Pereq hoit alalõ kuulsit Haani mehe suuskõ

Harju Ülle

ylle@polvakoit.ee

Haani ja Vahtsõliina vahel Andrimäel hoit Kukõ Andrõs uma perrega alalõ aoluulisi iist nüürega suuskõ, minka Haani meheq vanal aol umakandi mõtsun ringi sõitsõq ja määndsit kongi muial maailman tettü olõ-i ku Haanimaal.

«Olõ naid mitu kõrda pruuvnu, maru hää om mõtsan kävvü ja muiduq kah,» ütel` suuskõ kotsilõ Kukõ Andrõs, kiä pidä mõtsamehe ammõtit ja käü talvõl egä päiv mõtsa tegemän. Timä ämm Linda nimmas`, et inämbüste saisvaq suusaq yks kuuri all: pall`o naaq vanõmbaq inemiseq yks sõitvaq ja latsõlatsil ommaq muuq huviq.

Mõtsan sõitmises ommaq Haani mehe suusaq hääq lajaq, ei vaoq lumõ sisse, juhti saa noid nynast nüürega. Täämbädsel aol om suusapaarõ väega veidüq perrä jäänüq, nigu vannu asju õks, a turistiq kaesõq noid hää meelega.

«Tiiä-i joht, ku vanaq naaq Haani mehe suusaq õigõhe ommaq, vana Kassini Jaan naaq meile tõi ja sys naaq nii väega vanaq es paistuki,» es mõistaq Andrõs suuskõ õigõt vannust üteldä. «Nii paar`kümmend aastakka tagasi käve mul üts` hää sõbõr, vana jahimiis`, tarõaknit vahetaman,» kynõl` suuskõ saamisõst Kukõ Andrõssõ imä Viivi, kiä eläs pujast umaette, peris Haani külle all. «Jaan jätse suusaq ja jahimehekirvõq meile mälestüses, esiq kuuli ärq.»

Viivi esiq suuskõ pruuvi es saaki: uman noorusõn oll` tä külh kõva sporditegijä ja suusataja, a vanan iän olõ-õs inämb säänest ettevõtmist. Sys kuuli miis` ärq ja poig vei suusaq lõpus üten tsuugõ ni muiõ vannu asjuga hindä poolõ.

Andrõs mõist vannust asjust pitäq, pääle vähämbide asju om tal alalõ ka egäsugumaidsi vannu massinit. «Las saisva, või jo lõpus naaq muuseumilõ ka anda, a olõ-i viil säänest hääd muuseummi nägemä trehvänü,» löüdse tä.

Harju Ülle pilt

Kukõ Andrõssõ ämm Linda näütäs, määndseq ommaq õigõ vanaaigsõq Haani mehe suusaq.



Vinne kraam` avitas elläq ja ärri ajjaq

Sander Silm
sander@polvakoit.ee


Mitmit miljonit kruunõ tiinvä salakaubaäri Eesti kagunukan and tüüd ja leibä satulõ inemisile, a võtt leevä kohalikõlt kaupmehilt.

Ku pall`o Vinnemaalt täpsäle kyikvõimalikku nasvärki Eesti tuvvas, ei mõistaq vast mitte kiäki üldäq. Pääväst päivä kääväq Eesti-Vinne piiripunktist läbi inemiseq, kelle ainus ammõt` om katõ riigi vahel käümine ja Vinnemaalt ostõtu odavide kaupu Eesti tuumine.




Kagu Tolliammõti tüütäjäq ommaq massuvabalt riiki tuvvaq lubatu kauba kogussõ ja üle piiri käünüq inemisi hulga perrä vällä arvõstanuq, et aastan tuvvas üle kagupiiri piiripunktõ piä 300 000 liitrit alkoholi, 30 miljonit suitsu ja 7,5 miljonit liitrit autokütet. Ku taa kyik nüüd raha pääle ümbre arvõsta, tulõ tuu summa ligi sada miljonit kruuni.

Üts` küttemüüjä, kiä es tahaq umma nimme üldäq, kynõl`, et näütüses Põlva maakunnast saa õgalt puult osta Vinnemaa odavat autokütet, esiki Põlva turu pääl kaubõldas salabendsiiniga. Tulõ ynnõ perrä kaiaq, määndse massina kõrval bendsiinikanistriq saisvaq. Vinnemaalt ei tuudav kütet mitte ynnõ inemisile, a firmadõlõ kah ja esiki myni bendsujaam pidi salakütet müümä.

Vinne autoküteq om selle nii popp, et hind om otav. Piiri takan toodõtu 92 oktaaniarvuga bents mass Eestin 8-9 kruuni, Vinnemaalt saa tuu kätte veidüq inämb ku viie krooniga. Siinseq inemiseq ommaq kitnü ka Vinne bendsu kvaliteeti, kukki viimädsel aol om kuuldaq, et mynõq väegaq ahnõq küttemüüjäq ostvaq Vinnemaalt 76 oktaaniarvuga bentsu ja mööväq tuud Eestin 92 pähäq.

Kagu Tolliinspektuuri juhataja Männiste Johannes ütel`, et Vinnemaalt kauba tuumise ja Eestin maaha müümisega tegeles terveq tüüstüsharu. NäütüsesMatsuri külän saavaq piiri takast tulnuq küttetootjaq kokko ummi «kolleegega», kellele andas küteq üle ja tuutjaq võivaq ummi massinidega, millel ommaq suurõq paagiq, jälq Vinnemaalõ bendsu perrä sõita.

Sääne sama lugu om suitsõ, alkoholi ja rohtõga. Noid tuvvas Vinnemaalt nii hindä ku müügi jaos. Räpinä inemiseq tiidvä liinan mitund kimmäst kotust, kost või Vinnemaalt tuudu Priima suitsu nellä-viie krooni iist saiaq. Poodin tulõs sama suidsu iist massa üle kümne krooni. 

Salarohuq koolõtasõq apteeki

Verska apteegi juhatajalõ Männiste Ailile ommaq Vinnemaalt peri odavaq rohuq rassõ huup`. «Põraq om olokõrd sääne,et käsimüüki meil praktilidselt inämb ei olõq, selle et maainemisele põhilidseq vajalikuq rohuq niguq aspõriin ja valuvaigistiq veetäs sisse, niisama tuvvas piiri takast odavat streptotsiidisalvi,» kynõl` tä.

Salarohuärri soodustas ka tuu asi, et Eestin ei lubata apteeken müvväq säändsid rohtõ, miä ei olõq ravimiregistrilõ kantu. A Vinnemaal toodõt odavambist rohtõst ei olõq suurõmbat ossa Eesti ravimiregistrin. «Niikavvani ku ommaq olõman retseptirohuq, mi vällä ei koolõq,» oll` Männiste Aili kimmäs.

Sjoo aasta 1. jaanuarist kehtis vahtsõnõ määrüs, millega valitsus muutsõ tollieeskirjä. Nüüd tohes üte kallendripäävä joosul riiki sisse tuvvaq kaupa ynnõ niipall`o, et tuu ei lähäs üle massuvaba piirmäära. Niisys või üts` täüskasunu inemine üten üüpäävän riiki sisse tuvvaq üte liitri kangõt alkoholi vai kats` liitrit veini, a suitsõ 200 tükkü.

«Sääne muutus lüü pall`odõ inemiisi äriplaaniq segi,» oll` Kagu Tolliinspektuuri ülemb kimmäs.