Ku päiv jo korõmbast käümä nakkas, tulõ meist inämbüsele keväjäväsümüs pääle. Periselt om seo siski talvõväsümüs. Talv om olnu pall’o pikk, mi kihä suvidsõ D-vitamiinivaru omma läbi ja vahtsõt hulka olõ-i pääle tulnu. Laembalt kaiõn omma inemise väsünü ka koroonast, miä om toonu pall’o stressi.
Korgõ stressiga köüdetüt läbipalamist või nimmada täämbädse ao diagnuusmada epideemiäs, miä tuu üten jõu kaomisõ, närvilidse olõgi, herevüse ja võtt är puhkamisõ jovvu. Inne, ku väsümine nii kavvõdalõ jõud, tulnu tuud väega tiidligult är hoitma naada.

Jõulu aigu teemi egä aastak hindäga tuu via, et panõmi kihä pääle üle mõistusõ söögikuurma, miä meid ildampa vaivama nakkas. Rammuminek väsütäs jo niisama.

Inne suurt valgõt soovita tetä iholõ üte suurõmbat sorti herätüse. Alosta võinu suurpuhastusõst uman kihän. Seo om õkva nigu kapi tuulutaminõ: vällä visatas kõik tuu, midä vaia ei lää. Kõgõpäält või ette võtta paastu. Ku sa tuud varrampa tennü ei olõ, alosta tassakõistõ, näütüses jätä edimält söögisedelist vällä liha, valgõ jahu, tsukru, riis, koogi, selle et nuu nõstva veretsukõrd. Süü kergembält, sis joba tassakõistõ võta ette mõnõpääväne mahla- vai viipaast. Soolikidõ puhastus om väega hää moodus hinnäst avita. Võit peris kõvva imehtä, määndsit jääke su kihäst vällä tulõ.

Egä kõrd, ku nälg pääle tulõ, juu hulga puhast vett, ku võimalik, sis lättevett. Sükäv uni om väsümisest ülesaamisõs väega tähtsä. Säng piät olõma tõtõlinõ puhkusõpaik. Tii umast sängüst vahtsõnõ pehme pesäkene. Umast kogõmusõst või üteldä, et väega häste mõos egäõdagunõ sängürõividõ tuulutaminõ, nii saava teki ja lina värski hõngu. Mõsu kuivaminõ välän om peris suurõs kasus.

Alosta minkagi vahtsõga! Näütüses nakka käümä joogatrennin, et kinki kõikilõ ummilõ miilile vahtsõnõ hengämine. Vai mine laulukuuri vai tandsurühmä.
Iho puhtambassaaminõ puhastas ka meele är.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.