Kanepi kihlkunnan Valgjärve külän om joba pia 10 aastakka toimõndanu OÜ Siidrikoda. No omma nä uma kraami ütitses müüginimes võtnu Kodas. Taa võrokeelidse nimega andas edesi uma paiga ja ettevõtmisõ luku ja proovitas läbi lüvvä vällämaa turu pääl.
Ligi 10 aastakka om Valgjärve külän toimõndanu siidrikoda, miä päämidselt tege käsitüüsiidrit. Põh’a-Eestist mi kandi mäki vaihõlõ kolinu Nõmmanni Tea ja Sulev omma mõlõmba opnu luudustiidüisi ja pidävä ubinit väega väärt puuviljus. «Üts upin päävän hoit kõik hädä kavvõdal,» löüd Nõmmanni Sulev. «Lisas om upin sääne puuvili, miä mi kliiman häste kasus.» Viil kitt Sulev, et uibu omma häitsemise aigu ilosa kaia, taa om hengele midägi säänest, mis om ka laulõ sisse pantu.
Nii otsustiva Nõmmanni istuta uma vahtsõ kodo ümbre uibuaia ja naada ubinamahlast juukõ tegemä. Täämbädses om näide aidun päält 9000 uibu.
«Ütel hetkel jõudsõ mi ettevõttõ edesiminek niikavvõndalõ, et tuutminõ om laembas lännü, mi ei tooda õnnõ siidrit. Teemi ka säändsit juukõ, kon alkoholi seen ei olõ, ja nakkami ubinidõ ja marju pressmisjääkest ka muud söögikraami tegemä. Nii tekkü tarvidus ummi tuutidõ nimme edesi arõnda, et tuu pasnu ka säändsele kraamilõ, miä alkoholiga köüdet ei olõ,» seletäs Nõmmanni Sulev.
Paigapäälidse puhta keskkunna lugu
Vahtsõ nime vällämärkmise man oll’ tähtsä, et olõs selge köüdüs paikligu kogokunnaga ja et nimi avitanu jutusta ettevõtmisõ luku. Inneskidse Valgjärve valla vapitsirk oll’ väiku kunnakodas, tuu pand’ bioloogia ja keskkunnaala tagapõh’aga Nõmmanni perre mõttõ tüüle. «Kodas om sääne tsirk, kiä näütäs luudusõ puhtust. Saman toimõndasõ kotka kultuurmaastikul, miä tähendäs, et ka inemisel om tähtsä roll tuu man, et näil häste lännü. Ütelt puult tulõ hoita vannu mõtsu, et nä saanu ummi pessi kohegi ehitä. Tõsõst külest tulõ maastikku huuldada, selle et korgõ haina seest vai monokultuursõ vilä seest ei saa nä umma süüki kätte. Kõgõ parõmba kotusõ näide jaos omma kar’atõdu kar’amaa, huuldõdu uibuaia, kos kodas üllest hiiri, rottõ ja muttõ saa silmädä ja kinni püüdä. Mosaiiknõ kultuurmaastik om näile kõgõ parõmb elopaik, seod mi püvvämi tan kõrran hoita,» seletäs Nõmmanni Sulev.
Vahtsõ nime hääs küles pidä Sulev ka tuud, et sääne nimi tüütäs ka vällämaal. «Seol nimel om riikevaihõlidsõ brändi sarmikus man: algas ja lõpõs täüshelüga, om viis tähte. Tahami seo nimega minnä suuri turgõ pääle, Hiina ja Saksamaalõ.»
Ja üte hää küle löüd siidritegijä vahtsõ nime man viil. «Ku tulla Tartu puult siiäkanti, sis inne Sabõrnat om Vana Võromaa silt. A edesi ei näe tükk aigu tii pääl üttegi võrokiilset silti. Meil om aoluulinõ võimalus õigõ pia panda Sabõrnalõ üles üts võrokiilne silt,» kõnõlõs Nõmmanni Sulev.
Rahmani Jan
Siidrikua asotaja Nõmmanni Sulev vahtsõ Kodasõ sildi man. Rahmani Jani pilt
