märdikuu 05. päiv 2026
  • Muusigakriitik Brauni Mihkli Kuslapuu Kaisa vahtsõst plaadist
  • Kuis ansambli Liiso juubõliplaati tetti
  • Plumanni Kaja-Riina hingiao märgotuisi
Uma Lepe kirotõdi ala 

Uma Lepe kirotõdi ala 

29. rehekuul panni Vana-Võromaa ja Setomaa umavalitsuisi ja mitmõ ütisüse – kokko 15 osapoolõ – iistkõnõlõja Võrol Kreutzwaldi koolin käe ala «Umalõ leppele», minka anti lubahus hoita ja edendä ütte seo piirkunna jaos tähtsät väärtüst – võro ja seto kiilt ja kultuuri.
Leppega säeti tsihis, et aastas 2030 om kõigin…
Latsiaokiri Täheke võro keelen 

Latsiaokiri Täheke võro keelen 

23. kõrda om vällä tulnu võrokeeline Tähekese nummõr. Edekaasõ om joonistanu Platsi Marja-Liisa. Timä pildi pääl tulõva märdisandõlõ vasta…
Vahtsõnõ immejutussidõ raamat

Vahtsõnõ immejutussidõ raamat

Valmis om saanu «Võromaa rahva jutussidõ» raamaduseeriä immejutussidõ jao 2. köüde.
Raamatun om 66 jutust Eesti Rahvaluulõ Arhiivi korjuisist.…
Kuusingu kunst sai raamatulõ

Kuusingu kunst sai raamatulõ

Trüküst om tulnu kunstnik Kuusingu Toomast ja timä pildiilma tutvas tegijä raamat «Toomas Kuusing. Harilikud inimesed. Harilikud maailmad». Raamatut näüdäti…
Moodu tan ilman muutusõ

Moodu tan ilman muutusõ

Laadu pääl kõnõl’ üts seto, kuis ao omma kõvastõ muutunu. Ku vanast oll’ «seto» nigu sõimusõna, sis no om kõik seto…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo

Uma Lehe sügüsedse jututalgo

Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus…
Säändse huuga Kaisa

Säändse huuga Kaisa

Aol, ku võrokõsõ kungõlõsõ – tahtva nä vai taha-i –, mugu kehvembä keelesaiso peräst eksistentsiaalsõ valigu iin, kas näide identiteedil om…
Lindora laadust jäi silmä, kõrva, miilde

Lindora laadust jäi silmä, kõrva, miilde

Ku tan olnu foto, sis sääl pääl olnu paarkümmend latsiaialast kõllatsidõ helkvide vestega, kiä kõndva üten ummi…
Tõsõ kundi otsast. Hengega tett kunst

Tõsõ kundi otsast. Hengega tett kunst

Mõni aig tagasi vidi üts hää sõbõr minnu kunstinäütüsele. Euruupast oll’ Eestimaalõ tuudu van Goghi maalõ näütüs. Olli…
Kaemi üle ola tagasi. Märdikuu edimäne puul

Kaemi üle ola tagasi. Märdikuu edimäne puul

1986. aasta märdikuul, puul aastat pääle tuumajaama plahvatust, jakku miihi sunduslinõ saatminõ kõrdusoppuisilõ Tšernobõli. Kodo tagasi…
Vanajumala abiga valmis saanu plaat

Vanajumala abiga valmis saanu plaat

Minevä aastaga süküskuun tekk’ Tal’na võrokõisi lauluansambli Liiso suurõ «sõanõvvupidämise», et arota, kuis aasta peräst umma suurt ja…
Mälestämise ja mäletämise aig

Mälestämise ja mäletämise aig

Nätäl algu hingipääväga ja no omgi joulukuu tulõkini sääne aig, ku enämb nuide pääle mõtõldas, kiä siist ilmast lännü.…
Tundõ läbi elo

Tundõ läbi elo

19. Ausus
Inemine sünnüs siiä ilma ausan. Väikulatsõn om tä sääne paikõnõ. Suurõmbas saiõn saa ausus parra hoobi. Ku imä ja esä omma…
Priinime lugu: Pintmann

Priinime lugu: Pintmann

Nimme Pintmann kand Eestin 31 inemist, lühenüt nimme Pintman 36 inemist. Kõgõ hariligumba eestistüse Pintmanni alussõl omma Pindmaa (49) ja Peedomaa…
Hingiao märgotuisi

Hingiao märgotuisi

Nüüd, ku inämp kohegi kipõt ei olõ ja välän lätt kah jo varra pümmes, tulõ päähä egäsugumaidsi mõttit, inne ku pildikasti vallalõ…
Mälehtüisi sõaaost

Mälehtüisi sõaaost

Sõast om joba päält 80 aastaga müüdä. Ma olõ joba vana ja ku sõda lõppi, olli viieaastanõ. Ummõhtõ om väikokõisi kiltõ…
Muda Mari pajatus. Esäkiil

Muda Mari pajatus. Esäkiil

Ma kuuli raadiost, et riik nakkas tugõma umah keeleh oppamist koolitunnõh. Rahha andas mano, ku üle poolõ koolitunnist käü umah…
Hirnu hinnäst hernes!

Hirnu hinnäst hernes!

Pur’on miis lätt uulitsat pite.
Politsei küsüs: «Kohes läät?»
Miis: «Loengulõ alkoholi kahjulikkusõst.»
Politsei: «Üüse kell kolm. . . . Kiä sis loengut pidä?»
Miis: «Naanõ ja ämm.»
*…
Parm tsuskas: latsivorst

Parm tsuskas: latsivorst

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
UMA Leht