«Poodi man» om üles säet keeleteo avvohinnalõ

«Poodi man» om üles säet keeleteo avvohinnalõ

Võrokiilne karmanihelü «Poodi man» om üles säet Eesti aasta keeleteo avvohinna kandidaadis. Taa om timahavatsidõ kandidaatõ siän ainukõnõ Eesti piirkunnakiiliga köüdet keeleettevõtminõ. 
Keeleteo pääavvohinna saaja otsustasõ siiämaalõ ammõdin olnu Eesti haridus- ja tiidüsministi. Rahvaavvohind andas toolõ kandidaadilõ, kink puult rahvas kõgõ inämb helle and. Helü andmisõs om aigu kooni 17. radokuu…
Võrokõsõ riigi tiidüspreemiä saajidõ hulgan

Võrokõsõ riigi tiidüspreemiä saajidõ hulgan

Minevä nädäli kuulutõdi vällä timahavadsõ riigi tiidüspreemjide saaja. Luudustiidüse aastagapreemiä sai Tarto ülikooli ilmatiidläisi punt töie…
Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Kuuba Rainer 

Vahtsõnõ võro keele iistkõnõlõja om Kuuba Rainer 

27. vahtsõaastakuu pääväst pidä võro keele iistkõnõlõja ammõtit Kuuba Rainer.
Periselt om Rainer võro…
Ansamblil Kõhukesed saa valmis võrokeelitside laulõga plaat 

Ansamblil Kõhukesed saa valmis võrokeelitside laulõga plaat 

Ligembil päivil saa valmis ansambli Kõhukesed CD-plaat «Keele pääl», kon saa võrokeelitside laulõ…
Rahvarõivakoolin saa näpotüünõksõ ja rõivakomplekti

Rahvarõivakoolin saa näpotüünõksõ ja rõivakomplekti

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ plaan sügüsest valla tetä rahvarõivakooli, kon saa katõ aasta joosul valmis…
Mõttõviie muutus

Mõttõviie muutus

«Häste, lõpõtami är ja läämi tüüd tegemä,» ütli sõbralõ pikembäs vinnünü jutuajamisõ lõpõtusõs. Ja oh imeht, sõbõr, kinka olõmi peris hulga mol’otamisõst…
Kohe nuu väärtüse sõs kaonu umma? 

Kohe nuu väärtüse sõs kaonu umma? 

Egälütel, nii noorõl ku vanal, piäsi olõma õigus inemise käest hääd sõnna, nõvvo ja tukõ saia
Shakespeare ütel’ jo…
Tõsõ kundi otsast. Ku sõbõr küllä kuts, tulõ minnä

Tõsõ kundi otsast. Ku sõbõr küllä kuts, tulõ minnä

Mõnõ nädäli iist täüskuu aigu näi und, et üts sõbõr kõlist’ mullõ ja oll’…
Ilmaelo ettekuulutamisõst

Ilmaelo ettekuulutamisõst

17. radokuul seol aastal nakkas Hiina kallendri perrä pääle verevä yang-hobõsõ aasta. Meil omma sis vastla kah.
Verevä hobõsõ aasta oll’…
Nutitelehvon – tarvilinõ vai mitte

Nutitelehvon – tarvilinõ vai mitte

Pall’o om juttu tuust, et latsil ei piässigi nutitelehvoni olõma. Et nä tsurkva uma aju är, ku kavva…
Priinime lugu: Siliksaar

Priinime lugu: Siliksaar

Seol nimel om Eestin 14 kandjat. Rohkõmb kandjit – 18 – om varjantsil Seliksar. Paistus, et Seliksar om tsaariaigu Vinnemaalõ viid…
Rallisõitja mehepoja 

Rallisõitja mehepoja 

No kül jõudva noorõ mehepoja, mu tütrepoja Mulla Henri ja Marten, pall’u tetä. Putitasõ võidusõidumassinit, toova koolist kodo nellü ja viisi,…
Seo talvõ ilu, valu ja targutamisõ

Seo talvõ ilu, valu ja targutamisõ

«Võih, ku külm, a mõtlõ, kui illus,» kuulõt ütelt ja tõsõlt puult, ku rahvas kokku trehväs juttu ajama.
Säänest…
Teküs Loosi külävanõmb Tomsoni Viive

Teküs Loosi külävanõmb Tomsoni Viive

Kuimuudu käävä maal ütidse tegemise ja miä om ao joosul küläelon muutunu, tuud tiid häste teküs Vahtsõliina…
Parm tsuskas: sõbrakukli

Parm tsuskas: sõbrakukli

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
Tossu Tilda pajatus. Rättsepä naasõvõtt

Tossu Tilda pajatus. Rättsepä naasõvõtt

Üten külän oll’ perren kats tütärd. Üts läts’ mehele ja miis vei tä liina. Tõnõ jäi kodo…
Taksoga nuka taadõ

Taksoga nuka taadõ

Mõni aastak tagasi peeti Urvastõn Heibergi Marie avvustamisõ päivä ja ma küsse Contra käest, kuis sinnä saasi. Tä ütel’, et Vanemuisõ platsi…
Vindläisi om egätsugumaidsi…!

Vindläisi om egätsugumaidsi…!

Suurõ sõa viimäne päiv Berliinin. Säksa vanaherrä lösütäs diivani pääl ja lugõ lehte, ku äkki (säksa keeli plötzlich) om…
Kassipraat

Kassipraat

Seo lugu om Johannesõst, vai nigu kõik tedä tundva inemise kutsva – Jussist. As’a esi sündü ammutsõl Vinne aol. Nii kongi kuvvõkümnendil.
Juss oll’…
UMA Leht