda halvast üle." Järve Ants plaan ka kyik marmelaadiq ja tordiq kõrvalõ jätta ja noidõ asõmal sõira süvväq. 

Mõlõmbit mehhi om elon hoitnu kyik aig rahva siän olõmine. Kalju ütläs, et perämädsel aol um iks helüga rassõ - viitops piät laulmise aigu iin olõma. Nii timä ku Akord unistas kygõ inämp võimõndusõst, a tuu mass vähämbält 35 000 kruuni...

Andsu ja Kalju kynõlamise perrä esineski Akord parhillaq rohkõmb pensionääre kokkosaamisil, kuigi 90nditel um ka Lätimaal Ogre liinan ärq käütü. Kygõ kuumõmbaq lauluq ummaq iks "Kask tukkus metsa serval", "Valged roosid" jt. Akordi naasõq Pettai Reet ja Tee Mare võtva perämädsel aol järjest sakõmbalt üles "Võromaa, Võromaa kygõ ilosamb sa". Ka mitmaq Andsu salmiq ommaq võro keeli.

1977. aasta jaanuarin asutõduq Akordi om kyik sjoo aig juht`nu Teodor Tobrõluts (78) Süvähavvalt. Küläkapelli kuulusõq põraq Hans Järv (synasäädjä), Reet Pettai (basskitarrõ), Rosilda Viira (saatõkannõl`), Teodor Tobreluts (viiul`), Mare Tee (akordioon), Kalju Taal (laulja) ja Paul Olesk (viiul`). Mare Tee ütel`, et kuna inämbüs ommaq vanaq inemiseq, sys parhillaq egäkõrd tävve kuunsaisuga vällä ei mindäq - tervüs ei lupaq. Rahvamuusikite probleem nummõr` üts` om iks raha, miä kulunu pille remondis ja sõidu jaos. A kyik naaq inemiseq ommaq aastid tõisi miilt hääs tennüq ja tuust rõõmust ka esiq elänüq.