- Pulga Joel hapnõkurgimekiga uudissist
- Kuslapuu Kaisa vahtsõnõ võrokeeline laulukava
- Miä saa sis, ku jäät mustigamõtsan unistama
Lina- ja käsitüülaat Moosten
Joba 20. kõrd peeti minevä puulpäävä Mooste mõisan lina- ja käsitüülaatu. Seo om laat, kon egä aasta hainakuu perämädsel puulpääväl saa ümbrekaudnõ rahvas kokko, et mõisa tegemiisi uudista, kultuuriprogrammi kaia ja laadukaupa osta. Tsipakõsõ proovitas laaduga avvu seen hoita ka Mooste kandilõ umast linakasvatust.
Seo om vast suvõ kõgõ inämb sündmüisi…
Seo om vast suvõ kõgõ inämb sündmüisi…

Kaika suvõülikuuli peetäs 15. põimukuu pääväl Navil
Kaika suvõülikuuli peetäs timahavva 38. kõrda ja seokõrd Navil. Külän, miä om võro kultuuri…

Kikkaseenemõtsan
Paganamaa seenetark Mürgü Marje om peris õigõlõ ütelnü: ku tahat teedä, kon omma kikkaseenekotussõ, kae, kohe omma mõtsan sisse sõkutu suurõ raa.…

Midä vahtsõt sünnüs?
Üldäs, et vahtsõnõ om ärunõhtõt vana. Vahtsõnõ suvi nakas’ pääle, a jo tä – parhillanõ – om kimmäle mõnõ inneskidse suvõ…

Kaemi üle ola tagasi: põimukuu edimäne puul
1986. aasta põimukuu nakas’ pääle suuri vihmuga, Piusa ja Võhandu aiva üle. Suurvesi uhtsõ är teid,…

Õnnõlik siilipere
Tinavanõ jaaniõdak oll’ kül väega illus. Es sata vihma, oll’ parajalõ lämmi ja kihulaisi trehvsi nägemä kah mõnda ütsikut. Kes praatsõ tulõ…

Väkev umakeeline kontsõrt Rõugõn
Timahavadsõ festivali «Aigu om!» kavan oll’ Rõugõ kerikun kontsõrt, kon muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa kandsõ edimäst kõrda…

Esimuudu lillipott
Vahtsõst tarvitamine on põra teedäki vääga moodun. Ku vähämb prahti tiit, saavat ilma iiba lämmäs minekile kimmämbält vasta nakada.
Aastõidõ iist, ku…
Aastõidõ iist, ku…

Tundõ läbi elo
6. Vanõmb kooliigä
Vanõmban kooliiän teküse joba kamba, inämbjaolt poiskõisi hulgan. Egäüts taht kohegi kuuluda, kamban teküs üttehoitmisõ tunnõ. Kes ei viisi trennin…
Vanõmban kooliiän teküse joba kamba, inämbjaolt poiskõisi hulgan. Egäüts taht kohegi kuuluda, kamban teküs üttehoitmisõ tunnõ. Kes ei viisi trennin…

Priinime lugu: Vardja
Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti kolmõn mõisan Liivimaal.
Võrumaal panti Wardja…
Võrumaal panti Wardja…

Must’kamõts
Oll’ pilvealonõ päiv. Taiva hall hoitsõ minno kimmähe maad ligi. Rohilinõ sammal korgidõ pedäjide varbit lämmistämäh, tundsõ hinnäst sääl puiõ vaihõl õkva nigu…

Mõnutunnõ
Mi maja oll’ häste tii veereh. Tuudaigu liiku tii pääl mustlaisi voori. Ütskõrd, ku vuur oll’ tulõkil, olli mu imä ja naabrinaanõ tii…

Muda Mari pajatus. Tävveline suvi
Ma kuuli raadiost, et hainakuu oll’ seo aasta kõgõ lämmämb suvõkuu, põimukuu inämb nii kuum ei tulõ. Parõmb omgi,…

Parm tsuskas: verrev kikkasiin
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.








