Eestläne, olkõ tä mulk, mudajunlanõ, seto vai võrokõnõ, om läbi kõgõ tiatriaoluu olnu tiatriarmastaja – tiatrin käüjä ja tiatri tegijä.

Ku mõtlõ tiatriarmastusõ pääle, sis mu meelest omgi kattõ sorti inemiisi. Üte ommava tiatrin käüjä. Nä otsva tiatrist määnestki ülevämpä tunnõt, käävä unistuisi läbi elämän, egäpääväst murõt ja vaiva unõhtaman vai määnestki korgõmbat mõtõt otsman. Mõni käü niisama käümise peräst kah, et saa nigu kultuursõmba rahva hulka ja vähämbält toda tunda, et om hinnäst harinu ja hindäst luku pidänü.

Kõiki suvõlavastuisiga, miä tähendäse sakõstõ kavvõmbalõ sõitmist ja pikembät ettevalmistust, om asi nii, et tiatrilõ mindäs sõpruga kokko saama, hääd süüki-juuki mekutama ja tetäs päälekauba viil mõni pikemb tsõõr mi väiku Eestimaa pääl. Mõni lätt tiatrilõ muidoki inne tuuperäst, et tuu om spaa-paketi osa. Ütte, tõist vai kolmandat muudu kaiõn om tiatrin käümine iks inemise hengele hää ja avitas egäpääväga parõmbalõ toimõ tulla. Müüdä ei saa kaia ka tuust, et ku tiatrin käüjit om pall’o ja nõvvõtas inne rohkõmb, sis seo kultuuri osa püsüs kimmäs.

Tõnõ sort inemiisi ommava neo, kiä esi tiatrit tegevä. Naid om umakõrda kattõ sorti: ammõtlidsõ tiatriluuja, näütlejä, lavastaja, ja harrastustiatri tegijä. Ku kaemi Eesti tiatriaoluu algust, sis esiki ku harrastustiatri paistus täämbädsel pääväl ammõtlidsõst tiatrist tõistmuudu nigu üü ja päiv, tulõ tunnista, et edimädsel heränemisaol 19. aastasaal sai kõik iks alostusõ nii-üldä ao viitmises tettüst tiatrist. Kogo eesti rahvuslik tiatri om jo sündünü laulu- ja mänguseltsest ja peris edimädses sünnütüses peetäs Vanõmuisõ seltsin lava pääle tuudut Koidula näütemängu «Saaremaa onupoeg». Säält edesi sündü suurõ tüü ja har’otamisõ pääle ammõtlidsõ tiatri – Vanõmuinõ, Estonia, Endla jt.

20. aastasaa alostusõn es olõ Eestin määnestki tiatrikuuli ja kõik oppus sündü tiatrin, õkva proovisaalin. Sündü edimädse staari, tähe, kedä kõik kultuurirahvas tiidse: Liina Reiman, Paul Pinna, Ants Lauter, Theodor Altermann jpt.

Harinõminõ umakeelidse tiatrikultuuriga ja tiatrin käümise kommõ omgi lajan lastun päält saa aasta vana. Järgemüüdä, nigu sündü ammõtlidsõ tiatri, naati näütämä ka väega esisugumaidsi tiatrižanrõ – sõnalavastuisi mano tulliva ooper ja ballett. Mu meelest om tähtsä, et ku minevä aastasaa keskpaigan sündü Nukutiatri ja Nuursuutiatri, naati tiatrit tegemä ka latsilõ ja nuurilõ. Tiatri sai tuust aost pääle ütes osas Eesti latsi üleskasumisõst ja kooliharidusõst. Seo omgi vast olnu kõgõ kimmämb tiatrikaejidõ kasvatamisõ muud. Ma tiiä-ei külh üttegi umaiälist inemist, kiä olõ-õi koolin üten klassiga tiatrin käünü. Vähembält ijätüsekokteili mekk om miilde jäänü ja tuu, et tiatri om üts tõistmuudu esieräline maailm, täüs üllätüisi.

Samal aol, ku ammõtlidsõ tiatri kasvi ja arõni ja näütlejäs opiti tiatri man näütemängustuudion, sündü minevä aastasaa keskpaigan ka Eesti edimäne ammõtlik tiatrikuul – teedüperäst kutsutas tuud «lavakas». Sinnä saiva opma iks nuu kõgõ suurõmba anniga ja luutustandvamba noorõ. Mul om sääne tunnõ, et kogo maailmaga kõrvuisi kaiõn om eesti rahvas uma suurõ tiatriarmastusõ seen nii väiku, et kõik tiidvä mõnda hääd Eesti näütlejät, omma mõnõga näist poodisaban ütenkuun masmist uutnu vai uulidsa pääl kokko trehvänü.

