- Ilvese Aapo umast vahtsõst raamatust ja ilmaelost
- Väiku reisikiri käügist Poolamaa vanna mõtsa
- Määnest matusõjutlust Pankjavitsah om peetü
Umakeelitses oppusõs naatas pakma rahatukõ
Üten kooliaasta alostusõga tull’ teedüs, et seost opiaastast saava umavalitsusõ küssü lisarahha, et massa oppajilõ, kiä pruukva tunnin paikkundlist kiilt, 20 protsõnti palgalissa. Tuginõu pututas nii latsiaidu, latsihoitõ ku ka kuulõ.
Lisaraha saa küssü kooni 28. süküskuuni. «Hüä olõsi, ku egä kuul umah keeleh oppamisõ kasvai paari ainõtunniga sjoo sügüse plaani…
Lisaraha saa küssü kooni 28. süküskuuni. «Hüä olõsi, ku egä kuul umah keeleh oppamisõ kasvai paari ainõtunniga sjoo sügüse plaani…
Tarton peeti ettekandõpääväga võro keele grammatiga kaejatsit
4. süküskuul peeti Tarto liinan Plado Heleni raamadu «Võru keele grammatika» kaejatsit.
Raamadu…
Raamadu…
Puuanomanäütüs
Süküskuun näge Vana-Võromaa käsitüüesindüsen väikut näütüst Štubise Urmasõ puutüükuntsist. Käsitüüesindüsen om pääle näütüse muudki käsitüüd, midä Vana-Võromaa käsitüümeistre rõõmuga näütäse ja pakva.…
Miildetulõtus: võrokiilside laulõ võistlusõ Uma Laul tähtaig om ligi
23. süküskuus oodõtas vahtsit võrokeelitsit laulõ Uma Laulu võistlusõlõ. Säänest lauluvõistlust…
Kas päkädsi suvõl kah käävä?
Seo suvi kävevä arvada päkädsi mu Vana-Roosa elämisen ja tõiva mu peldiku aknõlavva pääle välläandõ «Eesti NSV muuseumid» (1961),…
Süküskuu alostusõ vaiv
Egä aasta tuu süküskuu alostus pia kõigilõ pääle vaivanolõkit. Koolilatsõ läävä kuuli, nii nimä ku vanõmba piät hulga vahtsõga harinõma.…
Ilvese Aapo: kiäki peät ütlemä, ku kuningas alastõ om!
Räpinä mehel ILVESE AAPOL om trüküst tulnu juturaamat päälkiräga «Sulatõtt ja teisi jutte». Inämbüs…
Mu suur sõbõr Orlov
Tuust om joba jupp aigu müüdä, ku ma käve Kambja koolin. Es tiiä kiäki midägi internetist ja mobiiltelefonist. Pääle kuuli aimi…
Kaemi üle ola tagasi. Süküskuu edimäne puul
1986. aasta Smuuli kirändüsavvohinna võitsõ Luigõ Viivi romaan «Seitsmes rahukevad».
* * *
1987. aasta süküskuu algusõh tulli…
* * *
1987. aasta süküskuu algusõh tulli…
Poolamaal piisonijahin
Poolamaa om luulõtajit jo ammust aost hindä poolõ tõmmanu, tulõtami miilde kasvai Liivi Juhanit. Nii võtimi Soomõ luulõtaja Laaksoneni Heliga plaani…
Tundõ läbi elo
11. Igätsüs
Kes meist ei olõssi tundnu igätsüst, esieränis noorõmban iän. Igätsüs om sääne tunnõ, et õkvalt minotitki ei saa süä rahhu. Kõik…
Kes meist ei olõssi tundnu igätsüst, esieränis noorõmban iän. Igätsüs om sääne tunnõ, et õkvalt minotitki ei saa süä rahhu. Kõik…
Priinime lugu: Parts
Seod nimme kand Eestin 834 inemist. Hingelugõmiisi perrä panti nimi umbõs 30 mõisan, miä kõik olli lõunaeesti keele ala pääl. Noist…
Matusõjutlus Pankjavitsah
Olle sükäv Vinne aig. Meile maalõ tulliva vahtsõ naabri. Eesti Vabariigi aigu ellivä nä Petseri maakunnah ja olliva Eesti kodanigu.…
Põllupidäjä jo noorõst pääst
Sai kortõri Haabsaardõ 1979. aasta keväjäkuul, ku olli 20aastanõ. Sääl anti maalapp kah ja ku oll’ maa, tull’…
Uskmalda kunstioppaja
Põhikoolih olli kunstioppusõtunni, sääl tsurgõldimi paprõ pääle pilte. Mul tekkü kotoh mõtõ pruuvi, kuis musta tsehkendüsvärmiga piirjuuni tetä ja sis akvarelliga…
Muda Mari pajatus
Ma kuuli raadiost, et ildaaigu koolnu Serbiä sõakur’ategijä matõtas riigi kulu ja kirjuga. Mis tuust, et tä om tuhandidõ inemiisi surmah süüdü…
Parm tsuskas: kahurimürsü
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
