PÄÄLEHT
MÄRGOTUS
ELO
VAIELUS
KERGÜSI
INNEMBI
 
Otsi viil ei saaq !


 




Q-lõ umõta ammõt'

Edimält tsusas' lehest silmä, et q-tähele um umõhtagi ka ammõt' löütü - muido töllerdäs ilma as'anda tähestikun.

Väega tähtsä um, et lehetegijäq ummaq noorõq, harit inemiseq. Karas' miilde mu Otto-nimeline lell, kiä oll' pia eloaig kuul'meistre ja kel olliq kygõ säändseq kunksiga ütlemiseq, nigu näütüsõs: "Haritu pinil um hoobis tõnõ haukmine."

Nii kirätükke ku kujondamise poolõ päält um leht' ekaviisi 5+. Hää um, et üts serv' um tettü "Innembi" nime all. Tahtnu parõmbide teedäq tast Schwarzõ dinastiast, kiä 112 aastakka olliq Põlvan ker'koopõtajaq. Kuul'meistride leksikonin um ynnõ üles tähendet edimädse Schwarzi raamatidõ nimeq, a näide sisust ni saamisluust ei tiiäq suurt midägi.

Ku ma viil pois'kõnõ olli, sys vanõmbaq inemiseq kynõliq, kuis vana Schwarz oll' saatnu puul'päävä õdaguspoolõ tõlla Kreutzwaldilõ perrä ni iispäävä hummogu varra viidü tohtrõ-herr jälq Võrro tagasi. Paistus, et nääq olliq õigõq hüväq sõbraq. A tõnõkõrd püürdsevä tüllü kah. Kreutzwald kaibas' üten kirän Pulleritsu kuulmeistrele J. Adamsonilõ, kuis "Vana Must" ei kullõ sukugi synna ni and vällä ynnõ KOLI-RAMATIT, määnest koli ollõv jo küländ.

Lauga Kalju Nõmmelt 


Looda, et Uma Leht setosit vällä ei jätäq

Avvustõt Uma Lehe tegijäq! 1967.aastal kirot' Rihhard Iher umah luulõtusõh "Havva-kivi" suurõst murrõst uma keele peräst nii: "K¸ik s¸na' siijä', paprõlõ,/ ku havva-kiviss jätä,/ ku orasõst viil unõlõ. -/ s¸s hinnäst änne petä... Õs usuq Osolast peri kirämiis', õt lõuna-eesti kiil' viil kunagi orassõna rohetama lüü ja võipollaq päädki kandma nakkas. Aq edimäne umakiilne leht' omgi niguq oras, miä trügi mullast vällä! Looda, õt sjood hal'ast orassõpõldu (keelepõldu) õi võtaq liigvesi õgaq talvõkülm arq ja ka "suur-eesti" kitsõq ei süüq timmä paljast! Mul om veiga hüä miil', õt sääne leht' om sis nüüd ilmunuq! Veiga hää om ka tuu, õt täl om võrgust lugõmisõ võimalus! Soovi lehetegijile pall'o jõudu ja lehele pall'o lugõjit! Lehepää ütles, õt tegemist om "Võromaa rahva uman keelen kuulehega". Lõunaeesti keele kynõlõjid om tegelikult veiga veidoq. Näide siäh ommaq ka setoq, kelle ti jätäti sändse synaga vällä! Usu siski, õt ti päämine iismärk' om keele ja kaq kultuuri säülütämine, tuuperäst looda, õt ti mynõl setol lasõti kah yks umah leheh kirota ja esiq kaq mynõ luu Setomaast tiiti!

Parõmbide tervüisigaq,
Rein Järvelill 
Riigikogo liigõh, seto



Kiri kiruta aadressil Lao 5 Põlva liin
63 308 Uma Leht

Toimõndusõl um õigus kirju vahtsõlõ kiräviisi
pandaq ja naid lühendäq. Kirä iist honorari ei mastaq.