1960. aastil oll’ meil kolhoosin Ilmari-nimeline zootehnik. Tä oll’ õkva kooli lõpõtõnu, õlpu täüs ja larmak. Seo jutu tä kõnõl’ esi.
Tuul aol oll’ Antslan kõrts, kon noorõ käve jooman ja tandsman. Ilmar võtsõ talli mant noorõ hobõsõ, pandsõ saani ette ja sõitsõ liina. Oll’ külm talvinõ aig. Pandsõ hobõsõ lasipuu külge kinni, visas’ hobõsõlõ saaniteki pääle ja läts’ kõrtsi. Üüse 3–4 aigu nakas’ purjun Ilmar kodu minemä.
Hobõnõ konut’ ja külmäs’ aia veeren. Ilmar arut’ ohja vallalõ ja mõtõl’ hobõsõlõ lämmistämist tetä. Lassõ üte ohjaharu vallalõ ja hopõn sõs juussõ ümbre timä. Hopõn tõmmas’ ohjaotsa käest är ja pandsõ kodu poolõ ajamõ. Vaenõ Ilmar vantsõ hobõsõl takan, saanitekk ola pääl. Tuu oll’ lämmistüse aigu maha sadanu.
Hobõnõ uutsõ talli ussõ iin niikavva, ku Ilmar perrä jõudsõ ja tä talli lämmäle lassõ.
Hobõsõ lämmistüs lõppi nii, et Ilmar oll’ indä peris kainõs kõndnu.
Niklusõ Mare
