Aholämmi

"Rahvajutte Vastseliina kihelkonnast"

Taad raamatut lukõn tundsõ edimäst kõrd elun, et mul, Uma Lehe keeletoimõndajal, om rassõ võru kiilt lukõq. Ja umõtagi ei tulõq tuu tuust, et ma võru kiilt ei mõistaq. Tulõ vällä, et rahvaluulõkogujaq ommaq yks võru kiilt väega halvastõ kirja pandaq mõistnu vai ommaq viil 20. aastasaa algusõn tarvitanuq vanna kiräviisi, no kaegõ esiq, kuimuudu: kerkesand ‘keëkesänd’, mõtsas ‘mõtsah’, Zäpsi, peräst väikeist saja pitto ‘saajapito’ ja nii edesi mitmide lehekülgi kaupa moonutõduq kiilt. Raamatu kokkupandja Salve Kristi vabandas kül hirmutudõ, et kiilt ei olõq toimõndõt, a tuud olõssi vaia tetäq olnuq külh. Taa raamatu lugõja piät kül opnu filoloog olõma, et tuust segädüsest säänest kiilt vällä lukõq, nigu periselt kynõldu om . Ja ku yks sõnnu kokku lukõq ei mõistaq, sys jääs ka jutu mõtõq hämäräs. Taa raamat jakkas rahvaluulõkorjajide laiduväärset traditsiooni rahvajutu kiilt nii kuis juhtus kirja pandaq ja kirjapantu parandamisest ärq üteldäq. Ja tuud juttu ajava naaq kah, et külämeheq ja -naasõq  kynõlasõki niimuudu – eesti keelega segi.  Segäkiil tulõ tuust, et uurjaq ei mõistaq esiq võru kiilt vasta kynõlda, a tuud tunnista jo ei taheta.

Õkvalt maru hää oll` raamatust lukõq selletüisi teemaplokkõ iin – asjatundja kirutõt, lihtsan keelen, seletäs olulidsõ ärq. Muiduq jutuvaliku poolõst ei saaq ka midägi halva üldäq. Võiollaq olõssi võinuq sisse võtta ka inämb nall`akid juttõ vai mynõ puul`ropugi – tuu jo umõtagi kah rahva kynõld! Myni jutt ei annaq mu meelest ka jutu myytu vällä, ommaq ynnõ säändse tiatõq vai ütlämiseq (nt jutuq 31-34, 64, 91).

Kygõ inämb jäieq mullõ miilde kat`s juttu raamadu keskest: «Sudso lamba tarõh» (lk 47) ja jutt nr 43 (lk 43), miä kynõlas papakohvist, kiä kaavas` provvalõ ärq, et kokk toolõ hani asõmal kassist praati tekk`. A vist es võtaq provva papakohvi tõsidsõlt, selle et tuu es mõistaq õigõlõ ei võru, läti ega saksa kiilt: «Kakis sei haasenpraat, prouva sei kakispraat.» Provvalõ ärqkaibamise iist ummõl` kokk papakohvi perse kinniq ja tsirgukõnõ kuuli niimuudu ärq...

Kuna papakohv es mõistaq õigõdõ kiilt, es jõvvaq tsirgu jutt provvaniq, täpselt nii niguq minuniq es jõvvaq pall`uq jutuq nuidõ halva kirjapandmise peräst. Tahassi ynnõ usku, et muq lõpp ei olõq ärqkynõlamise peräst nii hirmsa ku papakohvil...

Fastrõ Mariko

Kagahiiq kuplit!


Kiä Võrolt Vahtsõliina poolõ sõitvaq, nuuq ommaq Hinsal tiist mitte kavvõl kimmähe silmänüq maavälidse vällänägemisega puhvit kuplit. Tuu om sääl saisnu umbõs aasta aigu. Hinsal asuva osaühingu PNK Grupp saekaadri meistre Vallingu Kaido ütel`, et taa ollõv olnuq syaväe radarijaama päälmine kupli, miä tuudu kostki Põh`a-Eesti lennuvälä päält. Kupli võeti ribadõs valla ja panti siin jälq kokko. Ribaq olliq vällä nännüq niguq banaanikoorõq. Parhillaq sais kuplialonõ tühi; sinnäq oll` plaanit osaühingu kontorit tetäq, a võiollaq tetäs viil midägi muud, es oldaq Hinsal kimmäq.

Saarõ Evar
Saarõ Evari pilt