Tõnõ põhjus Varstu mittetiidmises om nõukaaignõ, Varstun joba kolmas, jõunäütämine. Nimelt tetti Varstu ja Mustajõõ vahelõ valu suumaa pääle tõnõ, rööbilde tii. Kõrralik tii, midä müüdä sõitõn Varstu ei paistaki, kui tä parasjagu palama ei olõ pantu. Tuud viimäst om vähämbält paar kõrda juhtunu. Nii sis sõidõtas Tedremäest 130ga alla, huug sisen ja kiäki ei aimagi, et 100 miitret lõuna poolõ jääs 400 inemisega asula. Tii tetti tegelikult tagavaralennuvälläs ja tiiveere olli lajalt puiest ja võpsikust puhtas tettü, arvõstusõga, et Vinne hävitäjiide siiva puid es riivanu. Imekombõl ei olõ tuu tii aastakümniide joosul suurt lagunugi; vaonu om tä küll, aga tuu ei loe. Saadi tetä ka Vinne aigu, kui sõaväe raha ja huvi takan oll’. Tundus, et Gorba möi tuu tagavaralennuvällä NATO-lõ maha, milles muidu noid tiiviiri seonimaani nii lajalt niidõtas.
Perämise ao Varstu arõnõmine om käünü nii, et alaotsa Varstust omma asutusõ kolinu Mäe-Varstulõ. Kõgõpäält bussijaam, sis jäi tühäs haigõmaja ja Mäe-Varstun om tuu asõmõl määnegi tarõkõnõ perearstilõ – endisen kõrdsihuunõn. Rahvamaja, nigu üteld, palli maha ja vahtsõnõ ehitedi Mäe-Varstulõ, mille käügin häädü är illus allikas noorõ pedäjämõtsa all, kon sai vanast mõnigi otav veinikene är juudus.
Vahtsõnõ koolimaja ehitedi õkvalt Mäe-Varstu Võru-puulsõlõ otsa, aga nüüd ähvärdäs tuud tühäsjäämine. Vana koolimaja, kon mu sündümise aigu mii pere elli, omgi ammu tühi ja vist mahaki müüdü, aga tuu ei olõ asja parandanu.
Kesk-Varstun jäi tühäs suur kokkuostuhoonõ, osa suuri elumaiu ja rõivapuut. Nüüd sis ka suurfarm, mia om Varstust tsipa lõuna puul.
Varstut kutsuti vanast Võrumaa Ukrainas, kuna siin olli küländ villäka põllumaa. Piat tunnistama, et põldõ haritas nüüd, eräkäten, pall’u parembalõ ku Vinne aigu ja villä saias kah inämb. Mis siin imestä, säändse tehnika man.
Alalõ omma inämb-vähemb villäkuivusõ ja aida. Üte aida silikaadist sainan om alalõ ka väiku jõnks, mia sündü mu elu edimäsest müürüladumisest. Ma olli suvõvaheaol MEKin tüül, nime poolõst segusõlmõ juhataja. No juhtu ütskõrd kellä kolmõ paiku, et mii katõl kuvvõnda katõgooria müürsepäl kattõ silmänägemine suutumas är, aga massin segu täüs. Pidi sis esi segu koon kivvõga saina viskama ja tuud saina ma põdõsi jupp aigu, nikagu Vinnemaal näi hullõmbat. Hullõmb oll’ terve suur majasain, ma olõs säändse tüümahu man ladumise selges saanu. Niipall’u sis mu «ökoloogilisest jalajälest», mia om viie miitre korgusõl õhun, kost tedä kiäki tähelegi ei panõ.
Pulga Jaan
Jutt lätt edesi.
