Kündlekuu
või tullaq külmemb!
Bergmanni Karl, ilmaennustaja
Vanarahvas
ütel` kündlekuu kottalõ ka tuisukuu, tuuperäst et kündläpäävä
(2.II) pidi külmäsüä lahki minemä ja sys pidiq tulõma
õigõq talvõtuisuq ja külmäq.
Kuu algus piässi tulõma paraja kerge külmäga ja üldse
piäs tulõma külmemb ja ka suurõmpa lumõga ku oll` näärikuu,
a syski külländki tasakaalun – mitte väega külm ja
väega suuri tuiskõ ei piäs ka tulõma.
Noorõkuu
ümbre piäs tulõma myni lämmemp päiv, kuu viimädseq
pääväq piässi külmäq olõma.
|
Aholämmi
Suriq
raamadun
Võrumaal,
päämädselt Lääne-Võrumaal (esiqeränis Karula ja Harglõ
kihelkonnan) olõ eiq vast üttegi peret, kon viil nüüdki es
kynõldu mynt juttu (noorõst vai vanast) Surist. Suriq elliq
Koikkülä kandin Koiva veeren ja olliq imearstiq, tiidüskeelen
rahvaravitsõjaq. Õks viil teedäs, et Suri kasut` ravimises
raudnakla, sinist papõrd, säitsmendät Moosese raamatut ja
jutustõdas tuud luku, kuimuudu üts` naanõ lännüq Suri
manuq ja es ihna tälle kyiki ummi ütenvõetuisi munnõ viiäq
ja kuis tä sys oll` osaq noist käknü puhma alaq ja kuis sys
Suri ülnüq, et ku sa kodu läät, sys võtaq munaq ka üten
ja ku sys naanõ võtma lännüq, olliq puhma all hussiq jne.
Rahvaluulõtundja
Kõivupuu Marju om kyik säändseq Surist kynõlõvaq jutuq üles
ots`nu ja kirutanuq ja süsteemi perrä ärq säädnü ni
kaitsnu tuuga umma magistritüüd joba 1993. aastal. Materjali
kokku kogumine alas` joba 1980. aastide lõpul, ku Marjut ja
timä rahvaluulõtudengiid võisõq Mehkamaal, Harglõn, Sännän,
Krabil ja Viitinän nätäq küllä müüdä käümän ja kykkõ
huvitavat üles võtman. Nüüd om kygõst taast pikäaolidsest
tüüst saanuq lõpus Kõivupuu Marju ja Võro Instituudi
vahtsõnõ raamat “Rahvaarstid Võrumaalt. Noor ja vana Suri
Hargla kihelkonnast”. Kyik kogumismatkul üles märgit teedüs
om agaq hoiulõ antu Eesti Kirändusmuuseummi.
Raamat
om ilmunu Eesti Kultuurkapitali tugõmisel ja raamadu toimõndajas
om Kõiva Mare.
UL
|
VISSELI
AGU: Noorõmb põlv saa olõma eluga
kimbun nigu kits Võru Suu pääl
SANDER
SILM: Vinne kraam` avitas elläq ja ärri ajjaq
HARJU ÜLLE: Võromaa käsitüü lätt` moodu
RUITLSÕ OLAVI: Ku setut paadin ei olõq, lätt paat põhja
| ANNAMI
TEEDÄQ: |
Uma
Leht um saiaq
Talinast Rahvusraamatukogo lehemüügipunktist, Tartu ja
Põlva Postimajast, Lõuna-Eesti Keskusast Tartost (Vana
Anatoomikum Lossi 38), Seto Talomuuseumist Verskast,
Obinitsa Turismiinfopunktist, Võro Instituudist ja
Karula Rahvuspargist.
Võrokõisi
Uma Leht
ilmus ka timahava.
Taad saa telli märtsist 2001. aasta lõpuni. Kiä tell
inne 15. veebruaari, noidõ vahel loositas vällä võrokiilsit
kassette ja raamatit.
Küsüq
perrä 079 91 43
|
|
|
Reklaamitelehvooniq |
|
079
91 435
056 492 686 |
| |
|
KA
KOS ÜTEl`
|
"Miiq
kultuurin om lainat osa väega suur, peami tuust väega
pall`o, a lasõmi käest suurõ osa uma põlidsõst perimüsest,
minkal maailmakultuurin võinuq tähtsüst ollaq."
Kaplinski
Jaan umakultuurist 18. jaanuarikuu Eesti Ekspressin
|
|
