Minevä nädäli opassiq Villändi Kultuurikolledzi rahvamuusikuq Põlva nuurilõ ja vannulõ tandsjilõ nink liinarahvalõ innembiidsi seltskunnatandsõ ja pille. Säändsit nigu padespaan, Sterni polka, reilender jt nink katõrialist lõõtspilli, parmu- ja toropilli, Hiiu kannõlt jm.

Kukki rühmä Tantsurõõm naisilõ ja maakondliku rahvatandsurühmä Kagu Kabujalakõisi nuurilõ olliq tandsuq inämbüste tutvaq, jäiväq õdakuga «Polkast jenkani» rahulõ nii küläliseq ku umaq.

Tandsu- ja rahvamuusikaoppus tahetas muuta kõrralidsõs, selle et nigu ütel` võrukõnõ Laube Kadri Villändi Kultuurkolledzist, paistus tandsuvaim Põlvan niisama kimmäs ollõv ku näütüses Villändin vai Tarton.

PLAKI AARE pilt



Võromaa käsitüü lätt muudu

Harju Ülle  

ylle@polvakoit.ee

Aoq, kon õga rahvatandsurühm tahtsõ seto vai muhu rahvarõivit, nakasõ müüdä saama. Rohkõmb om naatu hindama uma kodokandi rõivit. Maikuun tetäs Võrol valla vahtsõnõ käsitüüpuut`, kon müvväs kül ka tõisi kotussidõ käsituud, a proovitas tetäq ja müvväq ka peris umma.

«Saimiq suvõl Phare CBC Väikeprojektide fondist rahha koolitusõ pääle. Lõpus piäs asi niikavvõdõ saama, et tetäs valla ka uma müügikotus,» kynõl` Meltsovi Külli, kiä juht Parksepä rahvamaia ja kinkal om üten tõisi käsitüütegijidega võrokiilne kaubamärk` «Võromaal uma tettü».

Käsitüüpoodi jaos saadi tarõq Võro keskliinan, lisas projektirahalõ tulõ meistreil poodi avamises ka umast karmanist kõvastõ manuq pandaq. Meltsovi Külli luut, et puut` tetäs valla 1.-2. mail: sys saa kats` aastakka timä kõrraldõduq käsitüüpäivist.

«Teemiq 17 käsitüülisest-väikuettevõtjast üle Võromaa peris tulundusühingu,» lubasi Külli. «Püvvämi löüdäq umma näko: konkurentsi om peris pall`o, a kuun saa vast asjast asja.» Tä ütel`, et seenimaani ommaq käsitüünaasõq müügisuunt ynnõ laatul ja näütüsmüükel har`otanuq, puut` piäs tuud kõvastõ manuq kasvatama.

Poodin naatas müümä pääle kindide-sukkõ-vaipu viil vildit ja vannutõt asju, puutüüd, keraamikat, klaasimaali, muudki vahtsõmba ao käsitüüd. «Käsitüüpuutõ om tõisigi, miiq trumbis saa tuu, et om kuun oppus, tuutjaq-müüjäq ommaq üteq ja ka poodi kujundus om tähtsä,» kynõl` Külli.

Muhu sussiq kesk Võromaad

Meltsovi Külli tunnist`, et poodin naatas Võromaa asju kõrval müümä ka näütüses Muhu sussõ – noid tege säältkandist peri võrokõsõga abiellunu naanõ.

Külli ütel`, et põra om peris umakandi käsitüüd Võromaal vähä nätäq, a tuu nakas tassa tagasi tulõma. «Tulõ nii kaasajastõt ku peris ärunõhtõt käsitüü: vanaq mustriq ja käsitüüvõttõq,» selet` tä. «Kygõ rohkõmb uma om suveniiriprojekti abil tüüle nakanu kaldsunukkõ tegemine. Meil om joba kaubasiltki, mis ostjiid meelütäs. Sügüse, ku puut om käümä lännüq, sys alustami suurõmbat uur`mist, määne om peris Võromaa uma käsitüü.»

Lasva käsitüüseldsi juht` Kuuseoru Sirje ütel`, et kuigi Lasva kandi naisist ommaq suurõmbaq käsitüütegijaq talopernaasõq, huvitas naid kaasaignõ käsitüü: portselani ja siidimaal`, nahkehistüü. «Miiq eriti rahvuslikku takan ei ajaq, tutvustamiq vahtsõt, mis om õkvalt siiäq jõudnu. Naisilõ om seo vaheldus, tegevä kah põhilidselt hindä jaos,» selet` tä.

Tallinnan Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusõn joba kolm aastakka rahvarõivide tegemist op`nu ja hindälegi Põlva naasõ rõivakomplekti valmis tennüq Kaisi Riita ütel`, et tuu om ynnõ hää, ku Võrun muhu susse ja klaasimaale müvväq saa, a umaq rõivaq ja käsitüümustriq võinuq õks rohkõmb teedäq ja kaiaq-nätäq ollaq. «Laulupidul om nätäq, et kyik rõivaosaq ommaq segi kokko pantu – Rõugõ vüü käü hääl juhul kuun Põlva, mitte Läänemaa vai Mulgi prundsiga,» selet` tä.

Uma miildetulõtamine om rassõ

Kaisi Riita tunnist`, et umakandi rahvarõivide välläuur`mine om umaette rassõ tüü: ku imä-vanaimä mõista-i avita, tulõ minnäq muuseumi ots`ma. «Maq tei hindäle rõivaq üte aastaga ärq ja lätsi laulupidulõ, a oppi või taad tüüd surmani,» nimmas` tä.

Riita ütel`, et as`ast huvitõt inemiisi olõ-i pall`o: rahvarõivategemine om sääne vaiv, et tegeva ynnõ nuuq, kiä võtva asja väega tõsidsõlt. Tuu tege rõivaq ka väega kallis. Siski soovit` Riita Võromaa rahvatandsjil-laulikil mitte seto vai saari rõivit kandaq, a umaq rõivaq sälga tetäq vai osta.

«Ynnõs nüüd vähämbält tahetas peris umakandi rahvarõivit. Aig, ku saarõq meelütiq ummi värviliisi rõividega, nakas ümbre saama,» oll` tä rõõmsa. «Ja vähämbält maq tii tollõ nimel tüüd, et Võromaa käsitüü ei häös. Muq latsõki tahtva ummi rahvarõivit kandaq, esiq valmistegemine om muiduki tõnõ asi.»