Ummõtõ om nii, et kõik mahu-ei mar’amaalõ ja tiatrikuuli näütlejäs opma võetas inne noid, kedä hää õnn taht. Tiatritegijit ja näütemänguarmastajit om hulka rohkõmb, ku ammõtlidsõn tiatrin vai televiisorin nätä saa.

Umal aol alostõt laulu- ja mänguseldsi omma ümbre nimmadu harrastustiatris ja tuu ala käü umakõrda mitmit tiatri tegemise vormõ: koolitiatri, nuuri näütemängustuudio, tudõngitiatri, kogokunnatiatri, puulkutsõlisõ tiatri, mõnõ Eesti väikutiatri jne. Egä harrastustiatri tsiht ja kokko tulõmisõ põhjusõ omma esisugumadsõ. Et nuu, kiä tiatrit ao viitmises tegevä, olõ-õi välläopnu näütlejä, sis om lavastaja tüü löüdä egäleütele roll, miä om jouperrä, et hääd ütenmängmise tunnõt kõgõ üllen hoita.

Ma esi olõ päält kümne aastaga vidänü ütte kogokunnatiatrit ja nuuri näütemängustuudiot Tartomaal Luunjan. Mi tiatrit kutsutas Luunja Aidatiatri. Ma olõ pallõlnu mi trupi näütlejil vällä üldä, mis inemiisi tiatripruuvi kokko tuu ja mis tiatritegemine näile vasta and. Päämidse põhjusõ ommava: *lava pääl miildüs olla ja lavahirmust sai jako, *hää om uma kandi rahvaga midägi ütenkuun tetä, *hindä arõndaminõ, *mängurõõm om suur ja närvikõdi saa kah, *koolitusõ ja tüütarõ omma väega tarviligu, *ku etendüs om häste vällä tulnu ja ku kaeja tennäse, sis saa süämele pall’o rõõmu, *teksti opminõ ja rolli sünnütämine omma põnõva, *eesti keele ja uma kogokunna kultuuri hoitminõ omma tähtsä, *saa minnä tõsõ inemise rolli ja hindä seest vällä otsi tõistmuudu tundit ja mõttit, *vabaslaskminõ ja hinda välläelämine, *mängu ilo.

Nigu naist märgotuisist nätä, and harrastustiatrin ütenlüümine inemiisile vabadusõtunnõt, henge- ja vaimusüüki ja mi tiatri päält või üldä, et hoit häste ka uma kogokunna tunnõt. Meil om esiki nii häste lännü, et tiatriproovin kõgõ üten olnuist latsist kasvi järgmäne põlvkund ja sündü nuuri näütemängustuudio – nä omma ka joba päält viie aastaga kokko käünü.

Hindä saisukotsilt või ma inne rõõmusta ja hääd saatust tennädä. Ma piä tiatritegemise võimalust ja mängu illo väega tähtsäs – seo and päävätüüle leevendüst ja täüt är kõik mu luumisõ ja unistamisõ hädä.

Täämbädsest pääväst kõnõldõn om joba kats aastakka ütte jutti tiatrirahval peenükene pihun. Urbõkuu või jo tiatrikuu olla, a joba tõist kõrda omma õkva kesk urbõkuud tiatri kinni pantu. Saa-ai tiatrit kaia ja tetä om kah rassõ. Paindligumba ja väikumba tiatri omma kolinu ummi etendüisiga internetti. Kaeja ist tõsõl puul ekraani ja saa uma himo tiatri perrä poolõldõ täüdetü, a peris tiatri tunnõt seo muidokina ei anna. Harrastustiatri tegijä nigu mi tegevä kah lugõmispruuvõ läbi interneti – pääasi om hoita toda ütenkuun tegemise tunnõt, hääd tujju ja usku, et pia saami jälki kokko.

Taha inemiisi üles kutsu: ku mõnõ internetiplatvormi pääl saa mõnõ tiatri etendüst kaia ja om võimalus kaemisõ iist massa, sis olkõ hää ja tugõgõ iks. Tuuga annati tukõ pall’o inämbäle ku ütele etendüsele vai tiatrilõ: ti avitati hoita mi umma kiilt, kultuuri ja luutust, et seo hull aig saa pia müüdä.

Ku viil mängu ilost kõnõlda, sis keelä-äi kiäki näütüses riidi õdaku pääle tüüd tetä umahindä rõõmus üts sääne mäng: otskõ koton kapist välla pidorõiva, säädke hinnäst kõrda, värvke huulõ, pankõ hääd haisu kah, kutskõ pere kokko, pankõ lavva pääle parõmbat süüki, tekke internet valla ja minke tiatrilõ! Perän võiti sanna kah minnä, sis om seo mängu nimi «Spaa-pakett tiatriga».

Hääd tiatrikuud!

 
 
Saarõ Iiri,
kogokunnatiatri vidäjä
 
 
 
 
 
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo om viies märgotus,
miä sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.