Külh om häste, et meil no nii rahvakallendri tähtpäävä ku kerigupühä kimmäde teedä omma. Oll’ jo aig, ku vanõmba inemise, kiä tiidse, kuis tuu värk käü, ülestõusmise pühä vai lihavõttõ vai munapühä tuu järgi vällä arvõsti, mitu nädälit om vastlõist. Nipall’u oll’ Venne aigu häste, et vastlapäivä es salada ka sis maha.
Mõni, kiä virgõmb kerigun käüjä oll’, tõi säält kerigukallendri ja kõnõli tõisile kah, kuis pühhiga om.
Ku viil maainemiisil egaütel tsiga laudan oll’ ja liha joulust saadik aidan tünnin soolan, siis prooviti õks nii säädi, et tuu kraam lihavõttõis suitsutõt sai. Nii olli keväjetse pühä latsilõ vääga ilusa. Kuldnoka ja lõokõsõ lauli, muru oll’ kuiunu, et vällän joosta sai, suurvesi tekk’ elu huvitavambas, lämmi suitsuliha oll’ laua pääl ja munnõ värvmist plaaniti jo mitu päivä ette.
Põra om nii, et kui ei tulõ miilde kallendrit kaia, saat poodin kävven arru, ku munapühä tulõma nakasõ. A ei sukugi tuu järgi, et sääl sokulaadõl kanapoja vai jänesse pildi pääl vai sokulaadist munnõ mitund sorti riiuliin. Kõgõ kimmämb om kaia sinna, kos karduliid ja porknõid ja muud aiakraami müvväs. Ku sääl on punatsõ koorõga sibulõid, sis nuu omma jo mitu nädälit enne munapühi pallas koorit. Kiä sis ei tiiä, et kõgõ ilusamba muna saava õks sibulakuuriga värvin ja kõkõ paremb, ku koorõ punadsõ omma. Ku ka kotun ummi sibulõid om, siis punatsõ koorõga tulõ harvõmb ette.
Nii et kaegõ noh, ega ti ei olõ tuu koorõjahiga ildäs jäänü! Mul om küll juhtunu, et ku ma tuu riiuli manu saa, omma sääl peris õnnõtult pall’a sibula vääga puhtan kastin, kost enämb medägi haarda ei olõ.
Aga õkva täämbä om viil üts pühä, medä küll enämbüisi naisi pühas peedäs. Paastumaarjapäiv om rahvakallendri tähtpäiv, aga kerigupühä kah, tuuperäst, et ütse kuu peräst sünnüs jeesuslats, kelle tulõkit mi talvõ algusõ paiku hää meelega ja pikä piduga tähistä. Enämbüisi tuuperäst omgi täämbä naisi pühä ja naa võtva klaasikõsõ punast veini vai mõnd muud punast juuki, et tervüs hää ja põsõ punadsõ ollu. Et mehi tuust tähtpääväst peris kõrvalõ ei taheta jättä, sis võedas naa kampa, ku veinipotliga küllä tulõva. A ku podõlit üten ei olõ, sis lastas mõnõl puul meesterahvas lavva takka, ku räti pähä köüt. Võtku sis vai jätkü!
Täämbä õdagult ollõv hää ka suuri pannkuukõ kütsä, et kapsta suvõl häste kasusõ. Ja küündle võit kah neitsi Maarja aus palama panda. Om ju õkva tulõkil nii valgõ aig, et küündle võit säitmes kuus ärä suhvlide panda.
Ärmi unõtami naid pühhi pedädä, eriti tuuperäst, et naide jaos ei pea kohegi rahva- vai seltsimajja kokku tulõma. Hääle sõbralõ võit kirivä muna aia takka ka viiä ja sis kõlista, et minku kaema, mea säält löüd.
Häid pühhi!
Nõlvaku Kaie
